3-2-1-23-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-23-03

Otsuse kuupäev

11. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

Dea-Mai Küla avaldus korteriühingu osamaksu õigusvastase

võõrandamise fakti tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1373/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dea-Mai Küla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2003. a

Istungil osalenud isikud

Avaldaja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeister, huvitatud isiku

Tallinna linna esindaja vandeadvokaat E. Sassian

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

5. novembri 2002. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada D.-M. Külale 4. detsembril 2002. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dea-Mai Küla esitas 4. juunil 2001. a Tallinna Linnakohtule avalduse juriidilise fakti

tuvastamiseks. Avaldaja palus lugeda tõendatuks, et August Taukile kuulunud elamuehitusliku

kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu õigusvastase võõrandamine toimus ENSV Ministrite Nõukogu

15. augusti 1949. a määruse nr 612 vastuvõtmisega ning et Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 kasutas

vara võõrandamise hetkel osamaksu alusel tema isa A. Tauk.

Avalduse põhjenduste kohaselt moodustati korteriühing "Ühiskodu" 1936. aastal ning selle liikmeks

oli Peeter Tauk. Teade korteriühingule "Ühiskodu" kuulunud maja natsionaliseerimise kohta avaldati

30. novembril 1940. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu (ENSV RKN) 13. juuni 1941. a määrusega

nr 1155 otsustati endistest korteriühingute liikmetest moodustada elamuehituslikud kooperatiivid.

ENSV RKN 12. mai 1945. a määrusega taastati enne sõda moodustatud elamuehituslike

kooperatiivide tegevus ning Raua põik 3 asuv elamu anti Tallinna Linna TSN Täitevkomitee

16. augusti 1945. a otsusega elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" omandisse. Täitevkomitee

otsus kinnitati ENSV RKN 6. oktoobri 1945. a määrusega. "Ühiskodule" vara tagastamisega oli

taastatud ka selle liikmete õigus osamaksule. Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 8. märtsi 1949. a

määrusega nr 101 otsustati likvideerida elamuehituslik kooperatiiv "Ühiskodu". See määrus ei

jõustunud, sest seda ei kinnitanud ENSV Ministrite Nõukogu. ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti

1949. a määrusega nr 612 "Elamuehituslikest kooperatiividest" tühistati kõik varasemad ENSV RKN

määrused ja Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsused endistele korteriühingutele kuulunud majade

elamuehituslikele kooperatiividele üleandmise osas. Sama aktiga kohustati Tallinna Linna TSN

Täitevkomiteed üle võtma kohaliku nõukogu elamufondi endistele korteriühingutele kuulunud majad.

Tallinna Linna TSN Täitevkomiteed kohustati tagasi maksma need osa- ja sisseastumismaksud, mille

olid tasunud elamuehituslike kooperatiivide liikmed pärast 6. oktoobrit 1945. a, kui kooperatiivile

kuulunud majavaldus võetakse üle kohaliku nõukogu elamufondi. Seega läks tegelik võim asja üle

elamuehituslikult kooperatiivilt "Ühiskodu" kohaliku nõukogu elamufondile ENSV Ministrite

Nõukogu 15. augusti 1949. a määrusega.

Kuna P. Tauk vahistati 1941. aastal, astus elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liikmeks tema

vend A. Tauk, kes kasutas korterit osamaksu alusel. Tema liikmelisus on vastavalt arhiiviteatisele

fikseeritud 1941. aastast. Kooperatiivi asutajaliikmete peakoosoleku 14. jaanuari 1945. a protokollist

nähtub, et A. Tauki korteri nr 8 osamaksu suuruseks oli 18 000 rubla. 1. juuni 1945. a seisuga

koostatud endise korteriühingu "Ühiskodu" liikmete nimestikust nähtub, et korterit nr 8 ei ole

tunnistatud konfiskeerituks, peremehetuks ega vaibevaraks. 26. veebruari 1948. a seisuga koostatud

elamukooperatiivi korteriomanike nimestikus on A. Tauki korteri nr 8 hinnaks (osamaksu suuruseks)

märgitud 18 000 rubla.

2. Huvitatud isik - Tallinna linn - ei toetanud avaldust ja palus selle jätta rahuldamata.

Huvitatud isik väitis, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 441 materjalile

lisatud endise kinnistu 4835 natsionaliseerimise akti ning 30. novembri 1940. a ENSV Teataja nr 57

art 675/1291 kohaselt on vaidlusalune elamu natsionaliseeritud endiselt korteriühingult "Ühiskodu"

juba 30. novembril 1940. a. Puuduvad andmed selle kohta, et Raua põik 3-8 vara kuulus

natsionaliseerimise ajal A. Tauki omandisse või oleks olnud tema kasutuses osamaksu alusel. A. Tauk

oli korteri kasutajaks alates 1941. aastast, s.o pärast vara natsionaliseerimist.

3. Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Kohus tuvastas, et

A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi

"Ühiskodu" osamaksu alusel. Avaldus jäeti rahuldamata osas, mille kohaselt A. Taukile kuulunud

elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu võõrandamine toimus ENSV Ministrite Nõukogu

15. augusti 1949. a määruse nr 612 vastuvõtmisega.

Linnakohtu otsuse kohaselt tõendati, et vaidlusalune elamu natsionaliseeriti endiselt korteriühingult

"Ühiskodu". ENSV RKN kandis selle natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestikku

27. novembril 1940. ENSV RKN 13. juuni 1941. a määrusega nr 1155 nähti ette, et endistelt

korteriühingutelt natsionaliseeritud majad antakse kooperatiivseks omandiks uutele kooperatiividele,

kes moodustatakse endiste likvideeritavate ühingute liikmetest. Elamuehitusliku kooperatiivi

"Ühiskodu" liikmete nimekirjast nähtub, et A. Tauk kasutas korterit nr 8 alates 1941. aastast ning et ta

oli elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liige. Sama ilmneb ka kooperatiivi asutajate liikmete

peakoosoleku 14. jaanuari 1945. a protokolli nr 13 ärakirjast, kus on fikseeritud ka osamaksu suurus -

18 000 rubla. 1. juuni 1945. a nimestikust nähtub, et endise korteriühingu, kellelt natsionaliseeriti

Raua põik 3 elamu, liikmeks oli enne 1940. aasta juunit P. Tauk ja et korterikooperatiivi liige on

A. Tauk. Asjas on tõendatud, et elamuehituslik kooperatiiv "Ühiskodu" moodustati ENSV RKN

13. juuni 1941. a määruses nr 1155 sätestatud põhimõtete järgi ning selle kooperatiivi liige oli

A. Tauk, kellele kuulus ka 18 000-rublane osamaks. ENSV RKN 13. juuni 1941. a määrusega nr 1155

kinnitatud näidispõhikirja p 17 järgi antakse igale kooperatiivi liikmele alaliseks kasutamiseks

eluruum vastavalt tema osamaksu suurusele. Raua põik 3 majas, mis anti üle uuele kooperatiivile

"Ühiskodu" Tallinna Linna TSN Täitevkomitee otsuse ja 6. novembri 1945. a vara üleandmise akti

alusel, asus ka eluruum nr 8. Seega kasutas A. Tauk Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva

elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel.

Elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" liikmete nimekirjast (toimiku lk 40-42) ilmneb, et pärast

1944. aastat ei olnud A. Taukil võlgnevusi, seega pidi tema osamaks olema tasutud enne 6. oktoobrit

1945. a ja tal polnud ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti 1949. a määruse nr 612 p 4 kohaselt

osamaksu tagasisaamise õigust Tallinna Linna TSN Täitevkomiteelt. Samas aga ei nähtu viidatud

määrusest nr 612, et A. Taukilt oleks võõrandatud temale elamuehituslikus kooperatiivis "Ühiskodu"

kuuluv osamaks. Asjaolu, et määruse p 4 järgi oli Tallinna Linna TSN Täitevkomitee kohustatud

tagastama osa- ja sisseastumismaksud, mis olid tasutud pärast 6. oktoobrit 1945. a, ei tähenda

varasemate osa- ja sisseastumismaksude võõrandamist. Määrus nr 612 puudutab majade äravõtmist.

Seetõttu ei ole tõendatud, et ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti 1949. a määrusega nr 612 oleks

A. Taukilt võõrandatud talle kuulunud osamaks elamuehituslikus kooperatiivis "Ühiskodu".

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse Tallinna linn, kes palus linnakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta avaldus täielikult rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osas,

millega tuvastati, et A. Tauk kasutas Raua põik 3 asuvat korterit 8 kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu

alusel. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jättis rahuldamata D.-M. Küla avalduse

lugeda tõendatuks, et vara õigusvastase võõrandamise ajal oli korter Tallinnas Raua põik 3-8 A. Tauki

kasutuses osamaksu alusel. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole vaidlust selle üle, et P. Tauk oli korteriühingu "Ühiskodu" liige

1936. aastast ja talle kuulus selle ühingu elamus Raua põik 3 korter nr 8. Korteriühistule kuulunud

elamu võttis ENSV RKN 27. novembril 1940. a natsionaliseeritavate majade nimestikku ja P. Tauk

arreteeriti 14. juunil 1941. Seega õigusvastaselt võõrandati vara korteriühingult "Ühiskodu", mille

liikmeks oli P. Tauk, mitte A. Tauk. Kuna vara kuulus enne selle natsionaliseerimist P. Taukile, pidi

D.-M. Küla tõendama, millisel alusel tema onult õigusvastaselt võõrandatud vara läks üle tema isale.

Asjaolu, et ENSV RKN 13. juuni 1941. a määrusega nr 1155 kutsuti ellu uued kooperatiivid

likvideeritud korteriühingute neist liikmeist, kes enne 21. juunit 1940. a kuulusid töötava rahva hulka

ja rajasid oma korteri ehitamise või omandamise töötuludele, ja et korterikooperatiivi "Ühiskodu"

asutajate liikmete 14. jaanuaril 1945. a toimunud peakoosoleku protokolli nr 13 p-s 1 on korteriühistu

"Ühiskodu" majaehituse kulud ümber hinnatud kroonidest rubladeks ja näidatud A. Tauki osamaksu

suuruseks 18 000 rubla, ei tähenda, et A. Tauk muutus tema vennalt õigusevastaselt võõrandatud vara

omanikuks. Õigusvastaselt võõrandatud vara ümberhindamine ja A. Tauki kasutuses olnud korteri

osamaksu suuruseks 18 000 rubla nimetamine ei muutnud teda veel osamaksu omandajaks. D.-

M. Küla ei ole esitanud tõendeid, et A. Tauk oleks osamaksu tasunud ja selle tagajärjel ühingu

liikmeks saanud. Asjaolu, et 1. juuni 1945. a seisuga oli A. Tauk korteriühingu liikmete nimestikus

varasema liikme P. Tauki asemel, ei tähenda iseenesest, et osamaks kui õigusvastaselt võõrandatud

vara kuulus temale. Korteri valdajaks ja kooperatiivi liikmeks olek, mis on tõendatud Tallinna

Riikliku Keskarhiivi 26. juuni 1990. a arhiiviteatisega nr 70-196/248, ei tähenda, et A. Tauk oleks

kasutanud korterit osamaksu alusel. Kui seda arvesse võtta, siis ei ole tõendatud, et A. Tauk kasutas

korterit Tallinnas Raua põik 3-8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu

alusel. Kuna ei ole tõendatud, et A. Tauk oleks ise korteri osamaksu tasunud või et osamaks oleks

vennalt temale üle läinud seaduslikul alusel, siis on kohus ekslikult tuvastanud, et A. Tauk kasutas

korterit osamaksu alusel. Seega puudub ka alus selle osamaksu temalt võõrandamise aja

tuvastamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus avaldaja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks. ENSV RKN 13. juuni 1941. a määrusega nr 1155 likvideeriti senised

korterühingud ja endiste liikmete ja vara (osamaksu) baasil asutati uued korteriühingud. 13. juuni

1941. a määruse arendamiseks antud ENSV RKN 12. mai 1945. a määruse nr 421 p 1 kohaselt tuli

taastada elamuehituslike kooperatiivide tegevus 1. juunist 1945. a. Seega taastati selle

normatiivaktiga 13. juuni 1941. a määrusega nr 1155 moodustatud elamuehituslikud kooperatiivid.

ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti 1949. a määrusega nr 612 tühistati eelnevad määrused majade

üleandmise kohta elamuehituslikele kooperatiividele. Tallinna Linna RSN Täitevkomiteed kohustati

üle võtma endistele korteriühingutele kuulunud majad, mis olid aastatel 1940-1941 natsionaliseeritud.

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 1941. aastal moodustatud ja 1945. aastal taasasutatud

elamuehituslik kooperatiiv "Ühiskodu" käsitas A. Tauki kooperatiivi täieõigusliku liikmena. Kohtul

ei olnud õiguslikku alust tuvastada, et A. Tauk oleks korterit kasutanud õigusvastaselt. Kohtu

vastupidised järeldused tuvastatud asjaolude hindamisel on käsitletavad materiaalõigusnormi ebaõige

kohaldamisena. Kohus ei ole põhjendanud, miks esitatud tõendid ei anna alust ENSV RKN 13. juuni

1941. a määruse ja selle alusel kinnitatud elamuehitusliku kooperatiivi normaalpõhikirja sätete

kohaldamiseks vaidluse lahendamisel. Kohtu järeldused on vastuolulised. Elamuehitusliku

kooperatiivi vara kasutamise õiguslik alus tekkis vaid ühel viisil - liikmelisuse kaudu. Liikmelisus

elamukooperatiivis võis samuti tekkida ühel viisil - osamaksu tasumise kaudu. Kui elamuehituslik

kooperatiiv tõendab, et liikme osamaks on tasutud, siis pole seda enam vaja teiste tõenditega

tõendada.

6. Huvitatud isik ei esitanud kassatsioonkaebusele vastust.

7. Istungil jäi avaldaja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Huvitatud isiku esindaja palus

jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ja asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Avalduse kohaselt pöördus D.-M. Küla kohtusse kahe nõudega. Esiteks palus D.-M. Küla kohtul

tuvastada, et elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaks võõrandati A. Taukilt 1949. aastal.

Teiseks, et vara võõrandamise ajal oli Tallinnas Raua põik 3 korter nr 8 A. Tauki kasutuses osamaksu

alusel. Linnakohus rahuldas D.-M. Küla avalduse osaliselt. Linnakohtu otsusega tuvastati, et A. Tauk

kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu"

osamaksu alusel. Linnakohus jättis tuvastamata A. Taukilt elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu"

osamaksu võõrandamise aja. Selles osas avalduse rahuldamata jätmist põhjendas linnakohus sellega,

et ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti 1949. a määrus nr 612 puudutas majade äravõtmist, mitte

aga elamuehituslike kooperatiivide liikmete tasutud osa- ja sisseastumismaksude võõrandamist.

Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse kogu linnakohtu otsuse peale. Ringkonnakohus tühistas

esimese astme kohtu otsuse osas, millega tuvastati, et A. Tauk kasutas vaidlusalust korterit

elamuehitusliku kooperatiivi osamaksu alusel, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis D.-

M. Küla avalduse selle asjaolu tuvastamiseks tõendamatuse tõttu rahuldamata. Muus osas jättis

apellatsioonikohus linnakohtu otsuse muutmata. Seega jättis ringkonnakohus muutmata linnakohtu

otsuse A. Taukilt elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu võõrandamise aja tuvastamata

jätmise põhjenduste osas.

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus ei vasta kohtuotsusele esitatavatele nõuetele. TsMS

§ 330 lg 4 järgi tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas märkida ringkonnakohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused,

mida ringkonnakohus kohaldas. Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja lahendab

asja sisuliselt seda esimese astme kohtule tagasi saatmata, siis tuleb otsuse tegemisel arvestada ka

esimese astme kohtu otsuse põhjendava osa kohta kehtestatud nõudeid. Sel juhul peab

ringkonnakohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte väidetega

või ei arvesta mõnd kogutud tõendit, samuti analüüsima kõiki tõendeid. TsMS § 249 lg 1 järgi tuleb

kohtul hagita asi läbi vaadata hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Järelikult peab ka hagita asjas ringkonnakohtu otsus vastama nii TsMS § 330 lg 4

kui ka TsMS § 231 lg 4 nõuetele, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja

lahendab ise asja sisuliselt.

11. Tühistades linnakohtu otsuse osas, millega tuvastati, et A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3

korterit nr 8 talle kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel ja jättes uue

otsusega selles osas D.-M. Küla avalduse rahuldamata, pidi apellatsioonikohus otsuses analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta ei nõustu avaldaja väidetega tuvastatava asjaolu tõendatuse kohta.

Ringkonnakohus on otsuses küll loetlenud avaldaja esitatud tõendeid, kuid pole neid analüüsinud ega

põhjendanud, miks need ei tõenda, et A. Tauk kasutas elamuehituslikule kooperatiivile "Ühiskodu"

kuuluvas elamus korterit osamaksu alusel. Samuti pole ringkonnakohtu otsuses märgitud,

missugustest materiaalõiguse normidest lähtudes ringkonnakohus avaldaja esitatud tõendeid hindas ja

oma järeldused tegi.

12. Ringkonnakohus leidis otsuses, et Tallinnas Raua põik 3 asuv elamu võõrandati õigusvastaselt

korteriühingult "Ühiskodu", kui ENSV Rahvakomissaride Nõukogu võttis selle 27. novembril 1940

Tallinna linnas natsionaliseeritavate majade nimestikku. Samas jättis ringkonnakohus muutmata

linnakohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt ENSV Ministrite Nõukogu 15. augusti 1949. a määrus

nr 612 käis elamuehituslikelt kooperatiividelt majade äravõtmise kohta, mitte elamuehituslike

kooperatiivide liikmete tasutud osa- ja sisseastumismaksude võõrandamise kohta, ning seetõttu tuleb

avaldus A. Taukilt osamaksu võõrandamise aja tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kui asja uuel

läbivaatamisel ringkonnakohus leiab, et A. Tauk kasutas Tallinnas Raua põik 3 korterit nr 8 talle

kuuluva elamuehitusliku kooperatiivi "Ühiskodu" osamaksu alusel, siis tuleb ringkonnakohtul

huvitatud isiku apellatsioonkaebuse alusel võtta seisukoht ka esimese astme kohtu otsuse nende

põhjenduste osas, milles käsitletakse elamuehituslikult kooperatiivilt elamu võõrandamist.

J. Odar, A. Kull, J. Luik