Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-30-03 ECLI:EE:RK:2003:3.1.1.30.03.67 AI generated

3-1-1-30-03 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-30-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

17. augustil 2001. a toimus Tallinnas, Männiku tee 123 juures liiklusõnnetus, milles osalesid R. ja Andres Lelumehe juhitud sõiduautod. 4. septembril 2001. a koostati A. R.-le haldusõiguserikkumise

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-30-03 · Riigikohus: 17. augustil 2001. a toimus Tallinnas, Männiku tee 123 juures liiklusõnnetus, milles osalesid R. ja Andres Lelumehe juhitud sõiduautod. 4. septembril 2001. a koostati A. R.-le haldusõiguserikkumise

Keywords

AI generated
physiotherapy coverage associated action for damages motor vehicle expenses medical expenses covered cost-recovery principle cash payment of insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-30-03

Otsuse kuupäev

7. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

A. R. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 99 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2002. a otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr 4-2678/01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. R. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. märts 2003. a

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2002. a otsus A. R. haldusõiguserikkumise asjas, osas,

milles jäeti rahuldamata taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks.

2. Hüvitada A. R.-le kaitsjale makstud tasu 4720 krooni (neli tuhat seitsesada kakskümmend krooni)

riigieelarve vahenditest.

3. Muus osas jätta Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2002. a otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 7. märtsil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17. augustil 2001. a toimus Tallinnas, Männiku tee 123 juures liiklusõnnetus, milles osalesid

A. R. ja Andres Lelumehe juhitud sõiduautod. 4. septembril 2001. a koostati A. R.-le haldusõiguserikkumise

protokoll selle kohta, et juhtides sõidukit Hyundai Accent, ei andnud ta ristmikul vasakpööret tehes teed

temast möödasõidul olevale juhile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Tallinna

Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna komissar U. L.-i 11. detsembri 2001. a otsusega karistati A.

R.-i 600 krooni suuruse rahatrahviga.

2. A. R.-i kaitsja Tiit Eenmaa vaidlustas otsuse Tallinna Linnakohtus, taotledes otsuse tühistamist ja

menetluse lõpetamist.

3. Tallinna Linnakohus tühistas 14. oktoobri 2002. a otsusega Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve

osakonna komissari U. L. otsuse ja lõpetas asjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse kohaselt

leidis tuvastamist, et A. R. ootas enne liiklusõnnetust vasakpöörde võimalust ja auto seisis teatud ajaperioodi

sisselülitatud suunatulega vasakpöörde ootel. Antud situatsioonis ei oleks A. L. tulenevalt LE §-dest 132 ja

133 tohtinud temast vasakult mööda sõita. Seda tehes põhjustas liiklusõnnetuse A. L., mistõttu A. R.

käitumises puudus väärteokoosseis.

Samas jättis kohus rahuldamata A. R. esindaja taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks. Seda taotlust ei pidanud

kohus põhjendatuks, leides, et kaitsja osavõtu kohta kohtuvälises menetluses puuduvad andmed. VTMS § 23

näeb ette, et kaitsjatasu kuulub hüvitamisele juhul, kui kaitsja võttis osa kohtuvälisest menetlusest. Kohus ei

pidanud võimalikuks kohaldada kriminaalmenetluse sätteid, kuna kriminaalmenetlust kohaldatakse juhul, kui

küsimus ei ole Väärteomenetluse seadustikus reguleeritud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. R.-i kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol, kes

palub tühistada linnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks, ja teha

uus otsus, millega hüvitada menetlusalusele isikule õigusabikulud 4720 krooni.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ekslik linnakohtu väide, et kohtuvälises menetluses ei olnud menetlusalusel

isikul kaitsjat. Kohtuvälises menetluses osales A. R. kaitsjana vandeadvokaat Veljo Viilol.

Ühtlasi on kassaator seisukohal, et juhul, kui A. R.-l ei oleks kohtuvälises menetluses olnud kaitsjat, tulnuks

kohtul kohaldada tema suhtes mitte VTMS § 23 vaid HÕS § 3511 lg-t 1, mis on A. R. suhtes soodsam.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2002. a otsuses on märgitud, et kõnealuses asjas puuduvad andmed

kaitsja osavõtu kohta kohtuvälisest menetlusest. Linnakohtu nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas asjas

sisalduvate materjalidega. Nii nähtub haldusõiguserikkumise asja kohtuvälises menetluses Tallinna

Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna politseiametniku määruse alusel tehtud liiklustehnilise

ekspertiisi aktist, et eksperdile on küsimusi esitanud ka sõiduauto Hyundai juhi, s.o A. R. esindaja

vandeadvokaat V. Viilol.

6. Väärteomenetluse seadustiku § 23 sätestab, et kui kohus tühistab väärteo eest karistuse määramise otsuse

ja lõpetab väärteomenetluse ning kohtuvälises menetluses võttis selle asja arutamisest osa menetlusosalise

isiku kaitsja, võib kohus isiku taotlusel otsustada kaitsjale makstud tasu temale hüvitada riigi- või kohaliku

eelarve vahenditest.

Kõnealusel juhul tühistas linnakohus väärteo eest karistuse määramise otsuse ja lõpetas väärteomenetluse,

samuti võttis selle asja arutamisest kohtuvälises menetluses osa menetlusaluse isiku A. R. kaitsja.

Kohtumenetluses palus kaitsja hüvitada A. R.-le kaitsjale makstud tasu. Seega esinesid kõik VTMS §-s 23

sätestatud ja kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks vajalikud alused.

7. Kohtul ei ole kohustust otsustada kaitsjale makstud tasu hüvitamist, vaid VTMS § 23 kohaselt on see

kohtu õigus. Sellest tulenevalt tuleb kohtul menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamise

otsustamisel hinnata igal konkreetsel juhul selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust.

Kõnealusel juhul on menetlusalune isik tasunud kaitsjale 4720 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab,

et sellise summa tasumine menetlusaluse isiku poolt asja keerukusele vastava õigusabi tagamiseks on olnud

vajalik ja põhjendatud, mistõttu kaitsjale makstud tasu tuleb menetlusalusele isikule hüvitada.

Tulenevalt VTMS §-st 23 hüvitatakse kaitsjale makstud tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. A. R.

väärteoasjas oli kohtuväliseks menetlejaks täidesaatva riigivõimu volitusega asutus, mistõttu kaitsjale

makstud tasu tuleb hüvitada riigieelarve vahenditest.

8. Riigikohtu istungil taotles A. R., et talle hüvitataks ka Riigikohtusse kohtuistungile jõudmiseks tehtud

kulutused 1116 krooni, s.o sõiduauto sõidukulud marsruudil Tallinn - Tartu - Tallinn, arvestusega 3 krooni

kilomeetri kohta.

Tulenevalt VTMS §-dest 155, 164, 170 ja 173 on kassatsioonimenetluses taotluste esitamise õigus üksnes

kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajatel. Menetlusalusel isikul kassatsioonimenetluses sellist õigust

ei ole. Erandina näeb VTMS § 171 lg 2 ette kohtumenetluse poole õiguse loobuda kirjaliku taotluse alusel

teda esindava advokaadi kassatsioonist. Seetõttu jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium A. R. taotluse läbi

vaatamata.

9. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja §-st 23 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2002. a otsuse osaliselt, s.o osas, milles jäeti

rahuldamata taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks ning kuna see ei raskenda A. R. olukorda, teeb selles osas

otsuse hüvitada A. R.-le kaitsjale makstud tasu 4720 krooni riigieelarve vahenditest.

Peeter Vaher,

Ott Järvesaar,

Hannes Kiris