3-3-1-21-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-21-03

Määruse kuupäev

7. märts 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Eha Nõmme kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni

4. oktoobri 1996. a otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2002. a määrus haldusasjas

nr 2-3-258/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Eha Nõmme erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eha Nõmme erikaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 19. augusti 2002. a määrus haldusasjas nr 3-216/2002 ja Tartu

Ringkonnakohtu 13. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3-258/2002 ning saata asi

uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a protokolli nr 70 kohaselt arutati Kalev

Kalme taotlust tagastada talle ühistatud hooned - ait ja laut, samuti Eha Nõmme taotlust hoone

mittetagastamist K. Kalmele. Reformikomisjon otsustas: "Tagastada August Kuuselt ühistatud

hooned ait ja laut Kalev Kalmele, kusjuures K. Kalme on kohustatud Eha Nõmmele hüvitama tehtud

kulutused hoonete säilitamiseks."

2. Eha Nõmm esitas 2. juulil 2002 Tartu Halduskohtule kaebuse Ranna Ühismajandi

reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a otsuse tühisuse tuvastamiseks, paludes samas tuvastada ka Pala

Vallavalitsuse tegevusetuse ja nõuda talle tekitatud "igasuguse kahju hüvitamist".

E. Nõmm leidis, et sama reformikomisjon tegi 10. novembril 1995 otsuse, millega lubati temal

kasutada nimetatud hooneid, sest oli neid hooneid heauskselt hooldanud ja remontinud palju aastaid,

kuid 4. oktoobril 1996 tehti uus otsus, millega otsustati need hooned tagastada K. Kalmele. Kaebaja

leidis, et 1995. a otsus oli antud pädeva haldusorgani poolt ja oli igati põhjendatud, kuid 1996. a otsus

on algusest peale tühine, sest tal on Haldusmenetluse seaduse §-s 63 lõikes 2 punktides 3, 4 ja 5

sätestatud tühisuse tunnused. Kaebaja leidis, et Pala Vallavalitsus on süüdi tegevusetuses, sest ei

andnud talle selgitusi 1996. a otsuse kohta.

3. Tartu Halduskohus tegi 18. juulil 2002 määruse kaebuse käiguta jätmise kohta. Määruses leiti:

1) reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a otsuse tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebusele kuulub

kohaldamisele HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud 30-päevane kaebuse esitamise tähtaeg, arvates

haldusakti teatavakstegemisest. Samuti on möödunud HKMS § 9 lõikes 5 sätestatud

tuvastamiskaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg, arvates haldusakti andmisest. Kaebaja on aastate

jooksul erinevate nõuetega pöördunud halduskohtusse vaidlustatud otsuse seaduslikkuse

kontrollimiseks, kuid puuduvad andmed, kas selle otsuse tühisust on kohtulikult kontrollitud. Kohus

tegi kaebajale ettepaneku esitada taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja märkis, et

tähtaega saab ennistada vaid mõjuvate põhjuste olemasolul;

2) kaebaja peab täpsustama, millise konkreetse toimingu (tegevusetuse) õigusvastasuse

kindlakstegemist taotletakse ja milles seisneb tema põhjendatud huvi selle kindlakstegemiseks;

3) kaebaja peab täpsustama kahjunõuet, selle suurust ja kelle vastu on see esitatud. Nõude suurus on

vajalik riigilõivu kindlaksmääramiseks.

4. Tartu Halduskohtu 7. augusti 2002. a määrusega tagastati E. Nõmme kaebus HKMS § 11 lõigete 3

ja 7 alusel läbivaatamatult osaliselt - Pala Vallavalitsuse tegevusetuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju

hüvitamiseks, sest E. Nõmme täiendatud kaebuses ei kõrvaldatud puudusi, mistõttu kaebuse

menetlemine selles osas ei ole võimalik.

5. Tartu Halduskohtu 19. augusti 2002. a määrusega jäeti HKMS § 12 lg 3 alusel ennistamata kaebuse

esitamise tähtaeg ja lõpetati asja menetlus. Määruses märgiti, et kaebaja tugineb oma taotluses HMS

§ 63 lõikele 4, mille kohaselt saab haldusakti tühisuse kindlaks teha igal ajal ja osundab vaidlustatud

otsuses faktilise ning õigusliku aluse puudumisele. Samuti on ta seisukohal, et vaidlustamisviite

puudumine haldusaktis on aluseks tähtaja ennistamisele.

Määruses leiti, et haldusakti tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebuse puhul on tegemist

tuvastamiskaebusega, mistõttu kuulub kohaldamisele HKMS § 9 lõikes 5 sätestatud kolmeaastane

tähtaeg arvates haldusakti andmisest. Kohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub

alus. Kohus leidis, et vaidlustamisviite puudumine vaidlustatud otsuses ei saa olla mõjuvaks

põhjuseks tähtaja ennistamisel. Kaebaja on korduvalt nimetatud otsust vaidlustanud, seega ei ole

tähtaja möödalaskmine tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Samuti ei saa tähtaja ennistamise

aluseks olla haldusakti faktiline ja õiguslik põhjendatus, sest kaebusest ei nähtu, et kaebuse tähtaegset

esitamist oleks takistanud haldusakti faktilise ja õigusliku põhjendatuse puudulikkus.

6. E. Nõmm esitas 26. augustil 2002 erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu

määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtu menetlusse.

7. Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2002. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata esitatud põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et ei ole

põhjendatud E. Nõmme väide, et halduskohus peab igal juhul võtma seisukoha 4. oktoobri 1996. a

otsuse õiguspärasuse osas. Esitatud tühistamiskaebuse, mille esitamise tähtaeg on mööda lastud,

lahendamiseks oli vaja esmalt otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus. Kuna tähtaja

ennistamiseks ei ole kaalukat põhjust, siis ei ole halduskohtul alust kaebust sisuliselt läbi vaadata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. E. Nõmm esitas erikaebuse Riigikohtule, milles leiab, et tema poolt tõstatatud probleem tuleb

lahendada, reformikomisjoni otsuse tühisus tuleb tuvastada ja sellise kaebuse võib esitada tähtajatult.

Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

halduskohtule.

9. Pala Vallavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et ringkonnakohus on õigesti

kajastanud erikaebuse esemeks olevaid küsimusi ja jõudnud õigetele järeldustele. Pala Vallavalitsus

ei ole Ranna Ühismajandi reformikomisjoni õigusjärglane ja tal puudub pädevus tegevuse lõpetanud

reformikomisjoni otsuse hindamiseks. Halduskohtus haldusakti tühisuse (õiguspärasuse)

kindlakstegemisele laienevad HKMS-ga sätestatud materiaalõiguslikud tähtajad. Kohtulahenditega

on tuvastatud, et E. Nõmm sai vaidlustatud otsusest teada koheselt 4. oktoobril 1996. Vallavalitsuse

menetluses ei ole käesoleval ajal E. Nõmme kaebust nimetatud otsusele. Seega ei saa vallavalitsus

olla selles nõudes vastustajaks. Samuti puuduvad nimetatud otsuse tühisuse alused. See otsus on

täidetud, vara on selle otsuse alusel aktiga üle antud, kolmas isik valdab ja kasutab seda. 1996. a otsus

ei ole tühine ka sel põhjusel, et puuduvad andmed 1995. a otsuse tühistamise kohta. Juhinduda tuleb

õigusaktide kehtivuse üldpõhimõttest, mille kohaselt hilisem akt muudab varasema akti

konkureerivad sätted sõltumata muutmissätte olemasolust.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. E. Nõmm esitas halduskohtule kaebuse Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a

protokollilise otsuse tühisuse kindlakstegemiseks, viidates seejuures HMS § 63 lg 2 punktidele 3, 4 ja

5 ning leides, et nimetatud haldusakt on nendes punktides sätestatud alustel tühine. E. Nõmm on

seisukohal, et kaebuse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult.

11. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on haldusakt tühine, kui:

1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;

2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;

3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;

5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel

põhjusel kellelgi võimalik täita.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib haldusakti andnud organ haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks

teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti

tühisuse kindlakstegemist.

Haldusmenetluse seaduses ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul võib isik põhjendatud huvi korral

pöörduda halduskohtusse haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks.

12. Halduskohus ja ringkonnakohus ei ole tõlgendanud seda kaebust õigesti ning ei ole menetlenud

seda haldusakti tühisuse tuvastamise kaebusena. Antud juhul on tähtis teha vahet tühistamiskaebusel

ja tühisuse tuvastamise kaebusel.

13. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu.

Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on

sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui

haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged.

Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti

puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni

kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse

ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva

kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või

haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.

Seega tuleneb haldusakti tühisus otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib tühisuse tuvastada.

Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid.

14. Haldusakti tühisuse tuvastamist ei saa samastada haldusakti tühistamisega. Haldusakti kehtetuks

tunnistamine ja tühistamine muudavad olemasolevaid õigussuhteid. Haldusakti kehtetuks

tunnistamine tähendab seda, et haldusakt kaotab oma õigusjõu. Haldusakti võib seejuures tunnistada

kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti

tunnistamist kehtetuks tagasiulatuvalt, täpsemalt - kehtetuks algusest peale. Tühistamine ei muuda

kehtivat haldusakti tühiseks, vaid üksnes kehtetuks. Haldusakt lakkab kehtimast tühistamisotsuse

jõustumise hetkest. Pärast tühistamisotsuse tegemist ei saa keegi eitada, et haldusakt kuni

tühistamiseni kehtis. Haldusakti tühistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse

sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita.

15. Põhjendatud huvi korral võib isik taotleda kohtult haldusakti tühisuse või kehtivuse

kindlakstegemist. Tühisuse tuvastamise kaebus tuleb lugeda hõlmatuks HKMS § 6 lg 3 punktis 3

nimetatud õigussuhte tuvastamise kaebusega, mitte aga sama lõike punktis 1 nimetatud haldusakti

õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Haldusakti tühisuse, s.o kehtivuse puudumise tuvastamine

läheb kaugemale kui üksnes õigusvastasuse tuvastamine. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei

pruugi mõjutada haldusakti alusel kujunenud õigussuhteid. Haldusakti tühisuse tuvastamine seevastu

ei kinnita mitte ainult haldusakti õigusvastasust, vaid ka seda, et haldusakt oli kehtetu algusest peale

ega saanud seetõttu õigussuhteid reguleerida.

HKMS § 9 lg 6 kohaselt võib esitada kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise

kindlakstegemiseks tähtajatult. Seejuures ei tohi isik sellise kaebuse esitamisega põhjendamatult kaua

venitada, vaid peab kaebuse esitama mõistliku aja jooksul arvates hetkest, mil ta saab teada oma

õiguste kaitsmise vajadusest.

16. Kuna kohtud ei ole tõlgendanud antud kaebust õigesti ega ole menetlenud E. Nõmme kaebust

Ranna Ühismajandi reformikomisjoni 4. oktoobri 1996. a otsuse tühisuse tuvastamise kaebusena, siis

tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu

Halduskohtule. E. Nõmme erikaebus tuleb rahuldada.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann