3-2-1-20-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-20-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Eduard Kostini hagi OÜ NARSIL ja Guido Tamme vastu UÜ

RESTORAN BALTIKA (pankrotis) vara enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr II-2-208/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eduard Kostini kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. veebruar 2003. a

Istungil osalenud isikud

Hageja E. Kostin ja tema esindaja vandeadvokaat P. Varul. Juures

viibis tõlk L. Lomp

Resolutsioon

1. Muuta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri

2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 22. veebruari 1999. a otsusega kuulutati välja UÜ RESTORAN BALTIKA

pankrot. Pankrotihalduriks määrati Erik Savi. 21. juuli 1999. a määrusega vabastas Narva Linnakohus

E. Savi pankrotihalduri ülesannetest ja halduriks määrati Anatoli Jaroslavski. 29. novembril 1999. a

vabastas Narva Linnakohus määrusega A. Jaroslavski pankrotihalduri ülesannetest. 10. detsembri

1999. a määrati uueks halduriks Guido Tamme. 8. mai 2000. a määrusega kinnitas Narva Linnakohus

UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis) pankrotihalduri lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse

ning määras UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis) registrist kustutamisele. 10. juulil 2000. a

kustutati UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis) äriregistrist.

2. 3. juulil 2000. a esitas Eduard Kostin Narva Linnakohtule UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis)

vastu hagi, mille palus tunnistada kehtetuks 15. oktoobril 1999. a toimunud UÜ RESTORAN

BALTIKA vara enampakkumine ja kohustada korraldama enampakkumise 1. juulini 1999. a esitatud

pakkumiste alusel. 15. oktoobri 1999. a enampakkumise korra rikkumisena tõi hageja välja, et ei

nõutud tagatisraha, enampakkumisel osalejaid ei registreeritud ning ostja ei tasunud vara eest

ettenähtud aja jooksul. Hagi kohaselt oli hageja 1999. a juunis ilmunud ajalehekuulutuse alusel teinud

oma pakkumise vara müügiks 30. juunil 1999. Kuulutuses oli märgitud, et pakkumised tuleb esitada

1. juuliks 1999. a. Selle enampakkumise tulemustest pole hagejale teatatud. Selleta poleks aga teist

enampakkumist korraldada võinud. Hageja esitas avalduse, milles palus Narva Linnakohtu koosseisu

selles asjas taandada.

3. 11. juulil 2000. a tegi Narva Linnakohus määruse, millega keeldus 3. juulil 2000. a esitatud hagi

menetlusse võtmast, ja tagastas selle, kuna samas vaidluses esitatud hagi menetlusse võtmisest on

eelnevalt keeldutud, UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis) on lõpetatud ja 10. juulil 2000. a

äriregistrist kustutatud. Viru Ringkonnakohus tegi 5. septembril 2000. a määruse, milles tühistas

Narva Linnakohtu määruse ja saatis hagi samale kohtule vastuvõtmise otsustamiseks.

4. 21. septembril 2000. a esitas hageja Narva Linnakohtule taotluse asendada kostja UÜ RESTORAN

BALTIKA (pankrotis), mis oli registrist kustutatud, Valeri Koisiga kui vaidlustatud enampakkumisel

vara ostjaga.

5. 9. novembri 2000. a kirjaga tagastas Narva Linnakohus hagi puuduste kõrvaldamiseks.

6. 13. novembril 2000. a esitas hageja Narva Linnakohtule hagi muudetud kujul uuesti. Kostjana oli

hagis märgitud V. Kois ja G. Tamme. Hageja palus tunnistada kehtetuks 15. oktoobril 1999. a

toimunud enampakkumise ja sellele järgnenud vara müümise tehingud, samuti tunnustada hageja

õigust vara osta esimese enampakkumise ja seal kuni 1. juulini 1999. a laekunud pakkumiste alusel

ning hinnaga, millega vara müüdi V. Koisile. Lisaks nõudis hageja, et V. Koisi kohustataks hageja

kasuks ostu-müügilepingut vormistama 15. oktoobril 1999. a V. Koisile müüdud varale sama

müügihinnaga.

7. Kostja V. Kois hagi ei tunnistanud ja teatas, et hageja pole vaidlustatud tehingu pool.

8. Kostja G. Tamme hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt otsustas UÜ RESTORAN BALTIKA

(pankrotis) pankrotivara müügi 20. jaanuari 2000. a võlausaldajate üldkoosolek ja haldur täitis ostu-

müügilepingut sõlmides seda otsust. Arusaamatuks jääb, milles seisneb hageja õiguste rikkumine.

9. 6. veebruaril 2001. a esitas hageja Narva Linnakohtule hagiavalduse muudatuse, milles täpsustas

tehingute kehtetuks tunnistamise nõuet ja palus kehtetuks tunnistada 10. veebruaril 2000. a UÜ

RESTORAN BALTIKA (pankrotis) ja OÜ NARSIL vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ja 30. märtsil

2000. a OÜ NARSIL ja Olga Petrova vahel sõlmitud ostu-müügilepingu. Lisaks palus hageja V. Koisi

asemel kohustada OÜ-t Narsil vormistama ostu-müügilepingu hagejaga.

10. 6. veebruaril 2001. a taotles hageja ka, et kostja UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis)

asendataks OÜ-ga NARSIL ja kostjana kaasataks O. Petrova. Ta palus mitte lugeda G. Tammet

kostjaks, vaid kaasata ta kolmanda isikuna kostja poolel.

11. 7. veebruaril 2001. a tegi Narva Linnakohus määruse, millega kaasas kostjatena OÜ NARSIL ja

O. Petrova ning luges G. Tamme kolmandaks isikuks kostja poolel. Samuti kohustas kohus hagejat

esitama kohtule täiendatud ja parandatud hagiavalduse.

12. 14. veebruaril 2001. a esitas hageja Narva Linnakohtule täpsustatud hagiavalduse OÜ NARSIL ja

O. Petrova vastu. Kolmanda isikuna oli hagis märgitud G. Tamme. Hagi esemeks oli 15. oktoobri

1999. a enampakkumise kehtetuks tunnistamine, samuti UÜ RESTORAN BALTIKA ja OÜ NARSIL

vahelise ostu-müügilepingu ning OÜ NARSIL ja O. Petrova vahelise ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamine. Lisaks palus hageja tunnustada tema õigust osta vara esimese enampakkumise alusel ja

kohustada OÜ-t NARSIL sõlmima hagejaga ostu-müügileping hinnaga, millega see OÜ-le NARSIL

müüdi.

13. Kostja O. Petrova leidis, et hagi OÜ NARSIL vastu on ilmselt põhjendatud. V. Kois varjas tema

eest tehingu tegelikke asjaolusid, mida teades ta ei oleks lepingut sõlminud. Hagejal ei olevat talle

pretensioone.

14. 1. märtsil 2001. a esitas hageja Narva Linnakohtule avalduse, milles palus mitte lugeda kostjaks

O. Petrovat.

15. 27. märtsil 2001. a esitas hageja Narva Linnakohtule avalduse, milles muutis oma nõuet

kohustada OÜ NARSIL temaga ostu-müügilepingut sõlmima ja leidis, et summa, mille ta peaks OÜ-

le NARSIL vara eest maksma, on 118 823 krooni.

16. 2. aprillil 2001. a esitas G. Tamme kolmanda isikuna selgitused, milles leidis, et hageja nõuded on

alusetud. Hageja arvates ei saa nõuda esimese enampakkumise alusel vara ostmise õigust, kuna vara

müümist selle enampakkumise alusel ei ole otsustatud. Ostu-müügilepingut sõlmides täitis haldur

võlausaldajate koosoleku 20. jaanuari 2000. a otsust.

17. Narva Linnakohtu 17. aprilli 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt

esimene enampakkumine ebaõnnestus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) norme kohaldatakse

pankrotimenetluses, arvestades pankrotimenetluse eripära. Pankrotimenetluses ilmnenud rikkumised

on väheolulised ega saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja ei tõendanud, et

ta tegi teisel enampakkumisel parima pakkumise.

18. Viru Ringkonnakohtu 13. septembri 2001. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 17. aprilli

2001. a otsus ja saadeti asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse kohaselt ei ole

Narva Linnakohus lahendanud kohtuniku vastu esitatud taandust. Samuti ei ole linnakohus võtnud

seisukohta hagi põhjendatusest kostja V. Koisi vastu.

19. 15. oktoobril 2001. a taotles hageja asja arutamise üleandmist teisele kohtule. 24. oktoobril

2001. a tegi asjas enesetaanduse Narva Linnakohtu kohtunik Mihhail Kotelnikov, 13. novembril

2001. a kohtunik Natalja Losevtsova, 22. novembril 2001. a kohtunik Aleksei Kovalenko,

30. novembril 2001. a kohtunikud Aleksei Lavrovski ja Nelina Andrejeva ning 7. jaanuaril 2002. a

kohtunik Galina Jasnjuk.

20. 16. jaanuaril 2002. a saatis Viru Ringkonnakohus asja arutamiseks Lääne-Viru Maakohtule.

21. 19. märtsil 2002. a esitas hageja hagiavalduse täpsustatud kujul: märkis kostjatena OÜ NARSIL

ja Guido Tamme, palus tunnistada kehtetuks 15. oktoobril 1999. a toimunud UÜ RESTORAN

BALTIKA vara enampakkumise ja selle tulemusel tühiseks ostu-müügilepingu UÜ RESTORAN

BALTIKA ja OÜ NARSIL vahel. Samuti palus hageja tunnistada vara müüduks temale esimesel

enampakkumisel 1. juulil 1999. a ning tunnistada hageja õigust sõlmida vara ostu-müügileping.

Lisaks palus hageja kohustada OÜ NARSIL andma vara hagejale üle, s.t kohaldada restitutsiooni.

Hagi põhjenduste kohaselt avaldati 1999. a juunis ajalehes "Põhjarannik" teade UÜ RESTORAN

BALTIKA vara müügi kohta enampakkumisel. Hageja täitis kõik enampakkumise reglemendi nõuded

ja saatis oma tähitud kirjaga pakkumise, mis oli parim pakkumine. Selle enampakkumise tulemusi

hagejale teatatud ei ole. 15. oktoobril 1999. a toimunud teise enampakkumise reglemendiga ei

võimaldatud hagejal tutvuda. Osavõtuks ei nõutud 10% ettemaksu, ehkki seda näeb ette TMS § 64

lg 2. See asjaolu võimaldas jätta pakkumised fikseerimata ja osaleda fiktiivsetel ostjatel. 15. oktoobri

1999. a enampakkumisel soovis osaleda ka hageja, kuid vahetult enne enampakkumise algust

kuulutati see kinniseks. Enampakkumise korraldaja ei registreerinud enampakkumisest osavõtjaid.

Teist enampakkumist ei saanud üldse toimuda, sest esimest enampakkumist ei olnud keegi nurjunuks

tunnistatud (TMS § 644). Esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamise või edasilükkamise

asjaolusid ei olnud. Ostja ei tasunud seaduses ettenähtud ajal ostuhinda, millega rikuti TMS § 641 lg-

d 2 ja 3. Ostja OÜ NARSIL on AÕS § 95 lg 2 kohaselt pahauskne.

22. Hageja esitas 19. märtsil 2002. a ka taotluse ennistada asjas kostjana G. Tamme.

23. 19. märtsi 2002. a kohtuistungil teatas hageja, et tal ei ole nõuet V. Koisi vastu. Kohus kaasas

istungil kostjana G. Tamme.

24. 27. märtsil 2002. a esitatud hagivastuses G. Tamme hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete

kohaselt otsustas vara müügi lõplikult 20. jaanuaril 2000. a toimunud võlausaldajate üldkoosolek, mis

kohustas pankrotihaldurit sõlmima ostu-müügilepingu OÜ-ga NARSIL. Üldkoosoleku otsuse peale

keegi kaebust esitanud ei ole. 1. juuli 1999. a enampakkumise reglemendi kohaselt on

pankrotihalduril õigus vastuvõetamatute pakkumiste korral keelduda ostu-müügilepingu sõlmimisest

ning korralda uus enampakkumine või valida teistsugune müügikord. UÜ RESTORAN BALTIKA

esimene pankrotihaldur E. Savi enampakkumise korraldajana ei võtnud vastu otsust enampakkumise

tulemuste kohta. 15. oktoobri 1999. a enampakkumine toimus enampakkumise teate kohaselt

kirjalikult, mis on kooskõlas PankrS § 78 lg-ga 2.

25. Ka kostja OÜ NARSIL ei tunnistanud 28. märtsil 2002. a esitatud hagivastuses hagi. Kostja

vastuväidete kohaselt on ta heauskne ostja ning enampakkumise korraldamisel ei rikutud selle olulisi

tingimusi. Hageja ei ole ostu-müügilepingu pool ning seetõttu ei saa ta nõuda selle lepingu tühisuse

tunnustamist.

26. Lääne-Viru Maakohtu 17. mai 2002. a otsusega jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis) kui üks vaidlustatud ostu-

müügilepingu pool on lõppenud. Maakohtu otsuse kohaselt korraldas 1. juuli 1999. a enampakkumise

pankrotihaldur E. Savi, kes ei võtnud vastu otsust enampakkumise tulemuste kohta. PankrS § 31 lg 1

kohaselt kaitseb haldur nii võlausaldajate kui ka võlgniku õigusi ja huve. Seega tuleb eeldada, et

1. juuli 1999. a enampakkumist edasi lükates tegutses pankrotihaldur nii võlausaldajate kui ka

võlgniku huvides. Põhjendatud ei ole hageja väide, et vara avalikul enampakkumisel müümata rikuti

enampakkumise korda. Pankrotiseaduse § 78 lg 2 kohaselt müüb pankrotihaldur vara

enampakkumisel, kuid seadus ei sätesta, et korraldatav enampakkumine peaks olema avalik.

Võlausaldajate koosolek luges 20. jaanuaril 2000. a õigeks pankrotitoimkonna otsuse pankrotivara

müügi kohta 600 000 krooni eest parima pakkumise esitajale OÜ-le NARSIL. Hageja väide, et ta oli

nõus enampakkumise käigus maksma rohkem, ei ole tõendatud. Võlausaldajate üldkoosolek kohustas

G. Tammet ostu-müügilepingut sõlmima, seega ei ole tegemist tema isikliku otsusega.

Otsuse kohaselt ei ole kohus tuvastanud enampakkumise tingimuste olulist rikkumist ja seega ei ole

alust tunnistada tühiseks 10. veebruari 2000. a ostu-müügilepingut UÜ RESTORAN BALTIKA

(pankrotis) ja OÜ NARSIL vahel. 1. juulil 1999. a toimunud enampakkumisel puudub UÜ

RESTORAN BALTIKA aktsept tehingu tingimustele ja omandi üleandmiseks hagejale. Kuna hageja

ei ole vaidlustatud ostu-müügilepingu pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta ostu-müügileping tema

tsiviilõigusi ega -kohustusi. Seega ei ole asjakohased ka hageja väited OÜ NARSIL pahausksuse

kohta.

Hageja ei ole kunagi olnud vara omanik ega valdaja ning seega ei ole tal õigust AÕS § 95 lg 2 teise

lause alusel OÜ-lt NARSIL vara tagasi nõuda.

Võlausaldajate üldkoosolek võttis vastu otsuse vara müügi osas. Võlausaldajate otsust ei ole

vaidlustatud PankrS § 25 lg 4 järgi.

27. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid vääralt ja

eksis kohtuotsuse põhjendamisel. Hageja arvates rikuti vaidlustatud enampakkumise käigus oluliselt

seadust.

28. Vastustes apellatsioonkaebusele pidasid G. Tamme ja OÜ NARSIL kaebust ebaõigeks ja palusid

jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

29. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et igal isikul on TsMS § 4 lg 1 järgi õigus oma rikutud või

vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.

Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama ja kohus tuvastama, milliseid hageja tsiviilõigusi rikuvad

15. oktoobril 1999. a toimunud enampakkumise tulemused ja sõlmitud leping. Maakohus leidis, et

15. oktoobri 1999. a enampakkumisel ei olnud olulisi rikkumisi ja UÜ RESTORAN BALTIKA

(pankrotis) ja OÜ NARSIL vahel sõlmitud ostu-müügileping ei riku hageja tsiviilõigusi, s.o. hageja ei

ole tõendanud oma tsiviilõiguste ja vabaduste rikkumist, mis seonduks eespool märgitud lepinguga.

Üldjuhul peab haldur müüma pankrotivara võimalikult suuremat kasu andval viisil. Tsiviilasja

materjalidest nähtub (maakohtu toimik II, tl 105), et pankrotihaldurit ja pankrotitoimkonda ei

rahuldanud esimesel enampakkumisel tehtud pakkumised ning nad otsustasid tagastada hageja

makstud tagatisraha ja kohustasid pankrotihaldurit lahendama vara müügi suurimat tulu andval viisil.

Kuna hagejal oli võimalus osaleda ka uuel enampakkumisel, siis ei riku 15. oktoobri 1999. a

enampakkumise tulemused hageja õigusi.

Hageja ei ole tõendanud, et vaidlustatav ostu-müügileping rikub tema õigusi. Kostja G. Tamme ei ole

selle ostu-müügilepingu pool. UÜ RESTORAN BALTIKA (pankrotis) pankrotihaldurina oli

G. Tamme UÜ RESTORAN BALTIKA seaduslik esindaja ja ostu-müügilepingu pooled olid UÜ

RESTORAN BALTIKA (pankrotis) ja OÜ NARSIL.

Kuna 10. veebruaril 2000. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks aluseid ei ole, ei saa

rahuldada ka hageja nõuet tunnistada vara müüduks hagejale, tema õigust ostu-müügilepingu

sõlmimiseks ning kohustada OÜ NARSIL hagejale üle andma ostu-müügilepinguga omandatu.

Väär on hageja seisukoht, et maakohus on jätnud arvestamata ja analüüsimata mitmed tähtsad tõendid

ja mõned asja tehiolud. Maakohus on teinud põhjendatud otsuse kõigile esitatud tsiviilasja

materjalidele tuginedes. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus jättis tähelepanuta TMS §-s

647 sätestatu. Maakohus on otsuses märkinud, et kohus ei tuvastanud 1. juuli 1999. a enampakkumise

olulisi rikkumisi, mis annaksid alust tunnistada tehing tühiseks. Võlausaldajate üldkoosoleku otsust

tunnistada esimene enampakkumine nurjunuks pärast seda, kui oli toimunud juba teine

enampakkumine, võib pidada ebakorrektseks, kuid see ei tee iseenesest teist enampakkumist

ebaseaduslikuks.

Maakohus on ekslikult leidnud, et 1. juuli 1999. a enampakkumine on edasi lükatud. Nimetatud

asjaolu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Maakohtu ekslik seisukoht ei ole siiski viinud ebaõige

otsuse tegemiseni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

30. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada Viru Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2002. a otsuse ja

saata asi samale ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.

Kohtud ei ole põhjendanud, millest lähtuvalt nad leiavad, et enampakkumise korda ei ole oluliselt

rikutud. Ringkonnakohus on möönnud, et enne teise enampakkumise väljakuulutamist oleks tulnud

esimene enampakkumine lugeda nurjunuks. Kohtud ei ole tuvastanud, et enampakkumine oleks

nurjunuks kuulutatud. Seega on esimene enampakkumine endiselt kehtiv. Kohus on leidnud, et

tegemist ei ole seaduse olulise rikkumisega, kuid ei ole põhjendanud, millega on õigustatud TMS §-s

644 sätestatud korra järgimata jätmine.

Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta teise enampakkumise korraldamise vajaduse osas ega

analüüsinud enampakkumise korra olulisi rikkumisi, mida hageja nimetas. Sellega on kohus rikkunud

TsMS § 95 lg 1 ja § 330 lg 4.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata, kas teise enampakkumise väljakuulutamine

olukorras, kus esimene enampakkumine on kehtiv ja lõpule viimata, on õigustatud.

31. Vastustes hageja kassatsioonkaebusele on kostjad seisukohal, et Viru Ringkonnakohus ei ole

otsuse tegemisel rikkunud ei materiaalõiguslikke ega protsessiõigusnorme ning kassatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

32. Istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

33. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks, kuid muuta tuleb apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi.

34. Kolleegium leiab, et PankrS § 78 mõtte kohaselt kohaldatakse täitemenetluse seadustiku sätteid

vara müügi korral pankrotimenetluses ainult siis, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole teisiti

otsustanud või pankrotitoimkond ei ole andnud nõusolekut pankrotivara müügiks muul viisil. Kohtud

on tuvastanud, et nii võlausaldajate üldkoosolek kui pankrotitoimkond aktsepteerisid kirjalikku

enampakkumist erinevalt täitemenetluse seadustikus sätestatust. Kui PankrS § 78 lg 2 esimese lause

kohaselt on otsustatud avalik enampakkumine ega ole välistatud kirjalikku enampakkumist, nagu

käesoleval juhul, ei ole vajalik ega kirjaliku ning suulise enampakkumise erinevate toimingute tõttu

ka võimalik täitemenetluse sätete kohaldamine. Kui pankrotiseadus lubab halduril müüa vara ilma

enampakkumiseta, siis oleks ebaloogiline, et ei või otsustada vara müümist sellisel enampakkumisel,

mis ei vasta olemuslikult täitemenetluse seadustikus sätestatule. Vallasvara müügi korral on

täitemenetluse seadustikus reguleeritud ainult suuline enampakkumine. Seega puudus kirjaliku

enampakkumise korral vajadus TMS § 644 ja § 647 kohaldamiseks.

Eelnevast tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et käesoleval juhul oleksid õigustatud

enampakkumise tulemusi ja selle alusel sõlmitud müügilepingut vaidlustama ainult lepingu pooled,

kelleks hageja aga pole. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hagejal puudub nõudeõigus.

On tuvastatud, et haldur ei otsustanud esimese enampakkumise tulemuste üle, st ei andnud aktsepti

ühelegi pakkumisele ega sõlminud selle alusel pankrotivõlgniku esindajana lepingut. Kolleegiumi

arvates ei ole võimalik isikut sundida käesoleval juhul lepingut sõlmima, küll võib lepingu sõlmimata

jätmine olla aluseks võimalikule kahju hüvitamise nõudele.

35. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on õigesti jätnud rahuldamata nõude kohustada OÜ

NARSIL andma vara hagejale üle. Sellise nõude aluseks peaks olema leping või seadus. Ei ole

tuvastatud, et hagejal oleks lepingu alusel õigus nõuda OÜ-lt NARSIL vara väljaandmist. Kohus ei

ole tuvastanud sellise aluse olemasolu ka seadusest tulenevalt. Ei ole tuvastatud, et vara ei kuulunud

OÜ-le NARSIL. Samuti ei ole tuvastatud, et enampakkumisel müüdud vara oleks olnud hageja

omandis ning üle läinud OÜ NARSIL omandisse seadusliku aluseta. Endale vara üleandmist ei saa

nõuda isik, kelle õigusi ei riku UÜ RESTORAN BALTIKA ja OÜ NARSIL vahel sõlmitud

müügileping ning seega ka vara üleandmine (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-

141-00, RT III 2001, 5, 60).

36. Kolleegium märgib, et UÜ RESTORAN BALTIKA pankrotihaldur G. Tamme suhtes tuleb hagi

jätta rahuldamata seetõttu, et pankrotihaldur on pankrotivõlgniku seaduslik esindaja ega ole

enampakkumise järel sõlmitava lepingu pool. Pankrotihaldur võib olla kostja, kui ta on oma

tegevusega pankrotihaldurina tekitanud kellelegi kahju. Selles asjas on tegutsenud kolm

pankrotihaldurit ning nendest esimene - E. Savi on jätnud hagejale teatamata 1. juuli 1999. a

enampakkumise tulemused ja teine - A. Jaroslavski korraldanud teise enampakkumise. G. Tamme

allkirjastas vaid pankrotivõlgniku nimel ostu-müügilepingu.

J. Odar , V. Kõve, L. Laarmaa