3-1-3-2-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-2-03

Otsuse kuupäev

4. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi V.M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2

ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-1151/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tsiviilhageja R AS kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2003. a

Istungil osalenud isikud

V.M. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, R AS

esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer ja riigiprokurör

Marge Püss

Resolutsioon

1. Rahuldada R AS kohtuvigade parandamise avaldus.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a kohtuotsus V.M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-

de 2 ja 3 järgi osas, millega jäeti V.M-lt välja mõistmata R AS tsiviilhagi ja saata kriminaalasi selles

osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

3. Mõista V.M-lt välja riigituludesse kohtukuluna 1534 kr (üks tuhat viissada kolmkümmend neli

krooni) kaitsjatasu kaitsja osavõtu eest Riigikohtu istungist.

Kohtuotsus on lõplik ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. septembril 2002. a koostas Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna kriminaaltalituse uurija N. Lihhatšova

protokolli tsiviilhageja R AS-i nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks kriminaalasjas V.M.

süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Protokollis märgiti, et V.M. tekitas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3

järgi kvalifitseeritava kuriteoga R AS-le varalist kahju 104 279 krooni.

2. Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsusega tunnistati lihtmenetluse kokkuleppe alusel kohtu alla

antud V.M. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi kokku viies vargusepisoodis ja teda karistati vangistusega

üheks aastaks. Muuhulgas tunnistati V.M. süüdi selles, et ta 2. juunil 2001. a varastas O hotellist salaja M

instituudile kuuluva projektori Infokus LP 350 maksumusega 104 279 krooni. Linnakohus rahuldas täielikult

P OÜ, A.S., V.P. ja K.N. poolt V.M. vastu esitatud tsiviilhagid ja märkis, et R AS-le tekitatud kahju on

kohtualuse poolt hüvitatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

3. Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse R AS

esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist R AS tsiviilhagi osas ning

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Avalduse esitaja väite kohaselt ei vasta tegelikkusele linnakohtu otsuses märgitu, et R AS-le tekitatud kahju

on kohtualuse poolt hüvitatud. Avalduses rõhutatakse, et kriminaalasja materjalide hulgas puuduvad tõendid,

mis kinnitaksid kõnealust väidet ja Tallinna Linnakohtu otsusest ei nähtu ka seda, millel kohtu kõnealune

seisukoht põhineb.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetasid nii R AS esindaja kui ka prokurör

avalduses sisalduvat taotlust. Kaitsja taotles avalduse rahuldamata jätmist põhjendusega, et lihtmenetluse

korras tehtud kohtulahendit ei saa vaidlustada ei kassatsiooni ega ka mitte kohtuvigade parandamise korras.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Vastavalt KrMK § 41 lg-s 4 sätestatule ei ole tsiviilhagejal lihtmenetlusega nõustumisel õigust esitada

kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. AKKS § 5 lg-s 3 sätestatu kohaselt saavad maa- või linnakohtu

poolt lihtmenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada vaid kohtualune, tema kaitsja,

alaealise kohtualuse seaduslik esindaja ja prokurör ning seda üksnes lihtmenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise osas. AKKS § 3610 lg-s 3 märgitu kohaselt on ringkonnakohtu poolt

lihtmenetluse asjades tehtud kohtuotsus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Viimatiosundatud

menetlusnormist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et seadusandja on kindlasti soovinud lihtmenetluse

asjades välistada menetluslikult kõige loogilisema - seega kassatsioonkaebuse- ja protesti esitamist. Kuid

arvestades seda, et kohtuvigade parandamise avaldust saab kooskõlas AKKS § 777 lg-ga 1 esitada

kassatsioonkaebuse või -protestiga samadel alustel, tuleb AKKS § 3610 lg-s 3 sätestatu pinnalt asuda

seisukohale, et lihtmenetluse asjades tehtud ringkonnakohtu otsust ei saa vaidlustada ka mitte kohtuvigade

parandamise korras. Samas ei välista Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates AKKS § 3610 lg-s 3 sisalduv

kohtukaebe keeld lihtmenetluse asjades tehtud kohtulahendite teistmist. Ei ole võimalik õiguslikult

põhjendada seisukohta, et lihtmenetluse asjades tehtud kohtulahendi seadusjõustumise järgselt saaks jätta

tähelepanuta selliseid ilmnenud uusi asjaolusid (näiteks lihtmenetluses tehtud kohtuotsusega seonduv

kohtuniku poolt toimepandud kuritegu), mis ei tohiks puudutada kohtuotsuse seadusjõuga seonduvat

õiguskindluse põhimõtet.

6. Käesoleva kohtuasja pinnalt tuleb aga Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates asuda seisukohale, et

lihtmenetluse spetsiifikat arvestades ei saa teatud piiratud juhtudel välistada kohtuvigade parandamist

lihtmenetluse raames tehtud maa- või linnakohtu otsuses. Nii KrMK § 41 lg-s 4, aga ka § 40 lg-s 22 ning

§ 43 lg-s 4 sätestatud õiguste ja sealhulgas ka kaebeõiguste piiramisel on seadusandja ühemõtteliselt

lähtunud eeldusest, et lihtmenetluses järgitakse neid tingimusi, mille pinnalt kõnealused menetlusosalised

lihtmenetlusega nõustusid. Ka tulenevalt KrMK § 364 lg 2 p-st 3 on põhjust väita, et kannatanu, tsiviilhageja

ja tsiviilkostja nõusolekust lihtmenetlusega ei saa sisuliselt enam rääkida siis, kui näiteks kohtuotsuse

tegemisel ei ole arvestatud nende tingimustega, mille pinnalt need menetlusosalised on lihtmenetlusega

nõustunud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb juhul, mil lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse

tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt on kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja

lihtmenetlusega nõustunud, tagada nendele menetlusosalistele õigus kohtuvigade parandamise avalduse

esitamiseks maa- või linnakohtu otsuse peale.

Arvestades seda, et KrMK §-s 34 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei ole kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja

lihtmenetluses menetlusosalised, ei oleks põhjendatud nende poolt kohtuvigade parandamise avalduse

esitamise tähtaega siduda mitte maa- või linnakohtu otsuse jõustumisega, vaid päevaga, mil nad said teada, et

kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt nad on lihtmenetlusega nõustunud.

7. Tuleb nõustuda R AS esindaja kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et Tallinna

Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsusest ega ka kriminaaltoimiku muudest materjalidest ei nähtu, millele

tuginevalt on kohtu arvates V.M. poolt R AS-le tekitatud kahju hüvitatud. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna

Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsuse tegemisel arvestatud tingimustega, mille pinnalt R AS tsiviilhagejana

oli lihtmenetlusega nõustunud. Tulenevalt sellest tuleb kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris