3-1-1-6-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-6-03

Otsuse kuupäev

4. märts 2003. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

A. R. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 96 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Jõgeva Maakohtu 10. septembri 2002. a otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr 4-190-18/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. R. kaitsja vandeadvokaat Uno Paimetsa

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. jaanuar 2003. a

Resolutsioon

1. Tühistada Jõgeva Maakohtu 10. septembri

2002. a kohtuotsus A. R. väärteoasjas.

2. Teha uus otsus, millega karistada A. R.

HÕS § 96 lg 1 järgi 70 trahviühiku suuruse

rahatrahviga, s.o 4200 krooni.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsus jõustub 4. märtsil 2003. a ega ole

edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Viru Politseiprefektuuri juhtivkonstaabli 9. juuli 2002. a otsusega karistati A. R. HÕS § 96 lg 1

järgi 4200 krooni suuruse rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks selle eest, et ta juhtis

8. juulil 2002. a Väike-Maarja vallas Triigis mootorsõidukit alkoholijoobes olles.

2. A. R. vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Jõgeva Maakohtus, taotledes otsuse tühistamist ja asjas

menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt on Haldusõiguserikkumiste seadustik, mis nägi ette võimaluse

karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, tunnistatud kehtetuks. Kehtiv õigus väärteo eest karistusena

juhtimisõiguse äravõtmist ei võimalda.

Lisaks oli kaebaja seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ei leidnud tõendamist.

3. Jõgeva Maakohtu 10. septembri 2002. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse kohaselt ei ole õige kaebuse esitaja väide, et peale Karistusseadustiku jõustumist ei saa talt

karistusena mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta. Kaebuse esitamisel 22. juulil 2002. a ei olnud

Haldusõiguserikkumiste seadustik kehtivust kaotanud. KarSRS § 6 lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse füüsilise

isiku poolt enne Karistusseadustiku jõustumist toime pandud tegu, mis on väärteona karistatav ka

Karistusseadustiku või muu seaduse järgi, Haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Liiklusseaduses (LS)

sisaldub vastav väärteokoosseis §-s 7419. Juhtimisõiguse peatamine nimetatud rikkumise eest karistamisel on

ette nähtud LS §-s 413. Seega mõisteti karistus seaduslikult ning ka alates 1. septembrist 2002. a kehtiv

Liiklusseaduse redaktsioon näeb ette juhtimisõiguse peatamise joobes juhtimise eest.

Kohus leidis ühtlasi, et A. R. süü haldusõiguserikkumise toimepanemises on kogutud tõenditega leidnud

täielikult tõendamist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Jõgeva Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. R. kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets.

Kassatsioonkaebuses korratakse seisukohti, et tõendamata on alkoholijoove, kuna asjas ei tehtud

joobeekspertiisi, ning alates 1. septembrist ei ole väärteo eest võimalik kohaldada karistusena juhtimisõiguse

äravõtmist. Kohus, leides, et rikkumine on aset leidnud, oleks pidanud kohaldama tagasiulatuvalt

kergendavat seadust, mistõttu oleks tulnud tühistada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

Lisaks leitakse, et maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et tõendamata on mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimine. Jõgeva Maakohus on kohtuotsuses märkinud, milliste tõenditega on A. R. süü

tõendatud, ning oma seisukohta piisavalt motiveerinud. Joobe tuvastamine toimub Vabariigi Valitsuse

2. aprilli 2001. a määruse nr 120 "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme

määramise otsuse vaidlustamise kord" alusel. Nimetatud korra kohaselt on lubatud joobeseisundi

tuvastamine ametiisiku poolt indikaatorvahendi või mõõteriistaga, tingimusel, et tuvastamistoimingu juures

oleks vähemalt üks tunnistaja ja et tuvastamise kohta koostataks protokoll. Käesoleva asja materjalide

kohaselt on need nõuded täidetud.

6. Rikkumise toimepanemise ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal kehtis Haldusõiguserikkumiste

seadustik, mille § 96 lg 1 järgi võis mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistada nii rahatrahvi kui

juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega toimis kohtuväline menetleja karistust määrates kooskõlas kehtiva

õigusega.

Jõgeva Maakohus tegi kohtuotsuse 10. septembril 2002. a, seega peale Karistusseadustiku jõustumist.

Maakohus on õigesti märkinud, et KarSRS § 6 lg 2 kohaselt füüsilise isiku poolt enne Karistusseadustiku

jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka Karistusseadustiku või muu seaduse järgi,

kvalifitseeritakse Haldusõiguserikkumiste seadustiku vastava paragrahvi järgi. Jõgeva Maakohtu kohtunik on

asunud seisukohale, et LS § 413 võimaldab juhtimisõiguse peatamist mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise

eest ka peale Karistusseadustiku jõustumist, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 6

lg-st 3 tuleneb, et karistuse määramisel tuleb lähtuda kergemast seadusest. Jõgeva Maakohus on oma

tõlgenduses võrdsustanud juhtimisõiguse äravõtmise juhtimisõiguse peatamisega, mille tõttu ongi tehtud

ebaõige järeldus, et A. R. on karistatud õigesti. Süütegude eest kohaldatavate karistuste liigid on toodud

Karistusseadustiku üldosas. Karistusseadustik ei sätesta karistusena juhtimisõiguse peatamist. KarS § 50 lg 1

lubab kohtul liiklusalaste kuritegude puhul lisakaristusena juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks ära võtta,

väärtegude puhul aga lisakaristust ette nähtud ei ole. Lisakaristust ei näe ette ka LS § 7419, mis kehtestab

karistusena ainult rahatrahvi.

Samas näeb LS § 41 lg 3 ette alused juhtimisõiguse peatamiseks, millest üks on ka jõustunud karistamisotsus

väärteomenetluses. Vastavalt LS § 413 lg 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine sellisel juhul loa

väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega

toimub juhtimisõiguse peatamine mitte karistamisotsusega, vaid jõustunud karistamisotsus on juhtimisõiguse

peatamise aluseks juhiloa väljaandnud asutuse poolt LS § 413 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel.

Juhtimisõiguse peatamist ei otsusta sellisel juhul karistust määrav kohtuväline menetleja või kohus, vaid

juhiloa väljaandnud asutus halduskorras.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et eeltoodust tuleneb ka karistamisotsuse teinud organi kohustus

informeerida sellest isikule juhiloa väljaandnud organit. Seetõttu tuleb käesoleva kohtuotsuse koopia saata

Autoregistri keskusele LS § 413 lg 10 kohaldamise otsustamiseks.

9. Eelnevast tulenevalt ning juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 1 leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et Jõgeva Maakohtu 10. septembri 2002. a kohtuotsus tuleb tühistada ja teha uus otsus,

raskendamata süüdlase olukorda.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris