3-3-1-9-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-9-03

Otsuse kuupäev

27. veebruar 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS KEK Trading International kaebus

kriminaalmenetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas

nr 2-3-185/2002

Menetluse alus Riigikohtus

AS KEK Trading International kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS KEK Trading International kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-185/2002 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS KEK Trading International esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis saadeti kohtualluvuse

järgi Tartu Halduskohtule. Kaebuse esitaja taotles, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks

maksuametnike tegevuse, mis seisnes piisava õigusliku aluseta tema ruumide läbiotsimises ning

esemete ja dokumentide võetuses, kusjuures rikuti läbiotsimise ja võetuse korda. Kaebuse esitaja

väitis, et nende menetlustoimingutega on talle tekitatud kahju ja ta soovib edaspidi nõuda selle kahju

hüvitamist. Läbiotsimise määruse järgi teostati läbiotsimine kriminaalasjas nr 01934000083 tähtsust

omavate teise äriühingu, AS KEK Trading tehinguid kajastavate dokumentide ja esemete leidmiseks.

Nimetatud määruse sanktsioneeris Viljandi vanemprokurör.

2. Tartu Halduskohtu 3. mai 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-73/2002 jäeti AS KEK Trading

International kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et läbiotsimise ning esemete ja dokumentide

äravõtmise õiguslikuks aluseks on prokuröri sanktsioneeritud läbiotsimise määrus ning et nende

menetlustoimingute läbiviimisel ei rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme.

3. Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2002. a otsusega jäeti rahuldamata AS KEK Trading

International apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Halduskohtu põhjendustele lisaks märkis ringkonnakohus, et uurimistoimingute

seaduslikkuse kontrollimiseks näeb Kriminaalmenetluse koodeks ette iseseisva menetluskorra. Kui

uurimistoiminguid kontrollinud riigiprokuröri tegevusega on rikutud isiku õigusi, võib selle tegevuse

vaidlustada halduskohtus. Halduskohtu pädevuses ei ole teha kindlaks, kas kriminaalmenetluse

toimingu korda on rikutud. Halduskohtu ülesanne on üksnes kontrollida, kas menetlustoiminguga ei

ole rikutud isiku põhiõigusi. Kuivõrd läbiotsimine viidi läbi prokuröri sanktsioneeritud läbiotsimise

määruse alusel, mida kriminaalmenetluse korras ei vaidlustatud, siis on kaebuse esitaja põhiõigusi

riivatud õiguspäraselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. AS KEK Trading International esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles

taotles, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja Tartu Halduskohtu otsuse ning teeks ise uue

otsuse, millega rahuldaks tema kaebuse. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus

Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrusega asjas nr 3-3-1-38-00. Läbiotsimine ja võetus ei

olnud õigustatud. Ringkonnakohus rikkus menetlusnorme, sest jättis vastamata menetlustoimingute

korra rikkumise kohta esitatud apellandi väidetele, et talle ei antud sellist läbiotsimise protokolli

ärakirja, kust täpselt nähtuks, millised dokumendid ära võeti, ja et ära võeti ka kolmandate isikute

dokumente, millel puudus seos AS KEK Trading tehingutega.

5. Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus pole kooskõlas Riigikohtu üldkogu

22. detsembri 2000. a määruse seisukohtadega haldusasjas nr 3-3-1-38-00 (RT III 2001, 2, 14).

Nimetatud haldusasjas leidis Riigikohus, et kuna kriminaalmenetluses riivatud põhiõiguste kaitset

tagav õiguslik regulatsioon on puudulik, siis on isikul, kelle põhiõigusi on menetlustoiminguga

riivatud, õigus esitada kaebus prokurörile või halduskohtule (viidatud määruse põhjendava osa

punktid 23 ja 24). Veel leidis Riigikohus, et valduse või töökoha läbiotsimine ning esemete ja

dokumentide võetus on avalik-õiguslik akt, mis riivab isiku põhiõigusi (p 24).

Seega on ebaõiged need ringkonnakohtu väited, mis puudutavad nii halduskohtu erandlikku pädevust

kriminaalmenetlustoimingute peale esitatud kaebuste läbivaatamisel kui ka isiku õigust pöörduda

kaebusega halduskohtusse enne, kui on lõppenud kaebemenetlus Kriminaalmenetluse koodeksis

sätestatud korras.

7. Riigikohtu üldkogu viidatud määruse põhjendava osa punktis 24 rõhutab Riigikohus: "Üldkogu

peab vajalikuks märkida, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu

vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina

kriminaalasja otsustamisel." Ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohtu pädevuses ei ole teha

kindlaks, kas kriminaalmenetluse toimingu korda on rikutud, ei tulene tsiteeritud põhimõttest ja see

seisukoht on ekslik. Kriminaalmenetlustoimingu õigusvastasust ei olegi sageli võimalik teisiti

tuvastada, kui teha kindlaks, kas selle toimingu korda on rikutud.

8. Kaebuse esitaja väitis (toimiku lk 36), et ära võeti ka neid dokumente, mis polnud seotud AS KEK

Trading tehingutega, ja et talle pole antud sellist läbiotsimise protokolli, millest nähtub täpselt,

millised dokumendid ära võeti (toimiku lk 37).

Neid kaebaja esitatud väiteid menetlustoimingu korra rikkumise kohta ei ole Tartu Halduskohtu

otsuses käsitletud. Samasisulised põhjendused esitas AS KEK Trading International

apellatsioonkaebuses. Ka ringkonnakohus jättis need tähelepanuta.

Kassatsioonkaebuses väidab AS KEK Trading International, et apellatsioonkaebuse põhjenduste

tähelepanuta jätmine on vastuolus TsMS §-ga 330 lg 6. Riigikohtu halduskolleegium nõustub

kassaatori selle väitega. Nimetatud põhjenduste tähelepanuta jätmine tekitab kahtlusi Tartu

Halduskohtu otsuse lõppjärelduses, et läbiotsimise korda ei rikutud. Kui halduskohtu lõppjäreldus

ongi sisuliselt õige, ei saaks Riigikohus sellega nõustuda, sest osa vastupidist põhjendavaid väiteid on

jäänud käsitlemata.

Menetlustoimingu korra rikkumise ja seega ka menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamine ei

pruugi viia iseenesest kaebuse esitajat sihile. Kahju hüvitamise aluseks ei ole mitte üksnes sellise

toimingu õigusvastasus, vaid ka kaebuse esitaja õiguste rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Selgitada tuleks ka seda, milles seisneb menetlustoiminguga tekitatud varaline või mittevaraline

kahju. Samuti tuleb silmas pidada Riigivastutuse seaduse §-st 13 tulenevat vastutuse piiramist.

Õigusvastasuse tuvastamine ei pruugi tähendada ka seda, et tõendi kogumise korra rikkumise tõttu on

tõend lubamatu. Üksnes oluline rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse.

9. Kassaator leiab, et läbiotsimine ja võetus ei olnud õigustatud, sest nende menetlustoimingute

läbiviimiseks puudus õiguslik alus. Kassaatori see väide ei ole põhjendatud. Samale seisukohale

asusid ka Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus.

Riigikohtu halduskolleegium selgitab, et Kriminaalmenetluse koodeksi § 106 lg 1 alusel otsustab

uurija uurimistoimingute, sh läbiotsimise, teostamise iseseisvalt, välja arvatud juhud, mil on ette

nähtud prokurörilt sanktsiooni või kohtult loa saamine. Sama koodeksi § 139 lg 2 järgi võib läbi

otsida uurija määruse alusel ja ainult prokuröri sanktsiooniga. Seaduse mõttest tuleneb, et

läbiotsimine menetlustoiminguna hõlmab esemete ja dokumentide äravõtmise, sest see ongi

läbiotsimise üheks eesmärgiks. Vaidlust ei ole selle üle, et AS KEK Trading International ruumide

läbiotsimine toimus uurija määruse alusel, mille sanktsioneeris Viljandi vanemprokurör. Seega

toimus läbiotsimine formaalses mõttes õiguslikul alusel. Võetust iseseisva menetlustoiminguna ei

toimunud.

Läbiotsimise asjassepuutuvaks sisuliseks aluseks on KrMK §-st 139 lg 1 tulenev nõue, et

läbiotsimiseks peab uurijal olema küllaldane alus arvata, et just läbiotsitavates ruumides võib asuda

dokument või ese, millel on kriminaalasjas tähtsust. Selles haldusasjas ei ole kahtlust, et AS KEK

Trading International ruumides asusid AS KEK Trading tehinguid puudutavad dokumendid, sest

läbiotsimisel sellised dokumendid leiti ja võeti ka ära. Kui aga läbiotsimisel ei leitagi otsitavat

dokumenti, eset või isikut, ei tähenda see iseenesest, et läbiotsimiseks puudus KrMK §-s 139 lg 1

sätestatud sisuline alus. Läbiotsimise sisulise aluse osas tuleb halduskohtul silmas pidada Riigikohtu

üldkogu 22. detsembri 2000. a määruses avaldatud seisukohta, et halduskohtu ülesanne ei ole

kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ega otstarbekust.

10. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ebaõigete seisukohtade pärast halduskohtu pädevuse

piiritlemisel ja TsMS §-s 330 lg 6 sätestatud menetlusreeglite rikkumise tõttu. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht AS KEK Trading International seni käsitlemata

väidete kohta, millega põhjendati, et läbiotsimise ja võetuse korda rikuti. Kassatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu halduskolleegium ei tee ise uut otsust. Uue otsuse tegemine

eeldab seni käsitlemata põhjenduste osas asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus teha ei saa.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann