3-1-1-11-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-11-03

Otsuse kuupäev

21. veebruar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi A. M. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1

ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

9. oktoobri 2002. a otsus kriminaalasjas nr I-1-419/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuur, kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2003. a

Istungil osalenud isikud

A. M. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus A. M.

süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

3. Välja mõista A. M.-lt 920.40 kr kaitsjatasu katteks riigieelarve vahenditesse.

Kohtuotsus jõustub 21. veebruaril 2003. a ja ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. M. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 30. augustil 2001. a varastas avalikult mobiiltelefoni

väärtusega 2540.- krooni. 6. septembril 2001. a võttis A. M. V. K.-lt avalikult 1780.- krooni. Kui kannatanu

hakkas appi hüüdma ähvardas A. M. teda vägivallaga.

Eeluurimisel kvalifitseeriti A. M.-i käitumine võõra vara korduva avaliku vargusena, mille käigus ähvardati

kasutada elule või tervisele mitteohtlikku vägivalda.

2. Narva Linnakohtu 21. juuni 2002. a otsusega tunnistati A. M. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning

talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust.

3. Linnakohtu otsuse peale esitas A. M. apellatsioonkaebuse, milles ta vaidlustas enda süüdimõistmise

6. septembri 2001. a varguse episoodis.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus

osaliselt. A. M.-i käitumine kvalifitseeriti KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja

kuus kuud vangistust. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on

veatult analüüsinud kriminaalasjas olevaid tõendeid ja teinud neist õige järelduse A. M.-i süü tõendatuse

osas. Küll aga märkis kohus, et Karistusseadustiku §-s 199, mis vastab KrK §-le 140, puudub kvalifitseeriva

tunnusena kuriteo toimepanemine ähvardusega. Viidates KarS § 5 lg-le 2, mis omistab tagasiulatuva jõu teo

karistatavust välistavale seadusele, jättis kriminaalkolleegium A. M.-i süüdistusest välja kvalifitseeriva

tunnuse - vägivallaga ähvardamise.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokurör A. Kirs kassatsioonprotesti,

milles ta palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus.

5.1 Kassaator leiab, et termin "vägivald" tähistab üldmõistet, milles sisaldub nii füüsiline kui ka psüühiline

vägivald.

5.2 Prokurör osundab, et ringkonnakohtu otsus on väär ka teisel põhjusel. Karistusseadustiku § 3 kohaselt

kvalifitseeritakse enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS-i järgi, selle

toimepanemise ajal kehtinud KrK vastava paragrahvi järgi; karistuse mõistmisel lähtutakse sellisel juhul aga

seadusest, mis näeb ette kergema karistuse. Seega pidanuks ringkonnakohus jätma kvalifikatsiooni

muutmata, kuid karistuse mõistmisel juhinduma KarS §-st 199 lg 2, mis näeb võrreldes KrK § 140 lg-ga 2

ette kergema sanktsiooni.

6. Riigikohtu istungil arvas prokurör, et protest tuleb rahuldada. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

otsus tuleb tühistada ja kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja arvates ei kuulu

protest rahuldamisele.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis väidetuga ja tühistab Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuse A. M.-i süüdistusasjas kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Riigikohus märgib, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt erinevalt kriminaalkoodeksist käsitab

karistusseadustik vägivallana üksnes füüsilist vägivalda, on ekslik. On tõsi, et erinevalt kriminaalkoodeksist

ei sisaldu karistusseadustikus kuriteo koosseisulist tunnust "ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda".

Kuid Karistusseadustiku § 200 lg-s 1 esinev termin "vägivald" tähendab nii kannatanu psüühilist kui ka

füüsilist mõjutamist, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks

või vältimiseks. Selline vägivald võib seisneda nii kannatanu ähvardamises, kehalises väärkohtlemises,

piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises.

8. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 2 sätestab, et enne karistusseadustiku jõustumist

toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku järgi, kvalifitseeritakse

kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Kuna A. M.-i teod on karistatavad ka karistusseadustiku järgi,

siis puudus ringkonnakohtul alus tema poolt toimepandud kuritegude ümberkvalifitseerimiseks ja sellest

johtudes karistuse kergendamiseks. A. M.-le mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus on lubatav

üksnes siis, kui tuvastatakse, et linnakohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või

süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

9. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohus Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsuse A. M.-i süüdistusasjas ja tagastab kriminaalasja uueks

arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher