3-4-1-1-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-1-03

Otsuse kuupäev

17. veebruar 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Ants Kull, Villu

Kõve, Jüri Põld

Kohtuasi

Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268

kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 47

Põhiseadusele vastavuse kontrollimine.

Menetluse alus

Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-

1287/2002

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada "Maa enampakkumisega erastamise korra"

punkti 47 kolmas lause kehtetuks osas, milles see kohustab, et

enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel tuleb igal

juhul korraldada uus enampakkumine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Palgimets osales Kõrgessaare vallas asuvate maatükkide erastamisel avaliku kirjaliku

enampakkumise korras. Enampakkumist korraldanud komisjon jättis OÜ Palgimets esitatud

pakkumised arvestamata, leides, et esitatud dokumendid ei vasta Vabariigi Valitsuse 6. novembri

1996. a määrusega nr 268 kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise korras" (edaspidi Kord)

sätestatud nõuetele. Korra punkt 24 alapunkti 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku esitatud avalduses

näidata isiku nimi, kes on volitatud juriidilist isikut esindama. OÜ Palgimets avaldustes puudus teave

esindaja kohta ning neist ei selgunud, kes on osaühingu nimel avalduse esitanud ja dokumentidele

alla kirjutanud. Ühe maatüki erastamiseks tehtud hinnapakkumine oli ka allkirjastamata.

2. OÜ Palgimets esitas Hiiu maavanemale protesti enampakkumise korraldamise kohta, milles taotles

enampakkumise komisjoni otsuse tühistamist ning OÜ Palgimets kui parima pakkumise teinud isiku

kinnitamist enampakkumise võitjaks. Protestis märgiti, et Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib

osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Enampakkumise dokumendid esitaski

osaühingu juhataja. Kuna juhataja ei olnud volitanud kedagi OÜ Palgimets esindama, ei olnud

võimalik ka avalduses märkida erastamisprotsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nime.

Andmed OÜ Palgimets seadusliku esindaja kohta nähtusid äriregistri väljavõttest OÜ Palgimets

registreerimise kohta, mis oli avaldusele lisatud. Hiiu maavanem rahuldas 14. augusti 2002. a

korraldusega nr 430 protesti. 15. augusti 2002. a korraldusega nr 431 jättis maavanem

enampakkumise tulemused kinnitamata ja otsustas korraldada uue enampakkumise.

3. OÜ Palgimets vaidlustas Hiiu maavanema korralduse Tallinna Halduskohtus. Kaebaja arvates ei

esinenud enampakkumismenetluses sellist rikkumist, mis annaks aluse jätta enampakkumise

tulemused kinnitamata. Kord ei välista pärast protesti lahendamist pakkumiste uut hindamist ja

enampakkumise tulemuste kinnitamist. Enampakkumise komisjoni erastamismenetluses tehtud viga

ei saa kaasa tuua negatiivseid tagajärgi parima pakkumise teinud isikule. Korra punktist 47 tulenevat

nõuet korraldada enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral uus enampakkumine saab

rakendada Korra mõtte kohaselt üksnes siis, kui protesti läbivaatamise käigus tuvastatud rikkumise

iseloom on selline, et parimat pakkumist pole võimalik välja selgitada.

Juhul, kui kohus siiski leiab, et Korra punkt 47 diskretsiooni ei võimalda, tuleb see säte jätta

kohaldamata vastuolu tõttu Põhiseaduse (PS) §-ga 11. Protesti rahuldamisega imperatiivselt kaasnev

enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja uue enampakkumise korraldamine ei ole alati

eesmärgipärane tagamaks maareformi efektiivset ja kiiret läbiviimist. Antud asjas tulnuks esitatud

pakkumisi koos OÜ Palgimets pakkumisega uuesti hinnata ning viia erastamismenetlus lõpule uut

enampakkumist korraldamata. Sel viisil oleks tagatud kooskõla omandireformi, maareformi ja

haldusmenetluse eesmärkide ja põhimõtetega. Korra punkt 47, mille kohaselt tuleb Korra formaalse

rikkumise ja esitatud protesti rahuldamise puhul korraldada uus enampakkumine, on nende

eesmärkide saavutamiseks ebasobiv.

4. Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-1287/2002 tühistati Hiiu

maavanema korraldus ning tunnistati Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jäeti kohaldamata Korra

punkt 47. Lisaks tegi kohus Hiiu maavanemale ettekirjutuse erastamismenetluses tehtud pakkumiste

uueks hindamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

KOHTU JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Halduskohtu põhjendused

5. Tallinna Halduskohus leiab, et Korra punkt 47 sisaldab imperatiivset normi, mis ei võimalda selle

rakendajal teostada diskretsiooni enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise

otsustamisel. Selles osas riivab see norm kaebaja õigust eesmärgipärasele ja efektiivsele

haldusmenetlusele maa erastamisel. Ettevõtluse edendamine, kasutades seadusega tagatud

eesmärgipärast ja efektiivset haldusmenetlust, on isiku vaba eneseteostuse viis ja on tagatud tema

põhiõigusega vabale eneseteostusele, korraldusele ja menetlusele (PS §-d 13, 14 ja 19). Korra

punkt 47 võib riivata ka PS §-ga 31 kaitstavat ettevõtlusvabadust.

Korra punktis 47 sätestatud põhimõte, mille järgi enampakkumise korra formaalne rikkumine ja

esitatud protesti rahuldamine toovad automaatselt kaasa uue enampakkumise, on ebasobiv, kuna

selline abinõu ei soodusta Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud eesmärkide

saavutamist. Seetõttu on Korra punkt 47 ebaproportsionaalne ning vastuolus PS §-ga 11 osas, mis ei

võimalda erastamise korraldajal valida õiguslikke tagajärgi juhul, kui enampakkumise korda on

rikutud formaalselt või kui protest on rahuldatud formaalsetel põhjustel. Erastamise korraldajal ei ole

võimalust kaaluda, kas kinnitada enampakkumise tulemused või jätta enampakkumise tulemused

kinnitamata ja korraldada uus enampakkumine.

Menetlusosaliste põhjendused

6. Kaebuse esitaja esindaja nõustub Tallinna Halduskohtu põhjendustega, mille kohaselt on Korra

punkt 47 vastuolus Põhiseadusega. Lisaks leiab ta, et Korra punkt 47 on vastuolus ka PS §-st 13

tuleneva õigusselguse põhimõttega - seda juhul, kui asuda seisukohale, et Korra punkti 47

tõlgendusest on siiski tuletatav erastamise korraldaja diskretsiooniõigus enampakkumise tulemuste

kinnitamisel või kinnitamata jätmisel.

7. Hiiu maavanem leiab, et Korra punkt 47 on imperatiivne norm, mis aga ei piira ettevõtlusvabadust.

Isik, kes on otsustanud osaleda maa ostmiseks korraldatud enampakkumisel, peab arvestama, et

enampakkumise tulemused võidakse esimesel korral kinnitamata jätta. Kui enampakkumise

korraldaja on eksinud mõne reegli rakendamisel või loeb pakkumise nõutele mittevastavaks, siis on

õiglane viia kogu menetlus läbi algusest peale. Nii saavad tagatud kõigi osalejate õigused ja

vabadused. Võimatu on sätestada loetelu rikkumistest, mis on formaalsed ja mille puhul võiks

pakkumise tulemused siiski kinnitada. Kui rikkumisele hinnangu andmine oleks haldusvõimu

pädevuses, võiks see kaasa tuua kaebusi subjektiivsuses ning võimalikke kuritarvitusi menetluses.

Korra punkt 47 ei ole vastuolus Põhiseadusega.

8. Õiguskantsler märgib, et PS §-st 14 tuleneb üldine õigus korraldusele ja menetlusele. Maa

enampakkumisega erastamisel peab menetlusnorm tagama maa efektiivse erastamise kooskõlas

Maareformi seaduse (MRS) § 22 lg-s 3 sätestatud tingimusega - enampakkumisel sõlmitakse

müügileping isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat hinda.

Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja uue enampakkumise korraldamine ei ole vajalik,

kui rikkumine on menetluse käigus kõrvaldatav ja samal enampakkumisel on siiski võimalik pärast

protesti lahendamist hinnata pakkumised uuesti ja teha kindlaks isik, kes nõustub müügitingimustega

ja pakub kõige kõrgemat hinda. Õiguskantsler nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et Korra

punktis 47 sätestatud imperatiivne nõue korraldada uus enampakkumine on ebasobiv. Selline abinõu

rikub PS §-st 14 tulenevat nõuet, et maa erastamise õiguse menetlus peab olema kooskõlas selle

õiguse materiaalse sisuga.

Korra punkt 47 on vastuolus PS §-dega 11 ja 14, kuna loob ebaproportsionaalse protseduurilist laadi

takistuse maa erastamise õiguse realiseerimisel. Vaidlustatud säte tuleks tunnistada kehtetuks osas,

mis ei võimalda erastamise korraldajal teostada diskretsiooni.

9. Justiitsminister leiab, et lisaks õigusele efektiivsele ja eesmärgipärasele haldusmenetlusele on

isikul ka õigus õiguspärasele ja õiglasele menetlustulemusele, mis on samuti tuletatav PS §-dest 13

ja 14. Haldusmenetluse läbiviimise õiguspärasuse nõue ei ole absoluutne. Menetluse tulemust ei

tuleks tunnistada kehtetuks üksnes menetlusnormi rikkumise tõttu, kui rikkumine ei mõjutanud asja

sisulist otsustamist ning puudub muu ülekaalukas huvi sellise negatiivse otsustuse tegemiseks.

Vastupidine seisukoht oleks vastuolus HMS §-s 58 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega.

Justiitsministri arvates tuleks piirangu sobivust hinnata menetluse õiguspärase läbiviimise nõude

kehtestamise eesmärgi seisukohalt. Selleks eesmärgiks on tagada isiku õigus õiguspärasele

menetlustulemusele. Menetlusnormide rikkumise range sanktsioneerimine on selle eesmärgi

saavutamiseks sobiv abinõu, kuna nii välditakse võimalikke kahtlusi selle kohta, kuidas

menetlusnormi rikkumine mõjutab otsuse sisulist õiguspärasust. Korra punktis 47 sätestatud meede ei

ole aga vajalik. Eesmärki tagada menetluse tulemuse õigsus on võimalik saavutada menetluses

osalevaid isikuid vähem koormava abinõuga. Õiguse hinnata rikkumise võimalikke tagajärgi saab

anda õiguse rakendajale.

Korra punkt 47 tuleks tunnistada PS §-ga 11 vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis ei võimalda

määruse rakendajal teostada diskretsiooni enampakkumise tulemuste kinnitamisel.

Kohaldamata jäetud ja vaidlustatud õigusakt

10. Maa enampakkumisega erastamise korra (RT I 1996, 78, 1385; 2001, 49, 273) punkt 47:

"47. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise korda või erastamise

korraldaja võtab käesoleva korra punkti 46 alusel vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. Erastamise

korraldaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist kirjalikult põhjendama.

Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel korraldatakse uus enampakkumine."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

11. Halduskohus tunnistas põhiseadusevastaseks Korra punkti 47 tervikuna. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium leiab, et haldusasja lahendamisel on asjassepuutuv Korra punkti 47 kolmas

lause. Haldusasjas ei vaidlustatud seda, et maavanem jättis enampakkumise tulemused kinnitamata

(punkti 47 esimene lause). Samuti ei vaidlustatud nõuet, et erastamise korraldaja peab

enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist kirjalikult põhjendama (punkti 47 teine lause).

Vaidlustati maavanema otsus korraldada uus enampakkumine. Maavanema otsus korraldada uus

enampakkumine tugines Korra punkti 47 kolmandale lausele, mille kohaselt enampakkumise

tulemuste kinnitamata jätmise vältimatuks tagajärjeks on uue enampakkumise korraldamine. Seetõttu

on Riigikohus seisukohal, et haldusasjas oli otsustava tähtsusega Korra punkti 47 kolmas lause, mille

kolleegium loeb asjassepuutuvaks sätteks.

12. Halduskohus leidis, et Korra punkt 47 riivab PS §-des 13, 14 ja 19 sätestatud põhiõigusi vabale

eneseteostusele, korraldusele ja menetlusele. Silmas pidades järeldust, et haldusasjas on otsustava

tähtsusega Korra punkti 47 kolmas lause, kontrollib Riigikohus kõigepealt selle vastavust PS §-le 14.

Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Muuhulgas tähendab see, et avalik võim peab

kehtestama haldusmenetluse reeglid. Kuigi PS § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest

sättest ka subjektiivsed õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele (vt Riigikohtu

üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas 3-4-1-5-02, RT III 2002, 28, 308, p 30).

13. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium möönab, et Maareformi seadusega ning Korraga on

sätestatud menetlusnormid maa enampakkumisega erastamiseks. Kuid haldusmenetluse reeglid

peavad vastama ka teatud nõuetele. Põhiseaduse tekst neid nõudeid ei loetle ning nende sisustamiseks

tuleb appi võtta õiguse, eriti haldusõiguse üldpõhimõtted.

II

14. Põhiseaduse § 10 järgi kehtivad Eestis demokraatliku õigusriigi põhimõtted. See tähendab, et

Eestis kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 1994. a otsus asjas III-4/A-5/94 - RT I 1994,

66, 1159). Ka haldusõiguse valdkonnas aktsepteeritakse Euroopa õigusruumis üldisi

õiguspõhimõtteid. Haldusõiguse printsiibid on haldusõiguse eri valdkondades kehtivate reeglite

üldistus, mis on riigiti väljendatud erinevates õigusallikates (nt kodifitseeritud haldusmenetluse

seadustikes, eriseadustes, kohtupraktikas).

Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks järgmised

põhimõtted: õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla

haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus ja tõhusus.

Üha enam on mitmed haldusõiguse printsiibid - hea halduse kesksed põhimõtted - leidnud tunnustust

ka põhiseaduslike printsiipidena. Hea halduse põhimõtted on otsesõnu kirja pandud ka mitmetesse

põhiseadustesse. Näiteks tuleb Soome põhiseaduse § 21 lg 2 kohaselt seadusega kehtestada normid,

mis sätestavad menetluse avalikkuse, õiguse olla ära kuulatud, õiguse saada motiveeritud otsus,

õiguse edasi kaevata ning teised ausa õigusemõistmise ning hea halduse tagatised. Hispaania

põhiseaduse § 31 lg 2 nõuab avalike vahendite tõhusat ja säästlikku kasutamist.

15. Igaühe õigust heale haldusele on otsesõnu nimetatud ühes uuemas põhiõigusi käsitlevas

rahvusvahelises dokumendis - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41. Harta kohustab Euroopa

Liidu institutsioone ja asutusi käsitlema isiku küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul.

Õigus heale haldusele hõlmab harta järgi muuhulgas õigust pääseda ligi oma toimikule, õigust saada

ärakuulatud, ametiasutuse kohustust oma otsuseid põhjendada ning õigust saada hüvitist

ametiasutuste tekitatud kahju korral.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv, kuid - nagu see on

väljendatud ka harta preambulis - tugineb harta muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide ühistele

põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi

põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ning põhiväärtused

kehtivad ka Eestis.

16. Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS §-st 14 tuleneb isiku

õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest.

III

17. Eestis on hea halduse põhimõtteid omaks võetud nii haldus- kui ka kohtupraktikas. Halduse

põhimõtteid on sätestatud ka 1. jaanuaril 2000 jõustunud Halduskohtumenetluse seadustikus,

1. jaanuaril 2002 jõustunud Haldusmenetluse seaduses ja eriseadustes. Nii sätestab HMS § 5 lg 2, et

haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,

vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Sama seaduse § 3 lg 2 järgi rakendatakse

haldusmenetluses proportsionaalsuse printsiipi - halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

18. Haldusmenetluse seaduse § 112 lg 2 järgi kohaldatakse seda seadust eriseadusega reguleeritud

haldusmenetlusele juhul, kui nii näeb ette eriseadus. Haldusmenetluse seaduse muutmise ja

rakendamise seadusega tehti enam kui sajasse haldusmenetluse sätteid sisaldavasse eriseadusesse

täiendus, mille järgi kohaldatakse nendes seadustes reguleeritud haldusmenetlustele Haldusmenetluse

seaduse sätteid, arvestades vastava eriseaduse erisusi. Maareformi seadusesse niisugust muudatust

tehtud ei ole. Sellele vaatamata peab ka maareformi käigus toimuv haldusmenetlus vastama

haldusõiguse printsiipidele, mis tulenevad muuhulgas PS §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele,

õiguse üldpõhimõtetest ja Põhiseaduse printsiipidest.

IV

19. Maareformi seaduse § 2 kohaselt on maareformi eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil

rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil rajanevateks suheteks. Selle eesmärgi saavutamise

ühe vahendina näeb Maareformi seadus ette maa erastamise. Maa erastamine on haldusmenetlus,

mille käigus maa antakse tasu eest või tasuta eraõigusliku isiku omandisse.

Maareformi seaduse § 22 lg 3 kohaselt sõlmitakse avaliku enampakkumise tulemuste alusel

müügileping isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda.

Sama seaduse § 23 lg-ga 6 on maa erastamise korra kehtestamine delegeeritud Vabariigi Valitsusele.

Vabariigi Valitsus on 6. novembri 1996. a määrusega nr 268 kinnitanud "Maa enampakkumisega

erastamise korra". Maa enampakkumisega erastamisel on enampakkumise võitjaks pakkumisel

osaleja, kes tegi kõrgeima hinnapakkumise (Korra punkt 43).

20. Maa erastamise kui menetluse tulemuslikkust võib hinnata mitmest aspektist. Menetluses

osalejate jaoks seisneb maa enampakkumisega erastamise kui menetluse tulemuslikkus selles, et

enampakkumise objektiks olev konkreetne maatükk erastatakse selle maatüki erastamiseks

korraldatud enampakkumisel kõrgeima hinnapakkumise teinud pakkujale. Menetlus peab seejuures

olema läbi viidud mõistliku aja jooksul, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

V

21. Korra punkti 47 kohaselt enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise

korda või erastamise korraldaja rahuldab erastamise kohta esitatud protesti. Punkti 47 kolmanda lause

järgi tuleb enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel korraldada uus enampakkumine.

Selle regulatsiooni eesmärgiks on tagada menetluse objektiivsus ja selgus. Kolleegiumi arvates on

selline eesmärk hea halduse seisukohalt aktsepteeritav.

22. Vaadeldes maa enampakkumisega erastamise kui menetluse tulemuslikkust menetluses osalejate

seisukohalt, tuleb tõdeda, et Korra punktis 47 sätestatu võib tuua kaasa menetluse täieliku

ebaefektiivsuse. Nimelt nõuab Korra punkti 47 kolmas lause, et protesti rahuldamise korral tuleb

korraldada uus enampakkumine, olenemata sellest, kas see protesti iseloomust ning

erastamismenetluse eesmärgist tulenevalt on vajalik või mitte. Kui erastamise korraldaja leiab, et

enampakkumise komisjoni toiming isiku enampakkumiselt kõrvale jätmisel ei olnud õiguspärane

ning enampakkumisel osaleda soovinud isiku esitatud dokumendid olid nõuetekohased või esines

neis väheolulisi, kergesti kõrvaldatavaid puudusi, siis võib olla põhjendatud küll enampakkumise

tulemuste kinnitamata jätmine, kuid mitte uue enampakkumise korraldamine. Kui olemasolevate

dokumentide ja pakkumiste põhjal on võimalik õigesti kindlaks teha kõrgeimat hinda pakkunud

enampakkumisel osaleja, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega, siis pole vaja uut

enampakkumist korraldada. Korra punkt 47 erastamise korraldajale sellist kaalutlusõigust ei

võimalda. Menetluses osalejate jaoks tähendab uue enampakkumise korraldamine esialgse menetluse

tulemusteta lõppemist.

VI

23. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et Korra punkti 47 kolmas lause piirab

ebaproportsionaalselt PS §-st 14 tulenevat põhiõigust heale haldusele. Nõue korraldada igal juhul uus

enampakkumine, kui enampakkumise tulemused on kinnitamata jäetud, ei ole maa enampakkumisega

erastamise eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Maa enampakkumisega erastamise eesmärk

võib olla saavutatav menetlusosalisi vähem koormavate abinõudega. Seega ei ole proportsionaalsuse

põhimõttega kooskõlas, et erastamise korraldajal ei ole kaalutlusõigust otsustamaks uue

enampakkumise korraldamise vajalikkuse üle.

Riigikohus tunnistab Korra punkti 47 kolmanda lause põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles

see kohustab, et enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel tuleb igal juhul korraldada uus

enampakkumine.

24. Kolleegium märgib, et kuigi 1. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse

järgi ei saa enam vaba maad erastada avaliku kirjaliku enampakkumise korras, ei kehti see piirang

olukorras, kus menetluse jätkamine tuleneb kohtuotsuse täitmisest.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld