3-1-1-2-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-2-03

Otsuse kuupäev

7. veebruar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

AS X haldusõiguserikkumise asi Reklaamiseaduse

§ 24 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

12. septembri 2002. a otsus haldusõiguserikkumise

asjas nr 2-4/255

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver,

kassatsioonkaebus;

Tarbijakaitseameti esindaja vandeadvokaat Indrek

Koolmeister, kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. jaanuar 2003. a

Istungil osalenud isikud

AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver,

Tarbijakaitseameti esindajad U. E. ja vandeadvokaat

Indrek Koolmeister

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2002. a otsus AS X

haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4/255 ja saata haldusõiguserikkumise asi Tallinna

Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

2. AS X esindaja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Tarbijakaitseameti esindaja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Otsus jõustub 7. veebruaril 2003. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18. oktoobril 2001. a koostas Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja M. K. AS-le X

haldusõiguserikkumise protokolli. Protokolli kohaselt ei täitnud AS X Tarbijakaitseameti 23. septembri

1999. a ja 4. septembri 2001. a ettekirjutusi ega kõrvaldanud Tallinnas, Y tee Z asuva Play-In kasiino

akendel ja C pst asuva Play-In kasiino välisseinal Reklaamiseaduse (RekS) § 19 lg-ga 1 vastuolus olevat

fotograafilist reklaami, mis kujutas kasiino interjööri, kasutatavat inventari ja selle juures toimuvat. Sellega

rikkus AS X hasartmängu ja mängukohtade reklaami keeldu.

2. Tallinna Linnakohtu 27. mai 2002. a otsusega määrati AS-le X RekS § 19 lg-s 1 märgitud hasartmängu ja

mängukohtade reklaami keelu korduva rikkumise eest karistuseks rahatrahv 10 000 krooni.

3. Tallinna Linnakohtu 27. mai 2002. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse AS X esindaja vandeadvokaat

Jaanus Tehver. Apellatsioonkaebuses asuti seisukohale, et haldusõiguserikkumise protokoll koostati

ametiisiku poolt, kellel puudus hasartmängu reklaami alase järelevalve pädevus ning see protokoll ei saa olla

aluseks AS X haldusvastutusele. Asudes vastupidisele seisukohale on linnakohus vääralt kohaldanud RekS

§-i 21 ja Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1997. a määrust nr 240. Samuti leiti kaebuses, et kohus kohaldas

vääralt RekS §-i 19, kuna asus sisuliselt seisukohale, et hasartmängukoha reklaam on lubatud ainult

hasartmängukoha ruumis sees, mistõttu sisuliselt ei ole võimalik hasartmängukohta ka õiguspäraselt

tähistada. Ka väideti kaebuses, et otsus on jäänud motiveerimata ja selles puudub hinnang selle kohta, et AS

X oleks haldusõiguserikkumises süüdi.

4.1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2002. a otsusega tühistati Tallinna

Linnakohtu otsus ja menetlus asjas lõpetati. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et

Tarbijakaitseametile antud üldisest reklaamijärelevalve volitusest ei tulene volitust teostada järelevalvet

Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1997. a määruse nr 240 punkti 1 alapunktides 2-4 loetletud asutuste

volitusalal, kus piiritletakse Politseiameti, Ravimiameti ja Eesti Panga Pangainspektsiooni pädevus

reklaamialase tegevuse järelevalve osas. Ringkonnakohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole

Tarbijakaitseametil volitusi kõlvatud reklaami, hasartmängu, prostitutsiooni, relvade ja laskemoona

reklaamiga seonduvate haldusõiguserikkumiste menetlemiseks. Seetõttu ei olnud haldusõiguserikkumise

protokoll õigesti koostatud.

4.2. Samas ei nõustunud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apellandile omistatud väidetega selle kohta, et

kasiino interjööri, inventari ja seal toimuvat tegevust kujutavad fotod väljaspool kasiino ruume ei ole RekS

§ 2 lg-s 1 defineeritud mõiste järgi reklaamiks, vaid on Hasartmängu seaduses nõutud hasartmängu

korraldamise koha tähistuseks.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS X esindaja vandeadvokaat Jaanus

Tehver. Kaebuses asutakse seisukohale, et ringkonnakohtu lahend on lõppjäreldustes küll õige, kuid otsuse

põhiosast tuleb välja jätta asjaolud, mis käsitlevad AS-i X poolt avalikustatud reklaami vastavust RekS § 2

lg-le 1. Kaebuses ei nõustuta ringkonnakohtu järeldustega, millest võib välja lugeda, nagu oleks AS X

avaldanud keelatud reklaami. Kassaator on seisukohal, et AS X avalikustatud teave oli küll reklaam RekS

§ 2 lg 1 tähenduses, kuid RekS § 19 lg 1 nõudeid AS X rikkunud ei ole.

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse ka Tarbijakaitseameti esindaja

vandeadvokaat Indrek Koolmeister. Kaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu 12. septembri 2002. a

kohtuotsus tühistada ja jätta jõusse Tallinna Linnakohtu 27. mai 2002. a otsus. Kaebuses märgitakse, et

Tarbijakaitseameti üldisi volitusi reklaamialasel järelevalvel ei ole teiste õigusaktidega piiratud ja teises,

analoogses haldusasjas on Tallinna Ringkonnakohus 02. oktoobri 2002. a lahendis leidnud, et

Tarbijakaitseametil on Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1997. a määruse p 1 alusel pädevus teostada

hasartmängualase reklaami järelevalvet. Kaebuse kohaselt on seadusandja andnud Tarbijakaitseametile

vahendid riikliku järelevalve teostamiseks ja eripädevust omava ameti poole pöördumine oleks vajalik vaid

juhul, kui seadusandja neid vahendeid Tarbijakaitseametile andnud ei oleks. Ka märgitakse kaebuses, et

Tarbijakaitseamet on aastatel 2000 kuni 2001 menetlenud 14 hasartmängu reklaaminõuete rikkumise asja, 13

eksitava reklaami asja, 10 alkoholi reklaaminõuete rikkumise asja jne. Samuti märgitakse kaebuses, et

mõningane tekstoloogiline ebaselgus RekS § 21 lg 1 sisustamisel on nüüdseks kõrvaldatud Vabariigi

Valitsuse 10. detsembri 1997. a määruse nr 240 muutmisega 09. juuli 2002. a määrusega nr 220, mille

kohaselt reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavad Tarbijakaitseamet ning Ravimiamet.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et 18. oktoobril 2001. a oli Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja

pädev koostama AS-le X haldusõiguserikkumise protokolli RekS § 19 lg-s 1 sätestatud hasartmängu ja

mängukoha reklaami keelu rikkumise kohta.

7.1. Tarbijakaitseseaduse § 8 lg 2 kohaselt sätestatakse keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete

jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate

või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta eraldi seadusega või seaduses

ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega. RekS § 19 lg 1 keelab hasartmängu ja mängukohtade

reklaami, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et reklaami

selline piiramine on kehtestatud eelkõige tarbija kaitse eesmärgil.

7.2. Reklaamiseaduse § 21 lg 1 sätestab, et reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavad Vabariigi Valitsuse

poolt määratud asutused Reklaamiseaduse ja teiste õigusaktidega sätestatud alustel, viisil ja piires. RekS § 21

lg 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1997. a määruse nr 240 (RT I 1997, 88, 1489) punkti 1

alapunktides 1-4 olid kuni 21. juulini 2002. a reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavate asutustena

loetletud Tarbijakaitseamet, Politseiamet, Ravimiamet ja Eesti Panga Pangainspektsioon. Tarbijakaitseamet

teostas üldist reklaamialast järelevalvet, sealhulgas järelevalvet eksitava reklaami, lastele suunatud reklaami,

alkohoolsete jookide ja tubakatoodete reklaami, mürgise, tuleohtliku ja muul viisil ohtliku toote reklaami

ning finantsteenuse reklaami osas, Politseiamet aga kõlvatu reklaami, hasartmängu ja prostitutsiooni ning

relvade ja laskemoona reklaami osas.

7.3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et osundatud määruse alusel oli Tarbijakaitseamet pädev teostama

reklaamialase tegevuse järelevalvet ka hasartmängu reklaami osas. Selline järeldus tuleneb määruse punkti 1

alapunkti 1 sõnastusest, mille kohaselt Tarbijakaitseamet teostas üldist reklaamialast järelevalvet. Üldine

reklaamialane järelevalve hõlmab aga reklaamina käsitatavat kogu teavet, ja seda nii reklaamile esitatavate

üldnõuete kui ka piirangute ja eritingimuste osas. Määruse punkti 1 alapunktis 1 Tarbijakaitseametile antud

üldise reklaamialase järelevalve teostamise volituse järel sõnaga "sealhulgas" algav loetelu on näitlik ega ole

ammendav. Kuivõrd kõnealuse määrusega ei antud Politseiametile, Ravimiametile ega Eesti Panga

Pangainspektsioonile üldist pädevust reklaamialase tegevuse järelevalvel, loetleti viimatinimetatud asutuste

reklaamialase järelevalve pädevus aga ammendavalt. Nii teostas Politseiamet järelevalvet üksnes kõlvatu

reklaami, hasartmängu ja prostitutsiooni ning relvade ja laskemoona reklaami osas. Samas ei piiratud

Politseiametile sellise pädevuse andmisega Tarbijakaitseameti reklaamialase järelevalve pädevust samades

valdkondades. Nii võisid tulenevalt RekS § 21 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1997. a määruse

nr 240 punkti 1 alapunktidest 1 ja 2 teostada hasartmängu reklaami osas järelevalvet nii Tarbijakaitseamet

kui ka Politseiamet.

8.1. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 5 lg 6 kohaselt on hasartmängu ja mängukohtade reklaam keelatud,

välja arvatud mängukohas tehtav reklaam ning nõuded hasartmängu reklaamile sätestab Reklaamiseadus. Ka

RekS § 19 lg-st 1 tuleneb, et hasartmängu ja mängukohtade reklaam on keelatud, välja arvatud hasartmängu

korraldamise kohas. Osundatud sätetest nähtub üheselt, et hasartmängu ja mängukoha reklaam on lubatud

üksnes kohas, kus hasartmängu korraldatakse. Igal pool mujal on see reklaam keelatud. Erinevalt

Reklaamiseaduses näiteks alkohoolsete jookide reklaami osas kohaldatud regulatsioonist on hasartmängu ja

mängukoha reklaam seega keelatud nii väljaspool mängukohta kui ka selle vahetus läheduses.

8.2. Hasartmänguseaduse § 7 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et hasartmängu võib korraldada üksnes selleks

määratud ruumis, kus on samaaegselt keelatud muu majandustegevus peale valuutavahetuse ja toitlustamise.

HasMS § 8 lg 7 keelab alla 21 - aastaste isikute viibimise ruumis, kus hasartmängudest korraldatakse

õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit. Eeltooduga on põhjendatud AS X esindaja väide selle kohta, et

võimaldamaks hasartmängu korraldajal tegutseda oma ainsal lubatud tegevusalal ja välistamaks olukorda, et

ruumi, milles korraldatakse hasartmänge, satub isikuid, kelle viibimine seal on keelatud või kes ei soovi seal

viibida, peab olema võimalik hasartmängu korraldamise ruumi mingil viisil tähistada. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei nõustu aga AS X esindaja väitega selle kohta, et igasugune hasartmängukoha

tähistamine on vaadeldav reklaamina RekS § 2 lg 1 mõttes.

Reklaamiseaduse § 2 lg 1 kohaselt käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste

müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje

saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab.

Samas sätestab RekS § 3 lg 1, et reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse

tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium

leiab, et sellest tulenevalt on võimalik hasartmängukoha tähistamine ka viisil, mis üldsuse tavalise

tähelepanu juures ei tekita sellest arusaamist, et tegemist on reklaamiga, s.o viisil, mis ei lähe vastuollu

Reklaamiseaduses sisalduva hasartmängu ja mängukoha reklaami keeluga väljaspool mängukohta. See, kas

hasartmängu koha tähistamiseks mängukohal avaldatud teave on vaadeldav reklaamina, on igal konkreetsel

juhul fakti küsimus, mille lahendamine sõltub sellest, kas avaldatud teave oma sisult, kujunduselt ja

esitusviisilt on tavalise tähelepanu juures mõistliku arusaama järgi hinnates vaadeldav reklaamina või lihtsalt

teabena mängukoha asukohast. Kõnealusel juhul puudub aga vaidlus selle üle, et Tallinnas, Mustamäe tee 43

asuva Play-In kasiino akendel ja Sõpruse pst 222 asuva Play-In kasiino välisseinal oli avaldatud hasartmängu

reklaam RekS § 2 lg 1 tähenduses, mitte aga üksnes teave sellest, et hoones asub hasartmängu mängukoht.

9. Toodud põhjendustel ja juhindudes VMS § 174 p 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2002. a otsuse AS X haldusõiguserikkumise asjas ja

saadab asja Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks, sest uue otsuse tegemine Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi poolt raskendaks AS X olukorda.

Hannes Kiris,

Jüri

Ilvest,

Ott Järvesaar