3-2-1-14-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOÜ Konvilb (pankrotis) võlgneb SIA-le Caparol Baltica 10. jaanuaril 2000. a sõlmitud lepingu nr 34/2000 ja selle 20. jaanuaril 2001. a sõlmitud lisa alusel kokku 637 383 krooni 74 senti.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-14-03 · Riigikohus: jaanuaril 2000. a sõlmitud lepingu nr 34/2000 ja selle 20. jaanuaril 2001. a sõlmitud lisa alusel kokku 637 383 krooni 74 senti.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-14-03
Otsuse kuupäev
Tartu, 5. veebruar 2003. a
Kohtukoosseis
Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve
Kohtuasi
SIA Caparol Baltica erikaebus Tallinna Linnakohtu 19. juuni
2002. a määruse peale.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2002. a
määrus tsiviilasjas nr 2-2/1536/02
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SIA Caparol Baltica erikaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
20. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
10. oktoobri 2002. a määrus ja saata asi samale
ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.
2. Erikaebus rahuldada.
3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Arvo Junti 5. novembril
2002. a SIA Caparol Baltica erikaebuselt tasutud kautsjon 200
(kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Konvilb (pankrotis) võlgneb SIA-le Caparol Baltica 10. jaanuaril 2000. a sõlmitud lepingu
nr 34/2000 ja selle 20. jaanuaril 2001. a sõlmitud lisa alusel kokku 637 383 krooni 74 senti.
21. augustil 2001. a loovutas SIA Caparol Baltica nimetatud nõude AS-le Intrum Justitia.
21. septembril 2001. a kuulutati välja OÜ Konvilb pankrot. 19. juunil 2002. a kinnitas Tallinna
Linnakohus OÜ Konvilb pankrotimenetluse lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. OÜ Konvilb
on likvideeritud ning kustutatud registrist 13. augustil 2002. a. SIA Caparol Baltica esitas 19. juuni
2002. a määruse peale PankrS § 94 lg 9 alusel erikaebuse, paludes linnakohtu määruse tühistada, jätta
kinnitamata pankrotihalduri esitatud lõpparuanne ja tagastada see haldurile pankrotimenetluse
jätkamiseks. SIA Caparol Baltica erikaebuse kohaselt on pankrotihaldur müünud pankrotivara
võlausaldajate huve kahjustades ega ole esitanud tagasivõitmise hagisid tehingute osas, mis
kahjustasid võlausaldajate huve. Erikaebuse esitamise õigus tuleb erikaebuse väidete kohaselt
asjaolust, et 12. juunil 2002. a loovutas AS Intrum Justitia nõude OÜ Konvilb vastu SIA-le Caparol
Baltica tagasi. Tagasiloovutatud nõude suurus on pärast pankrotimenetluses tehtud väljamakseid 622
473 krooni 74 senti.
2. Tallinna Linnakohtu 29. augusti 2002. a määrusega tagastati erikaebus läbivaatamatult, kuna SIA
Caparol Baltica ei ole tõendanud, et ta oleks kaebuse esitamiseks õigustatud isik.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2002. a määrusega jäeti Tallinna
Linnakohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt leidis
kohus õigesti, et SIA Caparol Baltica ei ole tõendanud, et ta oleks kaebuse esitamiseks õigustatud
isik. Ta ei olnud OÜ Konvilb pankrotmenetluses võlgnik ega tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ka
võlausaldaja.
Väär on erikaebuse seisukoht, nagu tuleneks AS Intrum Justitia ja SIA Caparol Baltica vahel
12. juunil 2002. a sõlmitud nõude loovutamise lepingust viimase protsessiõigusjärglus OÜ Konvilb
pankrotimenetluses. TsMS § 78 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma korral või juriidilisest
isikust poole lõppemisel lubab kohus protsessi astuda selle poole õigusjärglasel ja õigusjärglus on
võimalik protsessi igas staadiumis. Seadus ei sätesta võimalust, et võlaõigusliku lepinguga saaks üks
isik teisele üle anda õiguse olla pankrotimenetluse võlausaldaja ning sellest tuleneva PankrS § 94 lg 9
sätestatud õiguse esitada erikaebus määruse peale, millega kohus kinnitas pankrotihalduri
lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Erikaebuses vaidlustab SIA Caparol Baltica ringkonnakohtu määruse kogu ulatuses ja palub
määruse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Ringkonnakohus on ekslikult jätnud kohaldamata TsMS § 83 lg 2 ja lg 4. Ekslik on ringkonnakohtu
tõlgendus, nagu sooviks SIA Caparol Baltica astuda võlaõigusliku lepingu alusel pankrotiprotsessi
võlausaldajana. SIA Caparol on OÜ Konvilb pankrotimenetluse võlausaldaja AS-ga Intrum Justitia
esindussuhtes. Nimetatud esindussuhte olemasolu on tõendatud 12. juuni 2002. a nõudeõiguse
loovutamise lepinguga. Selle lepinguga loovutas AS Intrum Justitia võlanõude koos kõigi nõudest
tulenevate õigustega SIA-le Caparol Baltica. Nimetatud lepinguga on AS Intrum Justitia andnud SIA-
le Caparol Baltica üle nõudest tulenevate, AS-le Intrum Justitia kuuluvate, protsessiõiguste
teostamise õiguse.
5. Vastuses erikaebusele mainib OÜ Konvilb pankrotihaldur, et tema on seoses OÜ Konvilb registrist
kustutamisega vabastatud pankrotihalduri ülesannetest.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada
pankrotiseaduse väära tõlgendamise tõttu.
7. Kolleegium märgib kõigepealt, et PankrS § 4 lg 1 kohaselt on võlausaldaja pankrotimenetluses
füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. Nimetatud norm ega ükski teine
pankrotiseaduse norm ei sea võlausaldajaks olekule piirangut nõude omandamise aluse või viisi osas.
Seega ei ilmne pankrotiseadusest keeldu loovutada nõue võlgniku vastu pankrotimenetluse kestel
teisele isikule. Nõude loovutamise piirangud ja loovutamise vaidlustamise alused võivad tuleneda
tsiviilõiguse normidest.
8. Käesoleval juhul on vaidlusi tekitanud küsimus, kas isik, kellele nõue loovutati, võib kasutada
PankrS § 94 lg-s 9 sätestatud erikaebuse esitamise õigust.
PankrS § 2 lg 3 kohaselt toimub pankrotimenetlus kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Sama
paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui
pankrotiseadusest ei tulene teisiti.
Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamist on ringkonnakohus ebaõigesti põhjendanud viitega TsMS
§ 78 lg-le 1, mis ringkonnakohtu arvates välistab pankrotiseadusega mitte piiratud ja
materiaalõigusega (TsK § 216) lubatud õigusjärgluse teel pankrotivõlausaldajate vahetumise
pankrotimenetluse kestel. Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust TsMS § 78
lg 1, sest see käsitleb protsessiõigusjärglust tsiviilkohtumenetluses, kuid ei välista singulaarset
õigusjärglust materiaalõiguses, millest omakorda tuleneb võimalus osaleda nii pankrotimenetluse
kohtuvälises kui ka kohtulikus osas kooskõlas Riigikohtu varasema seisukohaga (vt otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-85-98, RT III 1998, 25, 249).
Kui uus võlausaldaja ei saaks pankrotimenetluses kasutada pankrotiseadusega lubatud
õiguskaitsevahendeid, kaotaks nõudeõiguse loovutamise lubatavus oma mõtte.
9. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et SIA Caparol Baltica muutus 12. juuni 2002. a nõudeõiguse
loovutamise lepingu alusel pankrotimenetluses võlausaldajaks ning tal on õigus esitada
võlausaldajana erikaebus PankrS § 94 lg 9 kohaselt.
Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma sisulise seisukoha erikaebuse väidete kohta.
10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kassaatori väited esindussuhte olemasolu kohta jäävad
ebaselgeks. Kui kassaatorile on loovutatud kogu nõue koos kõikide sellest tulenevate õigustega, siis
tekib küsimus, milliste õiguste omajaks jäi nõude loovutaja AS Intrum Justitia, st milliste õiguste
maksmapaneku osas saab kassaator teda veel esindada. Seetõttu jätab kolleegium väited esindussuhte
kohta kui kassatsioonkaebuse lahendamisel asjakohatud tähelepanuta. Neid väiteid saab
ringkonnakohus kontrollida asja uuel läbivaatamisel.
J. Odar , A. Kull, V. Kõve