3-2-1-14-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-14-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. veebruar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

SIA Caparol Baltica erikaebus Tallinna Linnakohtu 19. juuni

2002. a määruse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1536/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SIA Caparol Baltica erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

10. oktoobri 2002. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Arvo Junti 5. novembril

2002. a SIA Caparol Baltica erikaebuselt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Konvilb (pankrotis) võlgneb SIA-le Caparol Baltica 10. jaanuaril 2000. a sõlmitud lepingu

nr 34/2000 ja selle 20. jaanuaril 2001. a sõlmitud lisa alusel kokku 637 383 krooni 74 senti.

21. augustil 2001. a loovutas SIA Caparol Baltica nimetatud nõude AS-le Intrum Justitia.

21. septembril 2001. a kuulutati välja OÜ Konvilb pankrot. 19. juunil 2002. a kinnitas Tallinna

Linnakohus OÜ Konvilb pankrotimenetluse lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. OÜ Konvilb

on likvideeritud ning kustutatud registrist 13. augustil 2002. a. SIA Caparol Baltica esitas 19. juuni

2002. a määruse peale PankrS § 94 lg 9 alusel erikaebuse, paludes linnakohtu määruse tühistada, jätta

kinnitamata pankrotihalduri esitatud lõpparuanne ja tagastada see haldurile pankrotimenetluse

jätkamiseks. SIA Caparol Baltica erikaebuse kohaselt on pankrotihaldur müünud pankrotivara

võlausaldajate huve kahjustades ega ole esitanud tagasivõitmise hagisid tehingute osas, mis

kahjustasid võlausaldajate huve. Erikaebuse esitamise õigus tuleb erikaebuse väidete kohaselt

asjaolust, et 12. juunil 2002. a loovutas AS Intrum Justitia nõude OÜ Konvilb vastu SIA-le Caparol

Baltica tagasi. Tagasiloovutatud nõude suurus on pärast pankrotimenetluses tehtud väljamakseid 622

473 krooni 74 senti.

2. Tallinna Linnakohtu 29. augusti 2002. a määrusega tagastati erikaebus läbivaatamatult, kuna SIA

Caparol Baltica ei ole tõendanud, et ta oleks kaebuse esitamiseks õigustatud isik.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2002. a määrusega jäeti Tallinna

Linnakohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt leidis

kohus õigesti, et SIA Caparol Baltica ei ole tõendanud, et ta oleks kaebuse esitamiseks õigustatud

isik. Ta ei olnud OÜ Konvilb pankrotmenetluses võlgnik ega tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ka

võlausaldaja.

Väär on erikaebuse seisukoht, nagu tuleneks AS Intrum Justitia ja SIA Caparol Baltica vahel

12. juunil 2002. a sõlmitud nõude loovutamise lepingust viimase protsessiõigusjärglus OÜ Konvilb

pankrotimenetluses. TsMS § 78 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma korral või juriidilisest

isikust poole lõppemisel lubab kohus protsessi astuda selle poole õigusjärglasel ja õigusjärglus on

võimalik protsessi igas staadiumis. Seadus ei sätesta võimalust, et võlaõigusliku lepinguga saaks üks

isik teisele üle anda õiguse olla pankrotimenetluse võlausaldaja ning sellest tuleneva PankrS § 94 lg 9

sätestatud õiguse esitada erikaebus määruse peale, millega kohus kinnitas pankrotihalduri

lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Erikaebuses vaidlustab SIA Caparol Baltica ringkonnakohtu määruse kogu ulatuses ja palub

määruse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus on ekslikult jätnud kohaldamata TsMS § 83 lg 2 ja lg 4. Ekslik on ringkonnakohtu

tõlgendus, nagu sooviks SIA Caparol Baltica astuda võlaõigusliku lepingu alusel pankrotiprotsessi

võlausaldajana. SIA Caparol on OÜ Konvilb pankrotimenetluse võlausaldaja AS-ga Intrum Justitia

esindussuhtes. Nimetatud esindussuhte olemasolu on tõendatud 12. juuni 2002. a nõudeõiguse

loovutamise lepinguga. Selle lepinguga loovutas AS Intrum Justitia võlanõude koos kõigi nõudest

tulenevate õigustega SIA-le Caparol Baltica. Nimetatud lepinguga on AS Intrum Justitia andnud SIA-

le Caparol Baltica üle nõudest tulenevate, AS-le Intrum Justitia kuuluvate, protsessiõiguste

teostamise õiguse.

5. Vastuses erikaebusele mainib OÜ Konvilb pankrotihaldur, et tema on seoses OÜ Konvilb registrist

kustutamisega vabastatud pankrotihalduri ülesannetest.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada

pankrotiseaduse väära tõlgendamise tõttu.

7. Kolleegium märgib kõigepealt, et PankrS § 4 lg 1 kohaselt on võlausaldaja pankrotimenetluses

füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. Nimetatud norm ega ükski teine

pankrotiseaduse norm ei sea võlausaldajaks olekule piirangut nõude omandamise aluse või viisi osas.

Seega ei ilmne pankrotiseadusest keeldu loovutada nõue võlgniku vastu pankrotimenetluse kestel

teisele isikule. Nõude loovutamise piirangud ja loovutamise vaidlustamise alused võivad tuleneda

tsiviilõiguse normidest.

8. Käesoleval juhul on vaidlusi tekitanud küsimus, kas isik, kellele nõue loovutati, võib kasutada

PankrS § 94 lg-s 9 sätestatud erikaebuse esitamise õigust.

PankrS § 2 lg 3 kohaselt toimub pankrotimenetlus kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamist on ringkonnakohus ebaõigesti põhjendanud viitega TsMS

§ 78 lg-le 1, mis ringkonnakohtu arvates välistab pankrotiseadusega mitte piiratud ja

materiaalõigusega (TsK § 216) lubatud õigusjärgluse teel pankrotivõlausaldajate vahetumise

pankrotimenetluse kestel. Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust TsMS § 78

lg 1, sest see käsitleb protsessiõigusjärglust tsiviilkohtumenetluses, kuid ei välista singulaarset

õigusjärglust materiaalõiguses, millest omakorda tuleneb võimalus osaleda nii pankrotimenetluse

kohtuvälises kui ka kohtulikus osas kooskõlas Riigikohtu varasema seisukohaga (vt otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-85-98, RT III 1998, 25, 249).

Kui uus võlausaldaja ei saaks pankrotimenetluses kasutada pankrotiseadusega lubatud

õiguskaitsevahendeid, kaotaks nõudeõiguse loovutamise lubatavus oma mõtte.

9. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et SIA Caparol Baltica muutus 12. juuni 2002. a nõudeõiguse

loovutamise lepingu alusel pankrotimenetluses võlausaldajaks ning tal on õigus esitada

võlausaldajana erikaebus PankrS § 94 lg 9 kohaselt.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma sisulise seisukoha erikaebuse väidete kohta.

10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kassaatori väited esindussuhte olemasolu kohta jäävad

ebaselgeks. Kui kassaatorile on loovutatud kogu nõue koos kõikide sellest tulenevate õigustega, siis

tekib küsimus, milliste õiguste omajaks jäi nõude loovutaja AS Intrum Justitia, st milliste õiguste

maksmapaneku osas saab kassaator teda veel esindada. Seetõttu jätab kolleegium väited esindussuhte

kohta kui kassatsioonkaebuse lahendamisel asjakohatud tähelepanuta. Neid väiteid saab

ringkonnakohus kontrollida asja uuel läbivaatamisel.

J. Odar , A. Kull, V. Kõve