3-1-1-16-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus, 31. jaanuaril 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi R. L. süüdistuses KrK § 1481 lg-te 1

ja 10 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a määrus

R. L. kaitsja Paul Järve erikaebuse läbivaatamata

jätmise kohta kriminaalasjas nr 2-1/1151/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2002. a

Istungil osalenud isikud

R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, riigiprokuröri

Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2002. a määrus R. L. kaitsja

vandeadvokaat P. Järve erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning saata erikaebus sisuliseks

arutamiseks samale kohtule.

2. Kaitsja erikaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasjas nr 99221000046 (Pärnu Maakohtu järgi nr 1-197/1999) asendati Pärnu Maakohtu

15. aprilli 1999. a määrusega R. L. suhtes kohaldatud tõkend vahi all pidamine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni

summaks määras kohus 512 500 krooni. Pärnu Maakohtu 21. detsembri 1999. a ja 6. veebruari 2001. a

määrustega anti R. L. selles kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 4 - § 1481 lg 7 ja § 17 lg 6 -

§ 1481 lg 7 järgi.

Kriminaalasjas nr 01221000740 (Pärnu Maakohtu järgi nr 1-354/2002) kohaldati R. L. suhtes alates

8. jaanuarist 2002 tõkendit vahi all pidamine. Pärnu Maakohtu 9. juuli 2002. a määrusega anti R. L. selles

kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KrK § 1481 lõigete 1 ja 10, § 1484 lg 1 ning § 1485 lg 1 järgi

kuritegudes, mis R. L. pani süüdistuse kohaselt toime ajavahemikul oktoober 1999 kuni detsember 2001.

Juhindudes KarSRS § 3 lõigetest 1 ja 6 lõpetas Pärnu Maakohus oma 10. septembri 2002. a määrusega

kriminaalmenetluse R. L. süüdistuses KrK § 1484 lg 1 ja § 1485 lg 1 järgi.

Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2002. a määrusega ühendati kriminaalasi nr 99221000046 (1-197/1999) ja

kriminaalasi nr 01221000740 (1-354/2002) ühiseks menetlemiseks. Ühendatud kriminaalasja numbriks loeti

99221000046 (1-197/1999).

2. 5. novembri 2002. a kohtuistungil esitasid R. L. kaitsjad Paul Järve ja Toomas Alp kohtule taotluse R. L.

suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine tühistamiseks ja tema vabastamiseks vahi alt.

Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määrusega jäeti R. L. kaitsjate taotlus rahuldamata.

Maakohus märkis, et kaitsjate taotlus R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine tühistamiseks ei ole

põhjendatud, kuna tõkendi kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Samuti asus kohus

seisukohale, et puudub alus teise R. L. suhtes kohaldatud tõkendi - kautsjon - tühistamiseks, kuna KrMK

§ 711 lg 7 kohaselt otsustatakse kautsjoni tagastamine kriminaalasjas otsuse tegemisel või menetluse

lõpetamisel.

3. Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määruse peale esitas 11. novembril 2002. a erikaebuse R. L. kaitsja

P. Järve, kes palus tühistada nii maakohtu määruse kui ka R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a määrusega jäeti R. L. kaitsja erikaebus Pärnu Maakohtu

5. novembri 2002. a tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale läbi vaatamata.

4.1 Ringkonnakohus asus seisukohale, et esitatud erikaebus ei kuulu sisuliselt läbivaatamisele, kuna AKKS

§ 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumine erikaebe korras vaidlustatav. Seejuures osundas

ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a määrusele nr 3-1-1-36-98.

4.2 Samuti leidis kohtukolleegium, et käesoleva küsimuse lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et enne

kriminaalasjade ühendamist oli R. L. suhtes teises kriminaalasjas tõkendina kohaldatud kautsjon.

Ringkonnakohus märkis, et varem esitatud R. L. erikaebuste läbivaatamisel ilmnes, et süüdistuse kohaselt on

R. L. kuritegelik käitumine jätkunud ka pärast seda, kui ta seoses kautsjoni kohaldamisega vahi alt vabastati.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a erikaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitas

Riigikohtule erikaebuse R. L. kaitsja P. Järve, kes palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata oma

11. novembri 2002. a erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

5.1 Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a

määrusele on ekslik, kuna ringkonnakohus käsitles kaitsja taotlust vääralt R. L. suhtes valitud tõkendi

muutmise taotlusena. Kaitsja rõhutab, et ta ei taotlenud mitte tõkendi vahi all pidamine muutmist, vaid

tühistamist, kusjuures tõkendi tühistamise taotlemiseks tekkis täiesti uus iseseisev alus. Kaitsja osutab

asjaolule, et Pärnu Maakohus ühendas 25. oktoobri 2002. a määrusega kriminaalasja nr 99221000046 (1-

197/1999) ja kriminaalasja nr 01221000740 (1-354/2002) ühiseks menetlemiseks ning luges ühendatud

kriminaalasja numbriks 99221000046 (1-197/1999). Kuna kriminaalasjas nr 99221000046 kohaldati R. L.

suhtes alates 15. aprillist 1999. a tõkendit kautsjon, kriminaalasjas nr 01221000740 aga alates 8. jaanuarist

2002. a tõkendit vahi all pidamine, on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, kus ühes kriminaalasjas kehtib

kohtualuse suhtes kaks eriliigilist tõkendit - kautsjon ja vahi all pidamine. Vastavalt KrMK § 66 lg-le 1

kohaldatakse kriminaalasjas vaid ühte samas sättes loetletud tõkenditest. Kaitsja leiab, et kuivõrd ühendatud

kriminaalasja numbriks loeti 99221000046 (1-197/1999), s.o selle kriminaalasja number, kus R. L. suhtes oli

varasemalt kohaldatud tõkendit kautsjon, ning kuna kahe tõkendi paralleelne kohaldamine kohtualuse suhtes

ei ole seadusega lubatud, tuleb R. L. suhtes kriminaalasjas nr 01221000740 (1-354/2002) hilisemalt valitud

tõkend - vahi all pidamine - tühistada. See tõkend oleks tulnud tühistada kriminaalasjade ühendamisel,

s.o 25. oktoobril 2002. a.

5.2 Tuginedes Põhiseaduse § 24 lg-le 5 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2002. a määrusele

nr 3-1-1-121-01 asutakse erikaebuses seisukohale, et kuna Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määrus R.

L. suhtes valitud tõkendi vahi all pidamine muutmata jätmise kohta on otsustus R. L. vabaduse jätkuva

piiramise lubamise kohta uutel asjaoludel, peab isikule ja tema kaitsjale olema tagatud erikaebeõigus.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2002. a kohtumäärusest ei selgu, millistel

põhjendustel jõudis kohtukoosseis järeldusele, et tegemist on erikaebusega maakohtu määruse peale, millega

keelduti tõkendit muutmast. Nii R. L. kaitsja erikaebuses maakohtule, Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a

määruses kui ka kaitsja erikaebuses ringkonnakohtule räägitakse tõkendi - vahi all pidamine - tühistamisest.

Sama on nentinud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 4. detsembri 2002. a määruse

sissejuhatavas osas, kuid resolutiivosas on motiveerimatult asutud seisukohale, et tegemist on kaebusega

tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale.

Olukorda, kus isikult võetakse motiveerimatult õigus oma süüdistusasjas tehtud otsustuse läbivaatamisele

kõrgemalseisvas kohtus hindab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetluse seaduse oluliseks

rikkumiseks, mis AKKS § 64 p 1 kohaselt toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Seega tuleb kaitsja erikaebus

rahuldada osas, millega taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a kohtumääruse tühistamist

ning erikaebuse saatmist samale kohtule uueks sisuliseks arutamiseks.

7. Puudutamata käsitletava erikaebuse sisulise lahendamise tulemust, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium,

arvestades püstitatud küsimuste uudsust ning järgides KrMK § 1 p-s 4 sätestatut, vajalikuks juhtida

tähelepanu alljärgnevale.

7.1. Kehtiv kriminaalmenetluse seadus ei välista kategooriliselt olukorda, kus ühe isiku süüdistusasju

menetletakse erinevate menetlejate poolt mitmes menetluses. Selliste asjade menetlemine erinevate

menetlejate poolt on lubatud tõepoolest vaid siis, nagu seda rõhutatakse KrMK § 118 2. lõikes - kui see on

hädavajalik ning kui see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele uurimisele ja

lahendamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga seisukohal, et üheaegselt samas maakonnas uuritavad või kohtus

lahendatavad kriminaalasjad tuleb vastavalt KrMK § 118 lg 1 alusel ühendada ühiseks menetlemiseks, nagu

seda tegi Pärnu Maakohus ka käsitletavas süüdistusasjas.

7.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt kriminaalasjade

ühendamisel oleks erinevate kriminaalasjade registratsiooninumbril ka õiguslik tähendus.

Registratsiooninumber on pelgalt asjaajamise kategooria, mis peab kindlustama materjalide registreerimise,

nende liikumise jälgimise, säilitamise ja täitma ka muid eesmärke, mis ei ole seotud asja sisulise lahendamise

aluseks olevate asjaoludega. Seetõttu ei oma R. L. tõkendi valiku küsimuse otsustamisel vähimatki tähtsust

asjaolu, millise numbriga kriminaalasjas milline tõkend valiti.

7.3. KrMK § 66 lg 1 annab selge ning üheselt mõistetava juhise - isiku suhtes võidakse kohaldada ühte

järgnevalt ammendavalt loetletud tõkenditest.

Kui ühendatakse erinevad kriminaalasjad, kus isiku suhtes on valitud erinevad tõkendid, tuleb lahendada ka

küsimus, milline tõkend jääb kehtima ühendatud kriminaalasjas. R. L. asjas seda tehtud ei ole ning kaitsja on

sellele õigustatult tähelepanu juhtinud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinkohal, et kautsjon erineb kõikidest teistest tõkendi liikidest selle

poolest, et pole otsekohaldatav, vaid temaga võidakse asendada teine tõkend - vahi alla võtmine. Seoses

sellega tuleb leida vastus küsimusele, kas kahe kriminaalasja materjalide põhjal esineb küllaldane alus R. L.

suhtes ühes kriminaalasjas valitud tõkendi - vahi all pidamine - kohaldamiseks ka ühendatud kriminaalasjas

või tuleb see tühistada ning jätta tõkendiks kautsjon, so. tõkend mis on valitud teises kriminaalasjas ning

mida pole menetluse käesolevas järgus vaidlustatud.

Vajalik on ka kaaluda, kas R. L. on rikkunud kautsjoni tingimusi. See võimaldab lahendada küsimuse, kas R.

L. suhtes tõkendi vahi all pidamine valiku korral tuleb tõkend kautsjon tühistada KrMK § 78 korras, mis

tingib kautsjoniks makstud summa viivitamatu tagastamise või tuleb kohaldada KrMK § 711 lg-s 6

sätestatut.

Eeltoodu alusel ning juhindudes AKKS § 72 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja §-st 77, tuleb kaitsja erikaebus

rahuldada ning Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määruse peale esitatud erikaebus R. L. suhtes saata

sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg