3-2-1-7-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-7-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Andres Kasevälja hagi AS AA-Lan ja kohtutäitur Jaanika

Pajuste vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-281/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Jaanika Pajuste kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri

2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta kohtuotsus

muutmata.

2. Kohtutäitur Jaanika Pajuste kassatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

3. Tagastada Jaanika Pajustele 7. novembril 2002. a makstud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Kaseväli ja AS Linnaehitus sõlmisid 12. juulil 1999. a pandilepingu, mille kohaselt

A. Kaseväli pantis AS Clandvel võlakohustuse tagamiseks ühekorruselise lauda ja puurkaev-kuuri.

AS Clandvel võlgnevust ei tasunud ning AS Linnaehitus avalduse alusel algatati 16. veebruaril

2000. a A. Kasevälja suhtes täitemenetlus. Pärast kohtutäituri seaduse jõustumist 1. märtsil 2001. a

anti täitetoimik sissenõudja avalduse alusel üle kohtutäitur Jaanika Pajustele. 22. mail 2001. a

korraldas kohtutäitur vallasasjana hagejale kuuluvate ehitiste enampakkumise. Ehitised ostis ainsa

pakkujana AS AA-Lan.

A. Kaseväli palus 21. septembril 2001. a esitatud hagis tunnistada 22. mail 2001. a toimunud

enampakkumine TMS § 647 alusel kehtetuks. Kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi,

sest ta ei teatanud hagejale täitemenetluse uuendamisest ega enampakkumise toimumisest. Võlgniku

õigusi on rikutud vara väärtuse määramisel. Võlgnik pidi esitada täiturile vara hindamise akti, kuid

kuna täitemenetlus peatati, siis ei esitanud.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. AS AA-Lan leidis, et TMS § 51 ei sätesta vara hindamisakti esitamise

kohustust. Kohtutäitur J. Pajuste leidis, et enampakkumise korraldamisel ei ole rikutud

enampakkumise olulisi tingimusi. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et 23. aprillil 2001. a on

võlgnikule saadetud täitekutse. Täitemenetluse seadustik ei sätesta teadete postitamise viisi.

Enampakkumise kuulutus on avaldatud 26. aprillil 2001. a Ametlikes Teadaannetes, milles teate

avaldamisega loetakse teade kätteantuks.

3. Tartu Maakohus rahuldas oma 28. märtsi 2002. a otsusega hagi ning tunnistas enampakkumise

kehtetuks. Otsuse põhjenduste kohaselt on asjas ainus õige kostja kohtutäitur J. Pajuste, sest

kohtutäitur peab korraldama enampakkumise seaduses sätestatud korras.

Täituri märge täitetoimikus kutse saatmise kohta lihtkirjaliku postiga ei tõenda, et hagejale teatati

TMS § 291 lg-s 1 ette nähtud kirjaliku täitekutsega enamapakkumise toimumisest ja hageja

kohustustest seoses täitetoiminguga. TMS § 291 lg 2 näeb ette, et alles siis, kui täitemenetlusosaline

ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse

isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Võlgniku õigus viibida enampakkumise juures ei olnud tagatud,

kuna rikuti seadusest tulenevat nõuet. Tegemist on enampakkumise tingimuse olulise rikkumisega,

mis on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Täitemenetluse

seadustikust ei nähtu, et võlgnikku tuleb teavitada täitemenetluse uuendamisest seoses täitetoimikute

üleandmisega täitevosakonnalt kohtutäituritele. Seetõttu on hageja see väide tema õiguste rikkumise

kohta alusetu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus

muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud ning

ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et kohtutäituri märge täitetoimikus kutse saatmise

kohta ei tõenda, et adressaat sai kutse kätte. Märkest kutse saatmise kohta võib teha maksimaalselt

ainult selle järelduse, et kohtutäitur kutse saatis, mitte aga seda, et adressaat kutse kätte sai. Õige on

see, et täitemenetluse seadustikus ei ole kutse saatmise viis ja kättetoimetamise kord täpsemalt

reguleeritud, kuid sel juhul tuleb toimida analoogia alusel nii nagu reguleeritakse kutse

kättetoimetamist kohtumenetluse seadustikes. TsMS § 28 lg 1 kohaselt antakse kirjalik kutse kätte

allkirja vastu.

Apellandi väide, et võlgnikku teavitati täitetoimingust ka ajalehekuulutuse kaudu, millega loetakse

TMS § 291 lg 5 kohaselt täitekutse täitemenetlusosalisele kätteantuks, ei ole põhjendatud, sest TMS

§ 291 lg-le 2 järgi kutsutakse täitemenetlusosaline alles siis ajalehekuulutuse kaudu välja, kui ta ei

ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata. Seega saab

täitekutse ajalehekuulutuse kaudu kätteantuks lugeda üksnes TMS § 291 lg-s 2 sätestatud

eeltingimustel, s.o juhul, kui kutset ei ole võimalik asjaosalisele kätte anda tavalisel viisil (allkirja

vastu). Apellandi väide, et vastustaja oli teadlik täitemenetluse algatamisest ja selle varasemast

käigust, ei ole asjassepuutuv, sest nimetatud teadmine ei võta ära asjaosalise õigust saada õigeaegselt

teavet kõigi täitetoimingute kohta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palub kohtutäitur J. Pajuste ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta kohtutäitur J. Pajuste 22. mail 2001. a korraldatud enampakkumine kehtetuks

tunnistamata.

Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 291. Täitemenetluse seadustik ei näe ette, et

täitekutse tuleb kätte anda allkirja vastu. Täitekutset ei saa samastada kohtukutsega. Täitemenetluse

eesmärk on tagada võimalikult kiire kohtuotsuste ja muude täitedokumentide sundtäitmine. Võlgnik

oli teadlik tema suhtes toimuvast täitemenetlusest, sest ta viibis 9. augustil 2000. a toimunud

vallasvara arestimise juures. Arestimisaktis märgitud aadress, Ülenurme alevik, on võlgniku enda

teatatud. TMS § 26 lg 21 kohaselt peab võlgnik teatama kohtutäiturile oma elukoha ja sidevahendite

numbrite muutumisest. Hageja ei ole muutusest kohtutäiturit informeerinud. Võlgniku teavitamine

erinevatest täitetoimingutest tähitud kirjaga pikendaks oluliselt täitemenetluse kestust ja muudaks

täitemenetluse võlgniku jaoks kulukamaks. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on asunud

seisukohale, et kui võlgnik väidab, et ta ei ole täitekutset kätte saanud, peab kohtutäitur olema

võimeline tõendama täitekutse edastamist. TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ainus tõend selle kohta, et ta

täitekutset kätte ei saanud, on tema enda ütlus. Kohtutäitur ei saagi täitekutse saatmist teisiti

tõendada, kui kajastada kutse saatmise fakti täitetoimikus. Allkirja vastu kutse edastamist ei ole

seadusandja ette näinud.

6. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

kuid kohtuotsust tuleb muuta põhjenduste osas.

8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et täitemenetluse seadustikus ei ole täpselt

reguleeritud täitekutse saatmise viis ja kättetoimetamise kord, ning leiab, et seaduse analoogia alusel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamine täitemenetluse algatamise järel võlgnikule

saadetud täitekutse kätteandmisele on õigustatud. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri TMS § 29 lg-

s 1 sätestatud kohtutäituri vastuvõtule ilmumist nõudva kutse kättetoimetamise korda. Analoogia

alusel kohaldatavad esmase täitekutse kätteandmise rangemad nõuded võimaldavad võlgnikul saada

teada tema suhtes algatatud täitemenetlusest ning võla kohese tasumisega rahuldada kiiresti

sissenõudja nõue ja vältida täitekulude suurenemist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu

järeldusega selles, et kirjalik täitekutse tuleb võlgnikule kätte anda igal juhul allkirja vastu (TsMS

§ 28 lg 1). Täitekutse kätteandmine ainult allkirja vastu ei vasta täitemenetluse tõhususe eesmärgile

ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast

täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule

täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda.

Kolleegium leiab, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel

kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kui võlgnik

ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, siis kuulub kohaldamisele

TMS § 291 lg 2. Täitekutse sellisel viisil kättetoimetamisega on võlgnikule efektiivsemalt tagatud

täitemenetlusest ning oma õigustest ja kohustustest teadasaamine ning võlgnik ei saa kohtutäituri

juurde ilmumata jätmisega takistada ega oluliselt venitada täitemenetlust.

9. Kolleegium jääb tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01 (RT III 2001, 17, 186) väljendatud arvamuse juurde, et

TMS § 291 lg 1 alusel tuleb ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada

täitekutsega. Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus

võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja

minekut võlgniku omandist. Samas leiab kolleegium, et sissenõudja huve arvestades ja täitemenetluse

tõhususe huvides piisab enampakkumisest teavitamiseks, kui võlgnikule on edastatud kirjalik

täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kutse tekst

lisatakse täitetoimikusse. Kohtutäitur võib TMS § 291 lg 1 järgi kirjaliku täitekutse edastada ka faksi

või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Selliseks sidevahendiks võib olla samuti

elektronpost. Kui kohtutäitur on eelmainitud viisil võlgnikule edastanud kirjaliku täitekutse

enampakkumisele ja avaldanud TMS § 61 sätestatud viisil enampakkumise kuulutuse, ei takista

võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine täitetoimingu läbiviimist. Täitemenetluse seadustik

ei sätestata enampakkumise edasilükkamise võimalust põhjusel, et võlgnik ei ilmunud

enampakkumisele.

10. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 91 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on täitekutse mittesaamise

tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu pidi kohtutäitur

tõendama, et hagejale saadetud täitekutse sisaldas informatsiooni täitetoimingu - enampakkumuse -

kohta. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendusega, et täituri märge

täitetoimikus kutse saatmise kohta ei tõenda, et hagejale teatati kirjaliku täitekutsega enampakkumise

toimumisest. Kohtud ei ole tuvastanud ega kostja kassatsioonkaebuses väitnud, et täitetoimikus on

kirjalik kutse enampakkumise toimumise kohta. Märkest kutse saatmise kohta ei saa järeldada

täitekutse sisu.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik