3-2-1-6-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-6-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Lidia Halina hagi OÜ FARDERNOR vastu osanike koosoleku

otsuste tühisuse tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. oktoobri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1408/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ FARDERNOR kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2002. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. novembril 2000. a esitas Lidia Halina hagi OÜ FARDENOR vastu, milles palus tunnistada

kostja 25. juuni 2000. a osanike koosoleku otsus hageja huve kahjustavaks ning kohustada taastama

25. juuni 2000. a koosoleku eelne pariteetsus. 12. märtsil 2001. a esitas hageja hagiavalduse

täienduse, milles palus tunnistada tühiseks kostja 25. juuni 2000. a osanike koosoleku otsused.

Hagi kohaselt olid hageja, Vjat"eslav Balabajev ja Nikolai Kirillov kostja osanikud. Kuni 25. juunini

2000. a olid osanike osad võrdsed ja nad kõik kuulusid juhatusse. 25. juuni 2000. a osanike

üldkoosolekul muudeti osaühingu põhikirja, tegevusalasid ja osakapitali suurust ning valiti uus

juhatus. Hagejale teatati osanike koosoleku toimumisest 17. juunil 2000. a postitatud tähtkirjaga,

kuigi ta töötas mõlema juhatuse liikme ja osanikuga iga päev koos. Koosolekust sai hageja teada 22.

juunil 2000. a. Hageja soovis koosolekust osa võtta, kuid perekondlikel põhjustel talle see kuupäev ei

sobinud. Ta teatas seda teistele osanikele ja nad leppisid kokku koosoleku edasilükkamises, kuid ei

määranud kindlaks selle täpset toimumise aega. 26. juunil 2000. a sai hageja teada, et osanike

koosolek oli siiski toimunud 25. juunil 2000. a. 22. augustil 2000. a sai hageja kätte koosoleku

protokolli. Osanike koosoleku otsusega oli suurendatud osakapitali selliselt, et suurenesid

V. Balabajevi ja N. Kirillovi osad, hageja osa suurus jäi aga samaks. Otsusega rikuti äriseadustiku

(ÄS) § 193 lg-te 1 ja 3 nõudeid. Osanike koosolek ei olnud õigustatud otsust vastu võtma, kuna

hagejat eksitati koosoleku toimumise kuupäevaga ja vastuvõetud otsused on TsÜS § 66 lg 2 järgi

tühised.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja arvates oli osanike koosolek

kokku kutsutud seadusega kindlaks määratud korras ja koosolekust teatatud ette vähemalt üks nädal.

Kokkulepet muuta koosoleku toimumise aega ei olnud sõlmitud. Kostja arvates ei olnud hagejal

varalisi võimalusi osalemaks osakapitali suurendamises. ÄS § 193 lg 1 võimaldas osakapitali

suurendamisel välistada hageja ostueesõiguse. Lisaks on möödunud ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud

osanike koosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg.

3. Tallinna Linnakohus jättis oma 4. oktoobri 2001. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

kohaselt on hagi aegunud, kuna ei ole järgitud ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud koosoleku otsuse

vaidlustamise tähtaega. Kohus ei tuvastanud, et koosoleku toimumise aega oleks edasi lükatud.

Koosolekust teatati hagejale tähtaegselt.

4. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2001. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2002. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri

2001. a. otsus ja asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et

linnakohus oli rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme, kohaldades aegumist, kuigi seadus ei sätesta

osanike otsuse tühisuse tunnustamise hagi esitamiseks lühendatud aegumistähtaega. Lisaks tuleneb

ringkonnakohtu arvates ÄS § 172 lg-st 1, et osanike koosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata

arvestusega, et see jõuaks postitöö tavalistel tingimustel osanike nimekirjas märgitud aadressile

vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

6. Tallinna Linnakohtu 4. juuli 2002. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

sätestab ÄS § 172 osanike koosoleku kokkukutsumise teate sisu ja selle saatmise korra. ÄS § 172 lg 1

kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele vähemalt üks nädal

enne koosoleku toimumist ja see saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil, kui põhikirjas ei ole

ette nähtud teistsugust teatamise korda. Ei ole tõendatud, et põhikirjas oleks teistsugune kord kokku

lepitud. ÄS § 172 lg 2 kohaselt tuleb teates näidata koosoleku aeg, koht ja päevakord, samuti muud

koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Poolte seletuste, tähtkirja postiasutusele

üleandmise nimekirja ja postikviitungiga on tõendatud, et hagejale saadeti tähtkirjaga teade 17. juunil

2000. a. Hagejal oli võimalik teade kätte saada 19. juunil 2000. a. Seega ei jäänud talle asja

ettevalmistamiseks rohkem kui viis päeva, sh riigipühad. Koosoleku toimumise päev oli pühapäev.

Kuna tähtkiri anti sideasutusele üle 17. juunil 2000. a, ei saanud see kohale jõuda vähemalt üks nädal

enne koosoleku toimumist. Hageja seletuse kohaselt ei olnud tal perekondlike sündmuste tõttu

võimalik koosolekul osaleda. Kohus leidis, et tõendatud on teiste osanike ja juhatuse liikmete

pahausklik käitumine oma õiguste teostamisel.

7. Tallinna Linnakohtu 4. juuli 2002. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kaebuse

kohaselt ei olnud alust kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg-s 2 sätestatut.

Hageja ei ole taotlenud otsuse kehtetuks tunnistamist ning see nõue oleks ka aegunud. Hageja sai

teate koosoleku toimumise kohta kätte 19. juunil 2000. a, mis on tegelikult seitse kalendripäeva enne

koosoleku toimumist.

8. Vastuses apellatsioonkaebusele ei tunnustanud hageja kaebust ning leidis, et kaevatud Tallinna

Linnakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Linnakohus leidis õigustatult, et teiste osanike käitumine

koosoleku kokkukutsumisel oli pahauskne. Hageja arvates ei olnud kostja osanike koosolek pädev

otsuseid vastu võtma.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et koosoleku

kokkukutsumise korda rikuti. ÄS § 172 lg 1 mõtte kohaselt tuleb osanikule koosoleku toimumisest

piisavalt aegsasti ette teatada selleks, et osanikul jääks aega valmistuda koosolekuks, ja teated tuleb

saata arvestusega, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks kutse vähemalt üks nädal enne koosoleku

toimumist osanike nimekirjas märgitud aadressile. Kuna äriseadustik ei reguleeri osaühingu

koosoleku tühisust, tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada aktsionäride üldkoosoleku tühisust

reguleerivaid õigusnorme. ÄS § 296 kohaselt ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Kuna kostja rikkus osanike

koosoleku kokkukutsumise korda, asus linnakohus põhjendatult seisukohale, et koosolek ei olnud

pädev otsuseid vastu võtma ja vastuvõetud otsused on tühised.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti analoogia alusel ÄS § 296 sätteid. ÄS

§ 296 kehtib üksnes aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste kohta ega ole kohaldatav osaühingu osanike

koosoleku otsustele. ÄS § 178 annab osanikule võimaluse nõuda koosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamist, kui need on vastuolus seaduse või põhikirja nõuetega. Hageja ei ole seda seaduses

sätestatud tähtaja jooksul teinud, mistõttu on tema nõue aegunud. Hageja sai koosoleku

kokkukutsumise teate kätte seitse päeva enne koosoleku toimumist.

11. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Vastustaja arvates tegutsesid kostja teised osanikud osanike koosoleku kokkukutsumisel pahauskselt.

Osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust. Hagejale anti osanike koosoleku otsus kätte

hilinemisega.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

13. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et vaidlusaluses asjas on rikutud osanike

koosoleku kokkukutsumise korda ja sellega ÄS §-s 172 sätestatut. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-99 (RT III 1999, 6, 62) on ÄS § 294 tõlgendamisel asutud seisukohale,

et aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata aktsionärile sellise arvestusega, et see

jõuaks aktsiaraamatusse kantud aadressile vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Üks nädal

on aeg, mille seadus annab aktsionärile üldkoosolekuks valmistumiseks. Kolleegiumi arvates puudub

põhjus osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise kohta käiva ÄS § 172 erinevaks hindamiseks.

Seega peab ka osaühingu puhul olema osanike koosoleku toimumise teade postiga saatmise korral

saadetud osanike nimekirja kantud aadressile selliselt, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks see

aadressile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 172 järgi kannab kohaletoimetamise riski

osanik ise. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike

nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral osanikuni

jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kättesaamata jäämine

näiteks põhjusel, et osanike nimekirja kantud aadressil osanik seda kätte ei saa ja kutse tagastatakse,

ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks osaühingule koosoleku

korrektse kokkukutsumise tõendamine põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu

efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirjas oleks aadress, millele

saadetud kutse ta kätte saab. Kui osaühingu juhatus aga kindlalt teab, et osanik kutset kätte ei saa või

ei saanud ja samas on juhatusele teada osaniku muud kontaktandmed, võib hea usu põhimõttest

tuleneda kohustus informeerida osanikku koosolekust täiendavalt. Igal juhul ei tohi juhatus keelduda

osanikule informatsiooni andmast koosoleku toimumise kohta. Vaidlusalusel juhul on tuvastatud, et

koosoleku kokkukutsumise teade anti postiasutusele üle 17. juunil 2000. a ja võidi kätte saada

19. juunil 2000. a, koosolek toimus aga 25. juunil 2000. a. TsÜS (2000. a. redaktsioonis) § 106 lg 4

kohaselt saabub nädalates arvutatava tähtaja puhul tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval

päeval. 19. juuni 2000. a oli esmaspäev, mistõttu möödus nädalane tähtaeg TsÜS § 107 lg 1 kohaselt

järgmisel esmaspäeval, st 26. juunil 2000. a, ja koosolekut oleks seega võinud pidada alles 27. juunil

2000. a, kuna seitse päeva ehk üks nädal pidi jääma koosoleku ettevalmistamiseks.

Lisaks märgib kolleegium, et TsÜS § 106 lg-s 7 sätestatut ei kohaldata osanike koosoleku

kokkukutsumise tähtaja ja muude sarnaste tähtaegade arvestamisel, mis ei ole seotud tahteavalduste

või muude õigustoimingute tegemisega. Seega ei oma osanike koosoleku kokkukutsumise tähtaja

arvestamisel tähendust, et koosolek toimub pühapäeval ega see, et koosoleku toimumise päevale

võivad eelneda puhkepäevad. Seadus ei keela koosoleku korraldamist puhkepäeval, järelikult ei saa

ka koosoleku kokkukutsumise tähtaja arvestamisel puhkepäevadele kehtestatud erisustest lähtuda.

TsÜS § 106 lg 7 tagab isikule õiguse teha toiminguid ja esitada tahteavaldusi tööpäeval.

14. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et kui osaühingu osanike koosoleku

kokkukutsumise korda on rikutud, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja

arvatud juhul, kui osanike koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Äriseadustiku

osaühingut reguleerivates sätetes puudub otseselt ÄS §-ga 296 sarnane norm, mis näeb aktsiaseltsi

puhul ette aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje. Samas sätestab ÄS

§ 172, sarnaselt aktsiaseltsi vastava regulatsiooniga (ÄS § 294), osanike koosoleku

kokkukutsumiseks vähemalt nädalase etteteatamise nõude ja teate olulise sisu. Seega sätestab

äriseadustik nii osaühingule kui aktsiaseltsile nõude informeerida oma osanikke või aktsionäre

õigeaegselt eesseisvast koosolekust ja teha neile teatavaks ka päevakord. ÄS § 148 lg 5 kohaselt

annab osa osanikule muuhulgas õiguse osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima

õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab ÄS § 154

lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanikud osalevad osaühingu juhtimises

eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse ÄS § 170 lg 1 kohaselt esmajoones osanike

koosolekul. Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teatada, millal ja kus koosolek

toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus

tagatud. Kui asuda seisukohale, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ainsaks

tagajärjeks on ÄS § 178 lg-st 1 tulenev osaniku võimalus esitada kohtusse hagi kolme kuu jooksul

otsuse vastuvõtmisest, võib tekkida olukord, kus osanikule koosoleku toimumisest üldse ei teatata

ning ilma temata võetakse vastu juhatuse, põhikirja või osakapitali muutmise otsused, mis oluliselt

riivavad kutsumata jäänud osaniku õigusi. Kui sel juhul hoitaks otsust kolme kuu jooksul kutsumata

jäetud osaniku eest saladuses, ei saaks viimane hiljem otsuse vastu enam midagi teha. Selline käsitlus

võimaldaks osaniku sisuliselt täielikult ilma õigusliku kaitseta jätta, mis ei saa olla seadusandja

valitud regulatsiooni mõtteks. Olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes

muutuda kehtivaks. Kuigi seadusandja on osaühingu puhul aktsiaseltsist erinevalt sätestanud ÄS

§ 178 lg-s 2 osanike koosoleku otsuste vastuvõtmise korra rikkumise kõrvaldamise võimalusena

otsuse heakskiitmise osanike poolt, ei tulene sellest, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisel oleks osanik piiratud ÄS §-s 178 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamise tähtajaga. TsÜS

(2000. a kehtinud redaktsioonis) § 65 ja § 66 lg 2 kohaselt on seadusega oluliselt vastuolus olev

juriidilise isiku organi otsus tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 66 lg 1 alusel võib

juriidilise isiku organi otsus olla tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega, st kui otsuse

vatsuvõtmisel või otsuses endas on rikutud oluliselt ühiskonna arusaamasid õigest ja normipärasest

käitumisest. Kolleegium leiab, et seadusandja on reguleerinud aktsiaseltsi üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi ÄS §-s 296 selliselt, et sellise koosoleku otsused ei saa

reeglina kehtida. Puudub põhjendus, miks peaks osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise tagajärgi reguleerima teisiti kui aktsiaseltsi omi (ÄS § 296). Seega ei ole tegemist mitte

seadusandja teadlikult erinevalt reguleeritud küsimusega või teadlikult reguleerimata jäänud

küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Lünk tuleb kolleegiumi arvates TsÜS § 4 lg 1

kohaselt sisustada analoogia alusel samasuguse reegliga osaühingu kohta ja kohaldada ka osaühingu

puhul ÄS §-s 296 sätestatut.

15. Käesolevas asjas on teised osanikud oma osakapitali suurendamise otsusega välistanud kolmanda

osaniku märkimise eesõiguse ja muutnud osade jaotust ilma tema nõusolekuta. Kolleegium märgib

ÄS § 193 lg 1 tõlgendamise kohta, et nimetatud säte võimaldab välistada vaid kõigi osanike

märkimise eesõiguse ja sedagi vaid 3/4 häälteenamusega kohalolevatest häältest. Tulenevalt ÄS

§ 154 lg-st 1 ja § 193 lg-test 1 ja 2 on kolleegium seisukohal, et märkimise eesõiguse välistamine või

piiramine ainult ühel või osal osanikest on lubatud üksnes juhul, kui osanik sellega ise nõustub.

Mõjuva põhjuse olemasolul, st kui ühingu huvid osaniku nõustumist märkimisõiguse välistamisega

tungivalt nõuavad, võib osanikult aga nõusolekut nõuda.

J. Odar, V. Kõve, J. Luik