Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-3-03 ECLI:EE:RK:2003:3.4.1.3.03.17 AI generated

3-4-1-3-03 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-3-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Lähtudes Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 31 lg-st 3, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon jaanuaril 2003 A. Kooskorale tema kandideerimisdokumendid, sest dokumentidele polnud lisatud

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-3-03 · Riigikohus: Kooskorale tema kandideerimisdokumendid, sest dokumentidele polnud lisatud

Keywords

AI generated
standing against building permit challenge of cancellation requesting state lack of standing of association application to an administrative authority statutory reservation
AI generated
3-16-1880/6
Tallinna Halduskohtule saabus 20.09.2016 I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub Taotlusele lisatud materjalist nähtub, et I.T.i hinnangul ei olnud Riigikogus
3-21-1396/6
Advokaadibüroo Loor OÜ (edaspidi Kaebaja) esitas Riigikogule (edaspidi vastustaja) 16.05.2021 märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 3 alusel selgitustaotluse füüsilisest isikust maksuresidendi tulude maksustamise kohta (tulu mõiste tulumaksuseaduses, edaspidi TuMS).
2-07-15478/24
detsember 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-15478 Tsiviilasi R D hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks Tsiviilasja hind 37 350 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R D (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Tõnu K (postiaadress xxx) Kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu ) Kostja lepinguline esindaja Silvia A (xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2010.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Tõnu K Kostja lepinguline esindaja Silvia A RESOLUTSIOON Jätta R D hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.12.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
3-20-2152/8
21.10.2020 esitas Sihtasutus Elva Haigla TM (kaebaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon/VAKO) vaidlustuse Eesti Haigekassa (hankija) kohustamiseks viia riigihanke „Ambluatoorse ortopeedia erialal teenuse osutamiseks ravi rahastamise lepingu sõlmimine (viitenumber 226800) alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega.
2-19-15482/6
Jätta läbi vaatamata L T avaldus Tallinna Üürikomisjoni otsuse vaidlustamiseks üürivaidlusasjas nr 11-1/56/19 ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-3-03

Otsuse kuupäev

27. jaanuar 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve,

Jüri Põld

Kohtuasi

Aatso Kooskora kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu

peale

Kaebuse esitaja

Aatso Kooskora

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Aatso Kooskora kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lähtudes Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 31 lg-st 3, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon

15. jaanuaril 2003 A. Kooskorale tema kandideerimisdokumendid, sest dokumentidele polnud lisatud

kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopiat ning kandideerimisavalduses ei olnud märgitud

valimisringkonna numbrit, kus A. Kooskora soovis kandideerida. Kandidaadi ankeedis oli märkimata

isikukood. Vabariigi Valimiskomisjon tegi A. Kooskorale ettepaneku esitada puuduvad ja täiendatud

dokumendid uuesti.

2. 16. jaanuaril 2003 esitas A. Kooskora üksikkandidaadi registreerimise dokumendid teist korda,

lisamata kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopiat. Kandidaadi registreerimise avalduses

märkis ta kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia esitamise asemel: "Palun tagada

EESTI V Põhiseadusele vastavalt võrdväärne kandideerimine olenemata varanduslikust seisust."

Kandideerimisavalduses märkis A. Kooskora valimisringkonna näitamise asemel, et soovib

kandideerida "EESTIMAAL üksikkandidaadina, et oleks tagatud EESTI V PÕHISEADUSELE

vastavalt võrdväärne õigus kõikidele minu poolt hääletada soovivatele EV kodanikele".

3. Vabariigi Valimiskomisjon tagastas 17. jaanuaril 2003 A. Kooskorale tema

kandideerimisdokumendid, kuna RKVS § 30 lg-s 5 sätestatud kautsjon oli tasumata. Veel leidis

Vabariigi Valimiskomisjon, et Põhiseadus ei sea tingimuseks, et Riigikogu valimised peavad toimuma

ühes üleriigilises valimisringkonnas. Täpse Riigikogu valimise korra sätestab vastavalt Põhiseaduse

§ 60 lg-le 5 Riigikogu valimise seadus. Samuti ei ole kautsjoni nõue iseenesest vastuolus

Põhiseadusega.

4. A. Kooskora esitas seepeale kaebuse Riigikohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Riigikohtule esitatud kaebuses vaidlustab A. Kooskora Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse.

A. Kooskora väidab, et Vabariigi Valimiskomisjoni 17. jaanuari 2003. a kirjas nr 14-3/7 viidatakse

Põhiseadusega vastuolus olevatele seadusesätetele, kui teda keelduti registreerimast Riigikogu

liikmekandidaadiks. Tagatud ei ole tema kui Eesti kodaniku õigused vabalt valida ja hääletada

soovitud kandidaadi poolt ning tal ei võimaldata olla valitud kõigi poolt, kes tahavad tema poolt

hääletada.

6. Vabariigi Valimiskomisjon on Riigikohtule esitatud selgitustes seisukohal, et kautsjoni nõuet ei

muuda iseenesest põhiseadusevastaseks see, et kautsjonit pole Põhiseaduses märgitud. Samuti ei nõua

Põhiseadus, et valimised toimuksid ühes üleriigilises valimisringkonnas.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. A. Kooskora esitatud kaebuse sõnastuse puudustest hoolimata on kolleegiumile selged kaebuse

esitaja tahe ja väited.

Kaebuse sõnastuse järgi vaidlustab A. Kooskora Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega keelduti

teda registreerimast Riigikogu liikmekandidaadiks. Kolleegium on seisukohal, et A. Kooskora

vaidlustab Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu, mis on sätestatud RKVS § 31 lg-s 3, s.o

dokumentide tagastamise. Riigikohtule esitatud kaebusega on A. Kooskora soovinud kasutada

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg-s 1 sätestatud õigust esitada

Riigikohtule taotlus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks.

Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et A. Kooskora ei pea Põhiseadusele vastavaks

Riigikogu valimise seadusega sätestatud kautsjonit, kuna see seab tema arvates takistusi

kandideerimisele sõltuvalt varanduslikust seisust. Ka soovib A. Kooskora kandideerida

üksikkandidaadina kogu Eesti riigis, mitte Riigikogu valimise seadusega sätestatud piirides kindlaks

määratud valimisringkonnas.

8. Riigikogu valimise seaduse § 30 lg 4 järgi esitab üksikkandidaat Vabariigi Valimiskomisjonile

kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia. Riigikogu valimise seaduse § 31 lg 3 sätestab:

"Kui Vabariigi Valimiskomisjonile ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides

on vigu, neis on andmeid puudu või nad ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi

kohased, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad

dokumendid või andmed või vormikohased dokumendid või parandada vead. Kõik esitatud

dokumendid tagastatakse." Kuna A. Kooskora ei esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile kautsjoni

tasumist tõendava maksekorralduse koopiat, siis tagastas Vabariigi Valimiskomisjon õigesti

A. Kooskorale viimase esitatud dokumendid.

9. A. Kooskora vaidlustab ka kautsjoni põhiseaduslikkuse, väites, et kautsjon takistab kandideerimist

sõltuvalt varanduslikust seisust.

10. Riigikogu valimise seaduse § 30 lg 5 sätestab: "Erakond või üksikkandidaat kannab enne

kandidaatide registreerimiseks esitamist Vabariigi Valimiskomisjoni arvele kautsjonina summa, mille

suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga kaks alammäära iga registreerimiseks esitatud

isiku kohta." Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrusega nr 366 kehtestati kuupalga

alammääraks täistööaja korral 2160 krooni. Seega on RKVS § 30 lg-s 5 nimetatud kautsjoniks

4320 krooni.

Kautsjoni tagasimaksmist reguleerib RKVS § 77. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse

kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole

lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti

häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.

11. Ehkki Põhiseadus ei näe ette kautsjoni, pole mõõduka suurusega valimiskautsjoni kehtestamine

Riigikogu valimise seadusega vastuolus Põhiseadusega ega vaadeldav demokraatlikes riikides

lubamatuks peetava varandusliku tsensusena. Kautsjoni suuruse mõõdukuse hindamisel ei saa lähtuda

kandideerida sooviva isiku varanduslikust seisust. Isik ei pea tasuma kautsjonit ainuüksi enda

vahenditest. Arvesse tuleb võtta kautsjoni eesmärki ja ühiskonnaliikmete keskmist sissetulekut.

Valimiskautsjoni kehtestamise eesmärgiks on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ära

hoida ebatõsist kandideerimist selleks, et vähendada valimistel paratamatult kaotsi minevate häälte

hulka. Mida vähem läheb hääli kaotsi, seda representatiivsem eeldatavalt esinduskogu on.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2002. a kolmandas kvartalis kuus keskmine brutopalk

5853 krooni. Valimiskautsjoni suuruseks on 4320 krooni. Kautsjonile hinnangu andmisel tuleb silmas

pidada ka seda, et RKVS §-s 77 sätestatud tingimustel makstakse kautsjon tagasi ka isikule, kes ei

osutunud valituks. Valituks mitteosutunud üksikkandidaadile makstakse kautsjon tagasi, kui ta sai

valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses.

Eeltoodu põhjal peab kolleegium Riigikogu valimise seadusega sätestatud kautsjonit mõõdukaks.

12. A. Kooskora jättis kandideerimisavalduses märkimata valimisringkonna, kuna ta soovib

kandideerida kogu Eestis, mitte konkreetses valimisringkonnas.

Riigikogu valimise seaduse § 6 sätestab Riigikogu valimisteks kaksteist mitmemandaadilist

valimisringkonda. Sama seaduse § 29 lg 4 lubab isikul kandideerida vaid ühes ringkonnas.

Valimisringkondade kindlaks määramine pole iseenesest vastuolus Põhiseadusega. Põhiseadus ei

nõua Riigikogu valimisi ühes üleriigilises valimisringkonnas. Põhiseaduse § 60 lg 1 kohaselt

valitakse Riigikogu liikmed proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Proportsionaalsuse põhimõte on

rakendatav nimekirjadega valimiste puhul. Seega tuleneb Põhiseadusest, et valimissüsteemi

kujundamisel tuleb lähtuda eelkõige nimekirjadevahelisest konkurentsist. Põhiseaduse § 60 lg 5 järgi

sätestab Riigikogu valimise korra Riigikogu valimise seadus.

Tõnu Anton, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld