3-3-1-6-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-6-03

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Priiten Tamme kaebus Maksuameti ettekirjutuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2002. a

määrus haldusasjas nr 2-3/611/02

Menetluse alus Riigikohtus

Priiten Tamme erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 3. oktoobri 2002. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Priiten Tamme erikaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2002. a määrus

haldusasjas nr 2-3/611/02 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsi Divec ruumide läbiotsimisel 1999. a juulis ära võetud dokumentide ja

revideerimistulemuste alusel tegi Maksuamet 3. jaanuaril 2002 Priiten Tammele ettekirjutuse, millega

tuvastati tema tulu aastatel 1995-1999 ja kohustati teda tasuma tulumaksu 4 231 136 krooni ja

vastavalt sellele maksuvõlale intresse.

2. 27. veebruaril 2002 esitas P. Tamm Tallinna Halduskohtule Maksuameti ettekirjutuse peale

kaebuse, milles väitis muuhulgas, et ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid on saadud AS Divec

ruumide ebaseadusliku läbiotsimise ja võetuse teel. Kuna AS Divec ja OÜ Divec EAT kaebuse

(haldusasi nr 3-46/2002) lahendamine ei ole lõppenud, taotles kaebuse esitaja menetluse peatamist

kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-46/2002.

3. 25. juuli 2002. a määrusega peatas Tallinna Halduskohus menetluse käesolevas haldusasjas (nr 3-

618/2002) kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-46/2002. Kohus pidas oluliseks, kas AS

Divec ja OÜ Divec EAT kaebuse lahendamisel leitakse, et dokumentide äravõtmine oli õiguspärane

või õigusvastane.

4. 3. oktoobri 2002. a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Maksuameti

erikaebuse alusel Tallinna Halduskohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis P. Tamme

menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole vaidlustatud

määruses põhjendanud, miks on käesoleva haldusasja läbivaatamine võimatu enne teise kohtuasja

lahendamist. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kui haldusasjas nr 3-46/2002 selgubki, et

dokumentide äravõtmine oli õigusvastane, ei kitsenda see kohtu õigust neid dokumente kui tõendeid

arvestada. Kui asja lahendamisel omab tähtsust teises kohtuasjas tuvastatav asjaolu, võib menetluse

peatada siis, kui mõlemast kohtuasjast võtavad osa samad protsessiosalised. Tulenevalt TsMS §-st

231 lg 4 pidi kohus analüüsima kõiki kogutud tõendeid ja põhjendama, kui ta mõnda tõendit ei

arvesta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. P. Tamme erikaebuses Riigikohtule palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse

Tallinna Halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud HKMS

§ 22 lg 1 p 3 põhjendamatult kitsendavalt. Kui haldusasjas nr 3-46/2002 tuvastatakse, et vaidlustatud

ettekirjutuse aluseks olevad tõendid on kogutud ebaseaduslike toimingute käigus, on see aluseks

nende kõrvalejätmisele.

6. Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et P. Tamme väited ei ole põhjendatud.

Käesoleva haldusasjas menetluse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-46/2002

on põhjendamatu ja alusetu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. P. Tamme erikaebuse lahendamiseks tuleb esiteks selgitada, kuidas mõista HKMS §-s 22 lg 1 p 3

märgitud asja läbivaatamise võimatust kui üht asja menetluse peatamise alust, ja teiseks seda, kas ja

kuidas võib P. Tamme kaebuse läbivaatamine olla seotud haldusasja nr 3-46/2002 lahendamisega.

Analoogilised küsimused olid määrava tähtsusega ka haldusasjas nr 3-3-1-2-03, mille lahendamiseks

tegi Riigikohtu halduskolleegium 16. jaanuaril 2003 määruse. Käesolevas määruses korratakse

varasema määruse põhjendusi lühendatult.

8. HKMS § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral

enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Selle sätte sõnastusest, sama lõike punktide üks ja kaks sisust ning sama paragrahvi esimese lõike

võrdlusest teise lõikega tuleb teha järeldus, et esimeses lõikes nimetatud aluste esinemisel peab kohus

asja menetluse peatama ja kohtul puudub peatamise küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus. Samas

on asja läbivaatamise võimatus määratlemata õigusmõiste, mille sisu ja mahu peab halduskohus

kindlaks määrama HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamisel.

Asja läbivaatamise võimatuse mõistmiseks tuleb lähtekohaks võtta samas sättes märgitud piirav

tingimus - enne teise kohtuasja lahendamist. Võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja

kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine,

sest esimese asja läbivaatamisel on määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu.

9. HKMS § 17 alusel ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või

kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui

sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Seega on HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamise üks

võimalikest alustest olukord, kus kahest haldusasjast võtavad osa samad protsessiosalised, kusjuures

asjaolud, mis tuvastatakse asja lahendamisel teises haldusasjas on olulised ka esimese haldusasja

läbivaatamisel. Kuid õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et menetluse võib peatada üksnes siis, kui

mõlemast kohtuasjast võtavad osa samad protsessiosalised.

Lähtudes menetluse peatamise nõude eesmärgist, ei saa piirduda üksnes eelmärgitud alusega. Ka siis,

kui teine kohtuasi pole haldusasi või pole tegemist samade protsessiosalistega, võib teises asjas

tuvastatud asjaolu olla ikkagi sama, mida tuvastatakse ka esimese haldusasja läbivaatamisel.

Võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate

põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks

kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu

usaldusväärsust.

10. Käesolevas haldusasjas on seoses tõendite kogumisega ebaselge, millise kriminaalasja menetluses

võeti AS Divec ruumide läbiotsimisel ära dokumendid, mis olid tõenditeks haldusmenetluses. KrMK

§ 140 lg 1 järgi võetakse ära ainult need dokumendid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kui

äravõetud dokumentidel puudus seos kriminaalasjaga, mille menetluse käigus otsiti läbi AS Divec

ruumid, ja dokumentide äravõtmine polnud ka menetlustoiminguks mõnes teises kriminaalasjas ning

dokumentide äravõtmise eesmärgiks oli hoopiski haldusmenetluse läbiviimine, siis tuleks haldusasja

lahendamisel sellist võetust hinnata mitte kriminaalmenetluse, vaid haldusmenetluse nõudeid ja korda

arvestades. Vastupidine seisukoht võimaldaks tõendeid koguda sellisel viisil, mis on küll

proportsionaalne kriminaalmenetluses, kuid pole seaduslik haldusmenetluses. Need asjaolud

kuuluvad tõenäoliselt tuvastamisele ka AS Divec kaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-46/2002.

Ringkonnakohus pole sellisele võimalikule seosele tähelepanu pööranud.

11. Ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et kui tõendi kogumine on toimunud

õigusvastaselt, s.t vastavaid nõudeid ja korda rikkudes, siis ei kitsenda see kohtu õigust seda tõendit

arvestada. Nii kriminaalmenetluses, haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses toob tõendite

kogumise nõuete ja korra oluline rikkumine kaasa tõendi lubamatuse.

Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata,

millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi

võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga.

12. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine on

toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga. Kohtupraktikas korduvalt tunnustatud Eesti

haldusõiguse üldine põhimõte on see, et ainuüksi menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti

tühistamiseni. See põhimõte on fikseeritud ka Haldusmenetluse seaduse §-s 58.

Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist

otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei

oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada

mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga.

13. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus peab Maksuameti

erikaebuse uuesti läbi vaatama. P. Tamme erikaebus rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu

halduskolleegium ei võta seisukohta Tallinna Halduskohtu 25. juuli 2002. a määruse suhtes.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann