3-2-1-3-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-3-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Olev Peedi kaebus kohtutäitur Hannes Järvala 7. mai 2002. a

otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. oktoobri 2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1462

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olev Peedi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. jaanuar 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18. oktoobri 2002. a määrus ja kohtutäitur H. Järvala 7. mai

2002. a otsus ning lõpetada O. Peedi suhtes algatatud

täitemenetlus.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo A. Kiis 25. oktoobril

2002. a Olev Peedi erikaebuselt tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) avalduse alusel algatas kohtutäitur Hannes Järvala 10. aprillil

2002. a täitemenetluse Olev Peedi suhtes. Nõude suuruseks oli võlg 50 000 krooni ja kohtutäituri tasu

2006 krooni. Täitemenetluse algatamisel lähtus kohtutäitur Harju Maakohtu 12. veebruari 2002. a

määrusest, mis kinnitas hageja Virtsu Kalatehase AS (pankrotis) ja kostja OÜ Petalum

(likvideerimisel, likvideerija Olev Peet) vahelist menetluse lõpetamise kokkulepet. Kokkuleppe punkt

2.1. oli sõnastatud järgmiselt: "Kostja kohustub seitsme päeva jooksul alates käesoleva kokkuleppe

kinnitamisest tasuma hagejale 50 000 Eesti krooni. Olev Peet käendab nimetatud summa maksmist ja

vastutab selle eest isiklikult."

O. Peet esitas 22. aprillil 2002. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale põhjendusel, et tema ei olnud

eelmärgitud protsessis protsessiosaline, teda ei olnud protsessi kaasatud ning sissenõude pööramine

ühisvarale rikub ka tema abikaasa õigusi. Kaebuses palus O. Peet algatatud täitemenetluse lõpetada.

7. mai 2002. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt

täidab ta kohtumäärust, mitte käenduslepingut.

17. mail 2002. a esitas O. Peet kaebuse Tallinna Linnakohtule, milles palus tühistada kohtutäituri

7. mai 2002. a otsuse ja lõpetada asjas täitemenetlus. Kaebuse põhjenduste kohaselt sõlmiti

kokkulepe Virtsu Kalatehase AS ja OÜ Petalum vahel, kes olid ka protsessiosalised. Füüsilist isikut

O. Peeti protsessi ei kaasatud ja seetõttu ei saanud protsessiosalised temaga tsiviilasja raames

kokkuleppeid sõlmida. Kuna O. Peet ei olnud eelmainitud kohtuasjas menetlusosaline, ei saa

kohtumäärusest tuleneda talle ka kohustusi. O. Peet ei ole sõlminud käenduslepingut, mille täitmiseks

saaks algatada täitemenetluse. O. Peet on abielus ning seetõttu on võimalik sissenõuet pöörata vaid

abikaasade ühisvarale, mistõttu pidanuks käendusleping olema sõlmitud ka abikaasaga.

2. Sissenõudja Virtsu Kalatehase AS leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja vaidlustab

jõustunud kohtulahendit. O. Peet oli OÜ Petalum likvideerija, ta oli kokkuleppe sisust teadlik.

3. Tallinna Linnakohtu 22. augusti 2002. a määrusega jäeti O. Peedi kaebus rahuldamata. Määruse

põhjenduste kohaselt kuuluvad TMS § 1 lg 1 järgi täitmisele kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades.

Täitemenetlus algatati TMS § 23 lg 1 järgi sissenõudja avalduse alusel, millele oli lisatud Harju

Maakohtu jõustunud määrus. Määrusega kinnitati kostja kohustus tasuda hagejale 50 000 krooni.

O. Peet käendab nimetatud summa maksmist. Kohtutäituril ei ole õigust anda hinnangut jõustunud

kohtulahendile. Kaebuse väited käenduslepingu puudumise kohta ei ole asjakohased, kuna

täitemenetluse algatamise aluseks oli jõustunud kohtumäärus, mitte aga käendusleping. Kohus jättis

tähelepanuta O. Peedi väited selle kohta, et kohtutäituri tegevus rikub tema abikaasa õigusi, kuna

kaebuse oli O. Peet esitanud oma nimel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. oktoobri 2002. a määrusega jäeti Tallinna

Linnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et kaevatav kohtumäärus on

seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et

Harju Maakohtu määrus kuulub täitmisele TMS § 1 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et

nimetatud määruse p 1.1 alusel on täitemenetluse algatamine O. Peedi suhtes põhjendatud. Nagu

nähtub vaidlusaluse määruse sissejuhatavast osast, osales O. Peet kostja esindajana sellel maakohtu

istungil, kus poolte kokkulepe kohtule kinnitamiseks esitati.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3),

kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida

täitedokumendi sisu õiguspärasust. Samal seisukohal on ka Riigikohus. Täitmiseks esitatud maakohtu

määrus vastab formaalsetele nõuetele, mille alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse

TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg 1 kohaselt.

Õige ei ole apellandi väide, et vaidlusaluse kohtumääruse alusel pidanuksid hageja ja O. Peet

sõlmima notariaalse käenduslepingu. Nimetatud kohtumäärusest seda ei nähtu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Erikaebuses palub O. Peet ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega

kohtutäitur H. Järvala otsus 7. maist 2002. a tühistada ja algatatud täitemenetlus lõpetada.

Harju Maakohtu määrus andis õiguse algatada täitemenetluse kostja vastu, mitte aga füüsilise isiku

O. Peedi suhtes. Füüsilist isikut O. Peeti protsessi ei kaasatud. TsMS § 217 p 5 kohaselt sai kohus

kinnitada ainult menetlusosaliste vahelise kokkuleppe.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 212 lg 1 p 5 nõudeid, jättes esitamata põhjendused, mille

alusel ta oma järeldusteni jõudis. Nimetamata on jäetud ka seadus, millest kohus juhindus.

Ringkonnakohtu põhjendused ei ole asjakohased. O. Peet ei ole kunagi vaidlustanud, et Harju

Maakohtu määrus kuulus täitmisele TMS § 1 lg 1 ja § 23 alusel, kuid ta leiab, et täitemenetlus oleks

tulnud algatada kostja suhtes. Ringkonnakohus ei ole nimetanud õigusnormi oma järelduse kohta, et

täitemenetluse algatamine tuleb lugeda O. Peedi suhtes põhjendatuks, kuna viimane osales maakohtu

istungil kostja esindajana. Sellist õigusnormi ei olegi võimalik nimetada. Osaühingu seaduslikul

esindajal ei ole ühinguga solidaarvastutust.

Asjakohane ei ole ka ringkonnakohtu põhjendus selle kohta, et Harju Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud. O. Peet ei olekski saanud nimetatud määrust vaidlustada, kuna tema ei olnud tsiviilasjas

protsessiosaline. Sellest määrusest ei tulene O. Peedi suhtes kohustusi, mida saaks täitemenetluse

korras täitmisele pöörata ja seetõttu ei näe O. Peet ka põhjust nõuda määruses kohtuvea parandamist.

Ringkonnakohtu põhjendused formaliseerituse printsiibi kohta täitemenetluses on iseenesest õiged,

kuid nendega ei saa põhjendada täitemenetluse algatamist isiku suhtes, keda kohus ei olnud protsessi

kaasanud. Maakohus ei saanud määrusega käendamiskohustust tekitada. Kohus kinnitas kokkuleppe

eeldusel, et käendussuhe on varem nõuetekohaselt vormistatud või veel vormistatakse. Füüsiline isik

O. Peet eeldas, et pärast kokkuleppe sõlmimist sõlmib hageja temaga käenduslepingu.

6. Kohtutäitur H. Järvala ega Virtsu Kalatehase AS ei ole erikaebusele vastust esitanud. Virtsu

Kalatehase AS on kustutatud äriregistrist 11. detsembril 2002. a.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus määrus.

8. Ringkonnakohus ei ole vastanud erikaebuse väitele, et TsMS § 217 p 5 kohaselt saab kokkulepet

sõlmida ja kohus seda kinnitada ainult kohtumenetluse poolte vahel. Tegemist on protsessiõigusnormi

olulise rikkumisega. Kolleegium nõustub erikaebuse seisukohaga, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse

seadustiku §-de 182 ja 217 kohaselt saavad kohtulikku kokkulepet sõlmida ainult kohtumenetluse

pooled. Teistele isikutele võib kohtumenetlusest tuleneda õigusi ja kohustusi ainult siis, kui nad on

kaasatud menetlusse kas kostjana või kolmanda isikuna. O. Peet osales maakohtu istungil OÜ

Petalum esindajana, mitte protsessiosalisena (poolena). Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu

seisukoht, et Harju Maakohtu 12. veebruari 2002. a määruse p 1.1 alusel on täitemenetluse

algatamine O. Peedi suhtes põhjendatud.

9. Kuna käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, ei pea kolleegium võimalikuks võtta

seisukohta, kas Harju Maakohtu määruse jõustumise hetkest oli sõlmitud ka käendusleping. Selle

küsimuse lahendamine peab toimuma hagimenetluses.

10. Kolleegium nõustub erikaebuse väitega, et täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga ei saa

põhjendada täitemenetluse algatamise lubamist isiku suhtes, keda määrusega kinnitatud poolte

kokkuleppe kehtivusala ei puudutanud. Asjaolu, et kohus kinnitab ainult poolte kokkuleppe, on

TsMS-s selgelt väljendatud menetlusõiguse põhimõte, mida peab arvestama ka kohtutäitur. Seega on

käesoleval juhtumil tegemist erandiga täitemenetluse formaliseerituse printsiibist - kohtutäitur pidi

arvestama TsMS-s sätestatut. Kohtumenetluse pooled - Virtsu Kalatehase AS ja OÜ Petalum - olid

nimetatud kohtutäiturile täitmiseks esitatud Harju Maakohtu määruses.

O. Peedile võisid õigused ja kohustused tekkida käenduslepingust, mille olemasolu saab kontrollida

hagimenetluses, kuid mitte Harju Maakohtu 12. veebruari 2002. a määrusega kinnitatud poolte

kokkuleppest. Nimetatud määrus kuulus TMS § 1 lg 1 p 1 alusel täitmisele OÜ Petalum suhtes, kuid

ei andnud alust täitemenetluse algatamiseks O. Peedi suhtes.

11. Kuna O. Peet füüsilise isikuna ei olnud Harju Maakohtu 12. veebruari 2002. a määrusega

kinnitatud kokkuleppe pool, ei oma tähtsust asjaolu, et määrust ei ole vaidlustatud. Samas peab

kolleegium vajalikuks märkida, et füüsilisel isikul O. Peedil oleks olnud siiski põhimõtteliselt

võimalik täitemenetluse algatamist vältida, kui ta oleks esitanud kohtuvea parandamise avalduse.

Avalduse esitamise kohustust O. Peedil ei olnud.

J. Odar , A. Kull, L. Laarmaa