3-3-1-2-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-2-03

Määruse kuupäev

16. jaanuar 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Sandmani Grupi AS kaebus Maksuameti ettekirjutuse

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. septembri

2002. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

Sandmani Grupi AS erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 6. septembri 2002. a määruse peale

haldusasjas nr 2-3/558/2002

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sandmani Grupi AS erikaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. septembri 2002. a määrus

haldusasjas nr 2-3/558/2002 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsi Divec ruumide läbiotsimisel 1999. aasta juulis ära võetud dokumentidest, mis uurija

andis Maksuametile kontrollimiseks, selgus, et Bahama Saarte Ühenduses registreeritud äriühing

Express Investments Limited ei ole osutanud teenuseid Sandmani Grupi Aktsiaseltsile. Sellest

lähtudes kohustas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet 14. septembri 2001. a ettekirjutusega

Sandmani Grupi Aktsiaseltsi tasuma täiendavalt tulumaksu 3 726 815 krooni ja vastavalt sellele

maksuvõlale intresse 3 023 528 krooni, sest Sandmani Grupi Aktsiaseltsile ei ole maksuarvestuses

näidatud teenuseid tegelikult osutatud.

2. Sandmani Grupi AS esitas 16. oktoobril 2001 maksuameti ettekirjutuse peale Tallinna

Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täiendas. Kaebuses väideti muuhulgas, et vaidlustatud

ettekirjutuse aluseks on dokumendid, mis saadi AS Divec ruumidest ebaseadusliku võetuse teel.

Kaebuse esitaja taotluste alusel peatati Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2001. a määrusega

ettekirjutuse täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selles haldusasjas ja 7. juuni 2002. a määrusega

(haldusasi nr 3-233/2002) asja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni AS Divec kaebuse alusel

menetletavas haldusasjas nr 3-590/2001.

3. Sandmani Grupi AS pidas asja menetluse peatamist vajalikuks seepärast, et tema kaebus toetub

väitele, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks on dokumendid, mis saadi AS Divec ruumidest

ebaseadusliku võetuse teel. Aktsiaseltsi Divec kaebus on samuti esitatud ebaseadusliku võetuse peale.

Kui AS Divec kaebus rahuldatakse, siis tuleks rahuldada ka Sandmani Grupi AS kaebus, sest siis on

tuvastatud, et vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid on saadud ebaseaduslikult.

Maksuamet leidis, et AS Divec ruumide läbiotsimisel ära võetud dokumentidest saadud

informatsioon oli Sandmani Grupi AS kontrollimise ajendiks. Vaidlustatud ettekirjutuse aluseks ei

olnud üksnes võetuse tulemusena saadud informatsioon ja kogutud tõendid, vaid ka läbiviidud

revisjoni tulemused. Veel väitis maksuamet, et selles haldusasjas ei esine HKMS §-s 22 lg 1 p 3

nimetatud asjaolusid, mistõttu asja menetluse peatamiseks ei ole alust.

Menetluse peatamise määruses leidis kohus, et vaidlustatud ettekirjutus tugineb osaliselt AS Divec

ruumide läbiotsimisel ära võetud dokumentidele kui tõenditele. Kohus leidis: "Kui Divecist saadud

tõendite võetus tunnistatakse kohtu poolt ebaseaduslikuks, peab kohus ebaseaduslikult saadud

tõendid kõrvale jätma ning hindama muid maksuhalduri poolt kogutud tõendeid."

4. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti erikaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegium Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2002. a määruse ja tegi uue määruse, millega jättis

Sandmani Grupi AS taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud

esimese astme kohtu seisukohaga, et selles asjas esineb HKMS §-s 22 lg 1 p 3 sätestatud menetluse

peatamise alus - asja läbivaatamise võimatus enne teise kohtuasja lahendamist. Nõustudes Sandmani

Grupi AS väitega, et kohus võib rajada otsuse ainult õiguspäraselt kogutud ja fikseeritud tõenditele,

märkis ringkonnakohus, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata

nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seepärast on ka käesolevas asjas kohtul võimalik kontrollida

vaidlustatud ettekirjutuse seaduslikkust juba esitatud ja vajadusel ka täiendavalt kogutud tõendite

alusel, kusjuures haldusasjas nr 3-590/2001 tehtav lahend ei mõjuta käesoleva haldusasja

läbivaatamise tulemust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Sandmani Grupi AS erikaebuses Riigikohtule taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu

määruse ja jätaks jõusse Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2002. a määruse. Erikaebuse esitaja leiab, et

ringkonnakohtu määrus on sisult vastuoluline ja lõppjäreldustes ebaõige. Asjaolu, kas vaidlustatud

ettekirjutuse aluseks olevad tõendid, mis saadi AS Divec ruumide läbiotsimise ja võetuse teel, on

kogutud õiguspäraselt või mitte, selgub just AS Divec kaebuse läbivaatamisel haldusasjas nr 3-

590/2001. Juhul kui halduskohus rahuldab AS Divec kaebuse, on õigusvastase võetuse teel kogutud

ja kohtule esitatud tõendid kõlbmatud. Ringkonnakohus on tõlgendanud HKMS § 22 lg 1 p 3 vääralt.

6. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Väiteid, mille tõesust on maksuamet tõendanud

võetuse teel kogutud dokumentaalsete tõenditega, on kohtul vajaduse korral võimalik kontrollida ka

muude tõendite alusel. Maksuamet leiab, et võetuse õiguspärasuse või -vastasuse tuvastamine ei saa

iseenesest mõjutada vaidlustatud ettekirjutuse seaduslikkust. Tulenevalt uurimisprintsiibist peaks ka

kohtumenetluse eesmärgiks olema ettekirjutuse sisulise õiguspärasuse kindlakstegemine.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Sandmani Grupi AS erikaebuse lahendamiseks tuleb esiteks selgitada, kuidas mõista HKMS §-s 22

lg 1 p 3 märgitud asja läbivaatamise võimatust kui üht asja menetluse peatamise alust, ja teiseks seda,

kas ja kuidas võib Sandmani Grupi AS kaebuse läbivaatamine olla seotud AS Divec kaebuse

lahendamisega.

8. HKMS § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral

enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Selle sätte sõnastusest, sama lõike punktide üks ja kaks sisust ning sama paragrahvi esimese lõike

võrdlusest teise lõikega tuleb teha järeldus, et esimeses lõikes nimetatud aluste esinemisel peab kohus

asja menetluse peatama ja kohtul puudub peatamise küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus. Samas

on asja läbivaatamise võimatus määratlemata õigusmõiste, mille sisu ja mahu peab halduskohus

kindlaks määrama HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamisel.

Asja läbivaatamise võimatuse mõistmiseks tuleb lähtekohaks võtta samas sättes märgitud piirav

tingimus - enne teise kohtuasja lahendamist. Seega tuleb asja läbivaatamise võimatust mõista kui

sellist seost kahe menetluses oleva haldusasja vahel, kus ühe haldusasja läbivaatamise eelduseks on

teise asja lahendamine. Seejuures ei pruugi esimese haldusasja läbivaatamine olla absoluutselt

võimatu, sest esimese haldusasja läbivaatamine enne teise haldusasja lahendamist pole iseenesest

välistatud.

Võimatus HKMS § 22 lg 1 p 3 mõttes tähendab, et asja kohtumenetluse eesmärkidele ja nõuetele

vastava läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine, sest esimese asja läbivaatamisel on

määrava tähtsusega teises asjas tuvastatav asjaolu. Esimene ja teine määratakse seejuures kindlaks

mitte üksnes asjade menetlusse võtmise aja alusel, vaid arvestatakse ka seda, kummas on tuvastatav

sama asjaolu asja lahendamiseks tehtud otsustuste loogilises ahelas lõppjäreldusele lähemal, s.o

olulisem.

Menetluse peatamine on vahend, et tagada kohtumenetluse eesmärkide saavutamine ja menetluse

üldiste nõuete täitmine. Menetluse peatamise nõude kohaldamisel tuleb vältida haldusasjade

lahendamise põhjendamatut venimist. Menetluse peatamise tõttu tekkiv viivitus peab olema

proportsionaalne peatamise eesmärgiga.

9. HKMS § 17 alusel ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või

kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas, tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui

sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Seega on HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamise üks

võimalikest alustest olukord, kus kahest haldusasjast võtavad osa samad protsessiosalised, kusjuures

asjaolud, mis tuvastatakse asja lahendamisel teises haldusasjas on olulised ka esimese haldusasja

läbivaatamisel.

Lähtudes menetluse peatamise nõude eesmärgist, ei saa piirduda üksnes eelmärgitud alusega. Ka siis,

kui teine kohtuasi pole haldusasi või pole tegemist samade protsessiosalistega, võib teises asjas

tuvastatud asjaolu olla ikkagi sama, mida tuvastatakse ka esimese haldusasja läbivaatamisel.

Võimalusel tuleb vältida niisugust üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus veenvate

põhjendusteta on tuvastatud üksteist välistavad asjaolud. Selline vastuoluline tulemus poleks

kooskõlas kohtulahendi põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu

usaldusväärsust.

10. Eristada tuleb tõendamist kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, sest

lähtuvalt erinevatest menetlusseadustest on nõuded ja tõendamiskord nendes menetlustes erinevad.

Samas võivad kriminaalmenetluses kogutud tõendid olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende

tõendite lubatavust ei välista Haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv

menetlusseadus, näiteks Maksukorralduse seadus.

Käesolevas haldusasjas on ebaselge, millise kriminaalasja menetluses võeti AS Divec ruumide

läbiotsimisel ära dokumendid, mis olid tõenditeks haldusmenetluses. KrMK § 140 lg 1 järgi võetakse

ära ainult need dokumendid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kui äravõetud dokumentidel puudus

seos kriminaalasjaga, mille menetluse käigus otsiti läbi AS Divec ruumid, ja dokumentide äravõtmine

polnud ka menetlustoiminguks mõnes teises kriminaalasjas ning dokumentide äravõtmise eesmärgiks

oli hoopiski haldusmenetluse läbiviimine, siis tuleks haldusasja lahendamisel sellist võetust hinnata

mitte kriminaalmenetluse, vaid haldusmenetluse nõudeid ja korda arvestades. Vastupidine seisukoht

võimaldaks tõendeid koguda sellisel viisil, mis on küll proportsionaalne kriminaalmenetluses, kuid

pole seaduslik haldusmenetluses. Need asjaolud kuuluvad tõenäoliselt tuvastamisele ka AS Divec

kaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-590/2001. Ringkonnakohus pole sellisele võimalikule seosele

tähelepanu pööranud.

11. Ebatäpne ja eksitav on ringkonnakohtu seisukoht, et kui tõendi kogumine on toimunud

õigusvastaselt, s.t vastavaid nõudeid ja korda rikkudes, siis pole selline tõend lubatav. Ei

kriminaalmenetluses, haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei too tõendi kogumise

õigusvastasus alati kaasa selle tõendi lubamatust. Üksnes tõendite kogumise nõuete ja korra oluline

rikkumine toob kaasa tõendi lubamatuse.

Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb hinnata,

millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, menetluse eesmärgi

võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga.

Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määruse (asi nr 3-3-1-38-00 - RT III; 2001, 2, 14) punktis

24 on märgitud, et halduskohtu ülesanne pole kontrollida, millised kogutud faktilised andmed on

kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel. Üldkogu nimetatud seisukoht ei välista

kriminaalmenetluses kogutud tõendi haldusmenetluses lubatavuse hindamist halduskohtu poolt, kui

see on vajalik haldusakti või -toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamiseks. Kui

kriminaalmenetluses on tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise tõttu tunnistatud tõend

lubamatuks, siis on sama tõend lubamatu ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kui

seadusega ei sätestata teisiti.

12. Selleks, et hinnata, kas haldusmenetluses on tõend kogutud õiguspäraselt, tuleb juhinduda

1. jaanuaril 2002 jõustunud Haldusmenetluse seadusega sätestatud haldusmenetluse põhimõtetest ja

haldusmenetluse läbiviimise korrast. Haldusmenetluse üldpõhimõtted kehtisid ka enne nende

sätestamist Haldusmenetluse seadusega. Haldusmenetluse läbiviimise üldine kord kehtib aga nende

haldusmenetluste suhtes, mis viidi läbi pärast 1. jaanuari 2002.

1. juulil 2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse §-st 10 lg 3 tuleneb, et ka maksumenetluses

järgitakse haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Maksukorralduse seaduse §-s 45 on sätestatud, et

maksumenetluses kohaldatakse Haldusmenetluse seadust, kui Maksukorralduse seaduses,

maksuseaduses või Tolliseadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Enne 1. juulit 2002 kehtinud

Maksukorralduse seaduse kohaldamisel tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtteid ka siis, kui

neile põhimõtetele ei viidata.

13. Haldusakti andmiseks tõendite kogumine on osa haldusmenetlusest. Kui tõendi kogumine on

toimunud õigusvastaselt, siis on tegemist menetlusveaga. Kohtupraktikas korduvalt tunnustatud Eesti

haldusõiguse üldine põhimõte on see, et ainuüksi menetlus- või vormiviga ei vii sisult õige haldusakti

tühistamiseni. See põhimõte on fikseeritud ka Haldusmenetluse seaduse §-s 58. Haldusakti menetlus-

ja vormiviga ei ole iseenesest aluseks tühistamiskaebuse rahuldamisele, kui see viga ei võinud

mõjutada sisulist otsust haldusakti andmisel. Sama põhimõte kehtib ka kohtumenetluses

protsessinormide rikkumise puhul.

Seega peab kohus kontrollima, kas tõendi kogumisel tehtud väidetav viga võis mõjutada sisulist

otsustamist. Viga tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei

oleks saanud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada

mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. Õigusvastase toimingu tulemusena saadud teave võib aga

olla ajendiks kontrolli läbiviimisele ja tõendite kogumisele haldusmenetluses.

14. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus peab Tallinna

Juriidiliste Isikute Maksuameti erikaebuse uuesti läbi vaatama. Sandmani Grupi AS erikaebus

rahuldatakse osaliselt, sest Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta Tallinna Halduskohtu

7. juuni 2002. a määruse suhtes.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann