3-2-1-1-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-1-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Hansa Technologies, Inc. (Eesti filiaal) hagi AS E.M. TRANS

vastu kõlvatu konkurentsiga tekitatud 531 706 krooni suuruse

kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. juuni 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/751/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS E.M. TRANS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

6. jaanuar 2003. a

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuni 2002. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. juulil 1998. a esitas AS Raudmor (endise nimega AS Travend) Tallinna Linnakohtule hagi AS

E.M. TRANS vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu 531 706 krooni, tunnistada

kõlvatuks konkurentsiks kostja teod, mis seisnesid hageja töötajate ärakasutamises ja hageja

ärisaladuse kuritarvitamises, ning kohustada kostjat lõpetama hagejale kõlvatu konkurentsi

osutamine.

2. Hagi kohaselt töötas Priit Herodes hageja juures 1. detsembrist 1996. a kuni 18. märtsini 1998. a

juhataja asetäitjana. Tema tööülesandeks oli ekspedeerimisosakonna töö korraldamine. Toivo Krasna

töötas hageja juures 1. jaanuarist 1997. a kuni 31. märtsini 1998. a ekspedeerijana. Hageja leidis, et

kostja kasutas ära hageja nimetatud töötajate vahendusel neile tööalaselt teatavaks saanud hageja

ärisaladust sisaldavat informatsiooni ning asus üle võtma hageja kliente, pakkudes odavamaid hindu

ja soodsamaid tingimusi. Kostja osutas hagejale kõlvatut konkurentsi ja tekitas sellega kahju

konkurentsiseaduse § 7 mõttes. Juba hageja juures töötades andsid Herodes ja Krasna kostjale hageja

ärisaladust sisaldavat informatsiooni, kuigi vastavalt TLS § 50 p-le 6 pidid töötajad hoidma äri- ja

tootmissaladust ega tohtinud osutada tööandjale konkurentsi. Pärast nende töötajate lahkumist kostja

juurde tööle vähenes hageja käive. Hageja leidis, et talle on tekitatud kahju saamata jäänud tuluna

kokku 531 706 krooni.

3. 21. augustil 1998. a tegi Tallinna Linnakohtu kohtunik M. Lukk määruse, millega andis hagi

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

4. Kostja eitas vastuses hagiavaldusele hagejale kõlvatu konkurentsi osutamist ja talle kahju

tekitamist. Kostja arvates on tõendamata tema käitumise õigusvastasus ja hagejale kahju tekkimine.

Käibe vähenemine ei tähenda veel kahju tekkimist.

5. 4. detsembri 2001. a kohtuistungil loobus hageja nõudest kohustada kostjat lõpetama kõlvatu

konkurentsi osutamine.

6. Harju Maakohus jättis 7. jaanuari 2002. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja

kasuks kohtukuludena välja 23 600 krooni. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose

olemasolu kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel. Hageja esitatud tõendid ei anna alust

järeldada, et kostja tegevus vastaks konkurentsiseaduse §-s 7 (1. oktoobrini 1998. a kehtinud

redaktsioonis) kirjeldatud kõlvatu konkurentsi koosseisule, st et kostja oleks oma tegudega vastuolus

kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega taotlenud ebaausate konkurentsieeliste saamist,

sealhulgas ära kasutanud hageja töötajaid või kuritarvitanud tema ärisaladust. Hageja väited, nagu

oleks kostja konkurentsieelise saamiseks kasutanud ebaseaduslikult tema ärisaladust, on kohtu

arvates paljasõnalised.

7. 29. jaanuaril 2002. a esitas hageja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes

tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt hindas Harju

Maakohus vääralt tõendeid ja kohaldas ebaõigesti konkurentsiseaduse § 7.

8. Kostja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et Harju Maakohtu otsus on õige, ja palus jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. juuni 2002. a otsusega Harju Maakohtu otsuse ja tegi asjas

uue otsuse, millega mõistis kostjalt välja 531 706 krooni hageja kasuks. Lisaks mõistis

ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 16 651 krooni ja riigituludesse riigilõivu

28 000 krooni. Ringkonnakohus lõpetas menetluse hageja nõudes kohustada kostjat lõpetama talle

kõlvatu konkurentsi osutamine, sest hageja loobus sellest nõudest.

10. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt konkretiseerib kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamist

erinormina konkurentsiseadus, mille § 27 (1. oktoobrini 1998. a kehtinud redaktsioon) järgi kuulub

hüvitamisele tsiviilseadusega ettenähtud korras kahju, mis on tekitatud konkurentsiseadusega

keelatud tegude toimepanemisega. Konkurentsiseaduse § 7 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks

muuhulgas ärisaladuse kuritarvitamine ja teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine.

Ringkonnakohus leidis, et konkurentsiseaduse mõtte kohaselt ei ole teise turusuhetes osaleja töötaja

ärakasutamine mitte ainult otseselt konkurendi töötaja mõjutamine ajal, kui töötaja on konkurendiga

töösuhetes, vaid ka tegevus, millega kallutatakse konkurendi töötajat enda juurde tööle asuma

tingimusel, et konkurendi kliendid tulevad koos ületuleva töötajaga kõlvatut konkurentsi osutava

isiku klientideks.

Maakohtu järeldust, et hageja tulu saamata jäämine on tõendatud ja seda võib käsitada kahjuna, ei ole

kostja vaidlustanud. Käibe langust ei saa käsitada saamata jäänud tuluna. Saamata jäänud tulu

prognoosimiseks tuleb käibest lahutada hageja kulutused ja lähtuda kahju kannataja eelnevatest ja

tulevastest või prognoositavatest majanduslikest näitajatest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

hageja käibe langus on pöördumatu, hageja kahju ei piirdunud ühe kuuga. Kuna hageja käive pärast

klientide lahkumist ei taastunudki, siis leidis ringkonnakohus, et hageja nõue 531 706 krooni

saamiseks ei ole kostjale ülemäära koormav ja mõistis selle summa kostjalt välja.

Kostja käitumise ja hageja kahju vahel on selge põhjuslik seos. Kostja käive langes ja talle tekkis

kahju, sest koos hageja töötajate töölevõtmisega võttis kostja üle ka hageja kliendid. Kostja ei ole

tõendanud, et ta pole süüdi hagejale kahju tekkimises. Kostja pole toonud välja asjaolusid, et ta võttis

hageja töötajad tööle seoses oma töötajate töölt lahkumise või tootmismahtude suurenemisega või

muul taolisel põhjusel.

Hageja esitas ka nõude kohustada kostjat lõpetama kõlvatu konkurentsi osutamine. Sellest nõudest ta

loobus 4. detsembri 2001. a istungil. Maakohus ei ole loobumist vastu võtnud. Seega on maakohus

jätnud lahendamata ühe nõude. Ringkonnakohus leidis, et selline protsessiõiguse rikkumine on

võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja võttis loobumise vastu ning lõpetas menetluse nõudes

kõlvatu konkurentsi lõpetamisele kohustamise nõudes.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses

palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, mis puudutab 531 706 krooni ja kohtukulude

väljamõistmist, ning saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Kostja leidis kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.

Kohtu järeldused on meelevaldsed ega põhine asja materjalidel. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 319

lg 1 nõudeid sellega, et ta ei kontrollinud mitte maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust, vaid

rahuldas apellatsioonkaebuse üksnes selles toodud oletuslikele väidetele tuginedes. Otsusest ei nähtu,

milliseid tõendeid maakohus vääralt hindas, milliseid materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldas ja

miks tuleb asjas kogutud tõendeid hinnata teisiti, kui maakohus seda tegi. Kostja on kogu aeg

kinnitanud, et ta pole konkurentide suhtes ühtegi õigusvastast tegu toime pannud. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja soovis üldse konkurentsieelist saada. See, et kostja võttis T. Krasna ja

P. Herodese tööle, ei ole õigusvastane tegu, vaid tavaline tegevus tööjõuturul. Kostja käitumises

puudub täielikult õigusvastasus ja hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kuna hageja ei ole samuti

tõendanud ühtegi tema tõendamisesemesse kuuluvat asjaolu, siis ei saa tõusetuda küsimust kostja

süüst või selle puudumisest.

13. 10. septembril 2002. a esitas hageja AS Raudmor (pankrotis) Riigikohtule avalduse

protsessiõigusjärgluse kohta, milles palus vastustajana asendada Riigikohtu menetluses ennast Hansa

Technologies, Inc. Eesti filiaaliga. Avaldusest nähtub, et 25. juunist 2002. a on tema nõue loovutatud

Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaalile. Samas avalduses märgiti, et hageja ei nõustu

kassatsioonkaebusega ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja seaduslik.

14. 2. oktoobril 2002. a peatas Riigikohus kostja taotlusel vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse

täitmise kuni otsuse tegemiseni Riigikohtus.

15. 14. oktoobril ja 18. oktoobril 2002. a saatis Riigikohus Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaalile

äriregistris märgitud aadressil järelepärimise protsessiõigusjärgluse kohta. Kirjad tagastati märkega,

et adressaat ei asu märgitud aadressil.

16. Kostja saatis 28. oktoobril 2002. a Riigikohtule vastuses, kus leiti, et AS Raudmor (pankrotis) ei

ole võimalik menetlusosalisena protsessist välistada. Kostja arvates ei ole tingimuslikku nõuet

võimalik loovutada ning arvestades nõude ostu-müügilepingu tingimuslikku iseloomu, ei saa kostja

arvates tuvastada singulaarset õigusjärglust. Kuigi nõude ostu-müügileping sõlmiti juba 8. jaanuaril

2001. a, ei teavitanud hageja sellest kohut.

17. 6. detsembril 2002. a saabus Riigikohtusse Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaali vastus

kassatsioonkaebusele, kus leiti, et Hansa Technologies, Inc Eesti filiaal on omandanud singulaarse

õigusjärgluse tõttu käesolevas asjas protsessiosalise staatuse. Ta leidis, et kaebuses taotletakse

Riigikohtult faktiliste asjaolude tuvastamist. Ringkonnakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud

protsessiõigusnorme. Kostja väide, et hageja töötajate töölevõtmine on tavapärane majandustegevuse

osa, ning seetõttu on sellise teo käsitamine õigusvastase teona vastuolus lepinguvabaduse

põhimõttega, on ebaõige. Konkurentsiseadusest tulenevad normid piiravadki lepinguvabadust ja vaba

turumajandust. Asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, selle suurust

ega põhjuslikku seost. Ringkonnakohtu otsuses on need asjaolud tuvastatud.

18. 9. detsembril 2002. a esitas kostja Riigikohtule teate poole õigusjärglase protsessi astumise kohta.

Kostja märkis, et kuivõrd AS Raudmor (pankrotis) lõppemisega on langenud ära nõude võõrandamise

tehingu võimaliku tagasitäitmise võimalus ning AS Raudmor (pankrotis) õigusjärglasena on end

antud vaidluses määratlenud Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaal, siis kostja nõustub, et hageja

õigusjärglasena astub protsessi Hansa Tehcnologies, Inc. Eesti filiaal..

19. Riigikohus tegi 9. detsembril 2002 määruse, millega asendas hageja AS Raudmor (pankrotis) uue

hagejaga Hansa Technologies, Inc. Eesti filiaal ning lükkas asja arutamise Riigikohtus edasi.

20. Riigikohtu istungile poolte esindajad ei ilmunud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

22. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel õigesti kohaldanud konkurentsiseaduse (1. oktoobrini

1998. a kehtinud redaktsioonis) sätteid. Konkurentsiseaduse § 7 annab näitliku loetelu tegudest, mida

loetakse kõlvatuks konkurentsiks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ebaausa

konkurentsieelise saavutamiseks saab lugeda muuhulgas konkurendi töötajate ärakasutamist selliselt,

et töötajaid mõjutatakse konkurendi juurde tööle tulema nii, et töötajad võtavad uue tööandja juurde

ilma vastava kokkuleppeta endise tööandjaga kaasa ka endise tööandja kliendid. Seejuures pole

oluline, kas konkurendi töötajad võetakse tööle juba eelmiste töölepingute kehtivuse ajal või pärast

nende lõppemist, kui kõlvatu konkurentsi tingimused on täidetud.

23. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et konkurentsiseadusega keelatud teo toimepanemisele

kaasneb konkurentsiseaduse § 27 kohaselt tegude toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine

tsiviilseadustes ettenähtud korras. Kahju tuleb hüvitada tsiviilkoodeksis sätestatud ulatuses ja korras.

Seega peavad olema tuvastatud õigusvastase teo toimepanek, kahju tekkimine kannatanul, põhjuslik

seos teo ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü.

24. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja rikkus konkurentsiseadust, kasutades ära hageja

töötajaid (s.o õigusvastane tegu). Samuti on ta tuvastanud kahju tekkimise hagejal saamata jäänud

tulu näol ning põhjusliku seose töötajate ärakasutamise ja hageja saamata jäänud tulu vahel. Süü

olemasolu TsK § 448 lg 2 kohaselt eeldatakse, süü puudumist pole kostja tõendanud. Kolleegium ei

tuvastanud, et asjaolude tuvastamisel oleks protsessiõiguse normide rikutud. Hagi aluseks olevaid

asjaolusid Riigikohus aga TsMS § 353 lg 3 kohaselt tuvastada ei saa, vaid on seotud alama astme

kohtu tuvastatud asjaoludega.

25. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et hageja apellatsioonkaebuses pole märgitud, milliseid

tõendeid maakohus vääralt hindas ja milliseid norme ebaõigesti kohaldas. Apellatsioonkaebuses on

toodud välja telefonikõnede eristused ja lepingud klientidega, mida on apellandi arvates ebaõigesti

hinnatud. Samuti on tuginetud konkurentsiseaduse § 7 ebaõigele tõlgendamisele. Ringkonnakohus

kontrollis apellandi väiteid ja andis nendele hinnangu, rikkumata seejuures TsMS § 330 lg-s 4

sätestatud otsuse põhjendamise kohustust.

J. Odar, V. Kõve, J. Luik