3-2-1-149-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-149-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Silvi Kranigi ja notar Mare Milleri vastulaused kohtunikuabi

25. aprilli 2002. a määrusele.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1331/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Notar Mare Milleri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30. septembri 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. jaanuaril 2002. a sõlmitud notariaalse kinkelepinguga kinkis Alfred Niinesaar Silvi Kranigile

mõttelise osa kinnistust. Kinkijat esindas Rootsi notari tõestatud volikirja alusel S. Kranig.

Kinnistusraamatusse kande tegemiseks esitasid lepingupooled kinnistamisavalduse, millele oli lisatud

ärakiri A. Niinesaare poolt S. Kranigile antud volikirjast, millel oleva allkirja ehtsust oli Rootsi

Kuningriigi notar tõestanud.

25. aprilli 2002. a määrusega kohustas kohtunikuabi tõestamisseaduse § 55 lg 1 kohaselt notari

asendajat esitama kinnistusametile vormikohast A. Niinesaare esindaja S. Kranigi esindusõigust

tõendavat dokumenti. Notar M. Miller ja S. Kranig esitasid määrusele vastulaused. Vastulausete

kohaselt esitati kinnistusametile seaduse nõuetele vastav volikiri. Kohtunikuabi pidas vastulauseid

põhjendamatuteks ja esitas need läbivaatamiseks kohtunikule.

2. Tallinna Linnakohtu 21. mai 2002. a otsusega jäeti notar M. Milleri ja S. Kranigi vastulaused

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 3 järgi

kinnistu või piiratud asjaõiguse ülekandmisel teisele isikule või koormamisel teise isiku kasuks

vastav kinnistamisavaldus olema notariaalselt tõestatud. KRS § 361 kohaselt, kui isik tegutseb teise

isiku nimel, peab ta kinnistusametile esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid.

TsÜS § 98 lg 4 järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle

tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud. Seega pidi kinnistusametile esitatav volikiri

olema notariaalselt tõestatud, kuid esitatud volikirjal oli tõestatud vaid volituse andnud A. Niinesaare

allkiri. S. Kranigil puudus volitus kirjutada alla kinnistamisavaldusele selleks õigustatud isiku eest.

KRS §-de 34 ja 341 järgi on kinnistamismenetluses õigustatud avaldusi ja taotlusi, sh vastulauseid,

esitama asjaosalised, kelle vahel kinnistamisavalduse esitamise aluseks olev õigusmuudatus toimub,

ja sellest puudutatud isikud. Notaril puudus asjas õigustatud huvi ja ta ei kuulu isikute ringi, kes on

õigustatud oma nimel vastulauset esitama.

3. Sellele kohtuniku otsusele esitas kaebuse notar.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2002. a otsusega jäeti notar M. Milleri apellatsioonkaebus

rahuldamata ja linnakohtu kinnistamisotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt

asus linnakohus põhjendatult seisukohale, et tulenevalt KRS §-des 34 ja 341 sätestatust ei kuulu notar

isikute ringi, kes on õigustatud esitama kinnistamismenetluses kaebust, sest tal puudub asjas

õigustatud huvi. Notari õiguslik seisund õigustloova kande tegemise või selle tegemisest keeldumise

korral ei muutu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus notar M. Miller ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kinnistamisotsuse peale kaebamise kord on sätestatud KRS

§-des 691 ja 70. Ebaõige on kohtu tõlgendus, et kaebeõigust omavate isikute ring on KRS §-dest 34 ja

341 tulenevalt piiratud materiaalõigussuhte pooltega. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohta

põhjendanud. Mitte kõiki kinnistamisavaldusi ei esita ainult õigussuhte pooled, vaid seadusega on

selline õigus antud ka kolmandatele isikutele (kohtutäiturid, kohalik omavalitsus).

Vältimaks võimalikku kahju hüvitamise nõuet peab notaril olema võimalus oma õigusi kaitsta ja

kaebust esitada. Vastupidisel juhul jäetakse notar täielikult kaitseta.

6. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas S. Kranig kaebust õigeks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub.

Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas notaril on kinnistamismenetluses

õigus esitada enda nimel vastulauset ja kaebust ning kas notari suhtes omab õiguslikku tähendust

kinnistamismenetluses tehtud määrus või (kinnistamis)otsus.

8. KRS § 691 reguleerib vastulause esitamist kohtunikuabi otsusele ja määrusele ning selle

läbivaatamist. KRS § 70 käsitleb kaebust kohtuniku otsuse peale. Kumbki paragrahv ei nimeta

isikuid, kellel on õigus vastava õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. Kolleegium lähtub põhimõttest, et

vastulause või kaebuse esitamise õigus on isikul, kelle õiguslikku seisundit kohtunikuabi või

kohtuniku määrus või otsus mõjutab. Eelkõige saavad nendeks olla kinnistamisavalduse esitamise

õigusega isikud KRS § 34 järgi, aga ka isikud, kellel on kinnistamisavalduse esitamise õigus

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse või teiste seaduste järgi. Kohtunikuabi määrus ega otsus ja

kohtuniku otsus ei mõjuta aga notari õiguslikku seisundit, kes ei tee kinnistamismenetluses

toiminguid enda nimel. Selleks, et notar saaks kaitsta ametitoimingus osalenud isiku huve, sätestab

NotS § 30 lg 2, et kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib notar esindada osalejaid ilma erilise

volituseta kohtu- ja haldusasutustes, sealhulgas edastada ja võtta tagasi dokumente ning esitada

vastulauseid. Seega on notar ametitoimingus osaleja seaduslikuks esindajaks seadusest tulenevas

mahus ja õigustatud esitama nii vastulauset kui kaebust osaleja nimel. Kuna kinnistamismenetluses

puudub notaril oma õiguslik huvi ja ametitoimingus osaleja huve saab ta kaitsta seadusliku esindajana

osaleja nimel vastulauset või kaebust esitades, siis tuleb nõustuda apellatsioonikohtuga, et notaril

puudub õigus enda nimel eelnimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks.

Ametitoimingus osalejad pole kaebust esitatud.

9. S. Kranigi ringkonnakohtule saadetud vastus notari kaebusele, milles ta pidas kaebust õigeks ja

märkis, et tal ei ole sellele vastuväiteid, ei ole kaebus kohtuniku 21. mai 2002. a otsusele. KRS § 1

lg 11 kohaselt juhindutakse selles seaduses sätestamata küsimustes tsiviilkohtumenetluse kohta

käivast seadusest, seega esmajärjekorras tsiviilkohtumenetluse seadustikust. KRS § 70 lg 3 järgi

vaatab ringkonnakohus kaebuse kohtuniku otsuse peale läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud apellatsioonimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 41. peatüki sätted, milles

käsitletakse ringkonnakohtusse kaebamist, sh nõudeid kaebusele, ei võimalda S. Kranigi vastust

käsitada kaebusena. Seega puudus apellatsioonikohtul alus kohtuniku otsuse sisuliseks

kontrollimiseks.

11. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et jättes notari ilma vastulause esitamise ja

kaebeõigusest, jäetakse ta ilma igasuguse õigusliku kaitseta kliendi võimaliku kahjutasu nõude hagis

NotS § 14 alusel. Kaebusest ei selgu, milliste õigusnormide alusel sellisele arusaamisele jõuti. See ei

võimalda kassaatori järeldust põhjalikumalt käsitleda. Kolleegium märgib üksnes, et

kinnistamismenetluses tehtud kohtu otsusele ei laiene jõustunud kohtuotsuse tagajärjed TsMS § 94

lg 2 ja § 242 lg 2 järgi. Samuti oli notar kinnistamismenetluses vaid esindajaks, mitte aga

protsessiosaliseks.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik