3-2-1-155-02 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-155-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. jaanuar 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Korteriühistu Maleva 27 hagi T.S vastu 7708 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr II-2-166/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Maleva 27 kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri 2002. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Korteriühistule Maleva 27 Nikolai

Štšerbakovi nimel kassatsioonkaebuselt 31. oktoobril

2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt hooldas ja haldas kuni 1. maini 1997. a Kohtla-Järvel Maleva 27 asuvat

elamut OÜ Iidla Maja ning edaspidi korteriühistu Maleva 27 (edaspidi KÜ Maleva 27). T.S on

KÜ Maleva 27 liige. 4. mai 1997. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega jäeti teenustasu sama

suureks kui see oli ajal, mil hoonet haldas OÜ Iidla Maja. 1997. a mais teatati kostjale, et teenustasu

tuleb tasuda korteriühistu arvele. 12. novembri 1997. a korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega

muudeti teenustasu arvestamise korda, millest teatati ka kostjale. Kostja ei ole alates 1. maist 1997. a

kuni 31. maini 2001. a hagejale teenustasu maksnud. Hageja palus kostjalt välja mõista 7708 krooni

95 senti.

2. Kohtla- Järve Linnakohtu 20. märtsi 2002. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja

kasuks välja 7708 krooni 95 senti ja riigilõiv 709 krooni 60 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

informeeris hageja kostjat hooldustasu tasumise kohustusest korteriühistule õigeaegselt. Kostjal ei

olnud õigust sõlmida 2. mail 1997. a lepingut OÜ-ga Iidla Maja ega talle hooldustasu maksta. Kostja

ei ole vaidlustanud 4. mai 1997. a korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega kehtestati teenustasu

arvestamise kord ja suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža arvel 2,2 m2 võrra. Kuigi hageja

nõudis hooldustasu võlgnevuse tasumist, leidis kohus, et tegemist ei ole hooldus- või teenustasuga.

Hagejal on nõudeõigus korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 1 sätestatud korteriühistu liikme

osamaksu tasumiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et tasutud rahast on osa kasutatud teenuste eest

maksmiseks, ülejäänud osa aga kantud ühistu reservfondi.

Hageja on lähtunud kostja eluruumi üldpinnast 74,3 m2, kuid hooneregistri tõendi järgi on korteri

üldpind 72,1 m2. Lähtudes ES § 2 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 26. septembri 1999. a määrusega nr 36

kinnitatud eluruumidele esitatavatest nõuetest, ei ole lodža eluruum ja seetõttu ei arvestata lodžade

üldpinda eluruumi üldpinna hulka. Kuna korteriühistu üldkoosolek otsustas eluruumide arvestuslikku

pinda suurendada lodža arvel 2,2 m2 võrra, oli hagejal õigus lähtuda osamaksu arvestamisel kostja

korteri üldpinna suurusest 74,3 m2.

1. maist 1997. a kuni 31. maini 2001. a arvestati kostjale osamaksu 13 371 krooni 60 senti. Kostja on

tasunud 5403 krooni 5 senti, lisaks on võlast maha arvatud 269 krooni 60 senti. Seega oli kostja

võlgnevus 7708 krooni 95 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2002. a otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste ja

väljamõistetud summa osas ning kostjalt mõisteti ringkonnakohtu otsuses toodud põhjenduste

kohaselt hageja kasuks välja 6270 krooni 85 senti ning riigilõiv 560 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab korteriomanik vastavalt KÜS §-le 151 lg 1 tasuma

majandamiskulud, mis on korteriühistu vajalikud kulud ja kulud elamu ümbruse hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ Maleva 27 4. mai 1997. a üldkoosoleku

otsusega kehtestati kostja korteri teenustasuks 3.70 krooni/m2. Kostja korteri suurus on 72,1 m2.

Kostja ei ole esitanud tõendeid teenustasu maksmise kohta, v.a 1997. a maist kuni augustini.

Linnakohus rahuldas hagi õigesti, kuid väljamõistetud summat tuleb vähendada 1374 krooni 75 sendi

võrra. Kolmanda isiku OÜ Iidla Maja esindaja seletuse ja kohtule esitatud arvete kohaselt tasus kostja

1997. a maist kuni augustini OÜ-le Iidla Maja 1374 krooni 75 senti. Selle summa osas on KÜ Maleva

27 ja OÜ Iidla Maja teinud tasaarvestuse. Hageja arvestas ebaõigesti teenustasu korteri üldpinnalt

74,3 m2, kuna hooneregistri tõendi järgi on korteri üldpind 72,1 m2. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista teenustasu 6270 krooni 85 senti.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

täielikult rahuldada.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et teenustasu arvestamisel tuleb lähtuda vaid kostja korteri

üldpinnast ja jätta arvestamata lodža pind. Korteriühistu üldkoosoleku 4. mai 1997. a otsuse kohaselt

tuli suurendada elamu kõigi korterite arvestuslikku pinda lodža pinna 2,2 m2 võrra. Seega oli kostja

korteri üldpind 74,3 m2. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus on tühistanud

üldkoosoleku otsuse ja väljunud sellega apellatsioonkaebuse piiridest.

Ringkonnakohus on OÜ Iidla Maja seletusi ja kirjalikke tõendeid hinnates asunud seisukohale, et

hageja ja kolmas isik on teinud tasaarvestuse. Hageja vaidles kolmanda isiku seletustele vastu.

Kohtule esitatud kirjadest ei nähtu, et need on hagejale saadetud ja et ta on need kätte saanud. Samuti

puuduvad tõendid tasaarveldatavate nõuete olemasolus kohta. Tõendamata on, et kostja tasus

kolmandale isikule teenustasu 1374 krooni 75 senti. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole nende

kuude eest kolmandale isikule tasunud ja kolmas isik ei saanud teha tasaarvestust.

5. Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuna tal pole korteriühistu ees võlgnevust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tühistada.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriühistu liige. Riigikohus on korteriühistu liikmeks olekut

käsitlenud 22. märtsi 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-00 (RT III 2000, 9, 93).

8. 4. mai 1997. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega kehtestati teenustasu arvestamise kord,

teenustasu suurust ei muudetud, kuid suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža arvel 2,2 m2

võrra. Esimese astme kohus tuvastas, et üldkoosoleku otsus võeti vastu kooskõlas korteriühistu

põhikirjaga. 28. novembril 1996. a vastu võetud KÜ Maleva 27 põhikirja p 29.1 järgi on ühistu liige

kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja p 44 järgi on ühistu

juhtimisorganid liikmete üldkoosolek ja juhatus. Korteriühistu liikmena oli kostjal vastavalt

KÜS § 13 lg-le 3 õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda

kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja ei ole seda võimalust

kasutanud. Seega on otsus kehtiv ja seda tuleb täita.

9. Ringkonnakohus lähtus kostja teenustasu arvutamisel hooneregistri tõendist, mille kohaselt kostja

korteri üldpind oli 72,1 m2, ja jättis põhjendamatult kohaldamata 4. mai 1997. a korteriühistu

üldkoosoleku otsuse, millega suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža suuruse võrra.

10. TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused,

mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus vähendas linnakohtu väljamõistetud summat

1374 krooni 75 sendi võrra, kuna kostja olevat selle summa tasunud OÜ-le Iidla Maja ning viimane ja

hageja olid selle summa osas teinud tasaarvestuse. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millised nõuded

hageja ja OÜ Iidla Maja tasa arvestasid ning kuidas see mõjutab hageja nõuet kostja vastu.

Ringkonnakohus on küll öelnud, et toetub linnakohtu toimikus asuvatele tõenditele, kuid ei ole nende

sisu analüüsinud.

11. Riigikohtul puudub TsMS 353 lg-st 3 tulenevalt võimalus hinnata kassatsioonkaebuse vastusele

lisatud tõendeid. Tõendeid võivad hinnata vaid esimese ja teise astme kohus. Neid tõendeid on

võimalik esitada ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel, kui on täidetud TsMS § 308 nõuded.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa