3-2-1-153-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-153-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 24. detsember 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS A.R.B. (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi vastu 3 708 973

krooni 60 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/981/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS A.R.B. (pankrotis) kassatsioonkaebus ja Eesti Vabariigi

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. detsember 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat T. Vaher; kolmanda isiku - AS

Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat A.-H. Raig.

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18. septembri 2002. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

2. Rahuldada AS A.R.B. (pankrotis) kassatsioonkaebus.

3. Jätta Eesti Vabariigi kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. veebruaril 1995. a sõlmisid AS A.R.B. ja AS Eesti Ühispank (edaspidi ka pank) laenulepingu

nr 467659, mille kohaselt võlgnes AS A.R.B. pangale 2 507 537 krooni 32 senti tähtajaga

26. veebruar 2000. a. 5. mail 1995. a sõlmisid AS A.R.B. ja AS Eesti Ühispank arvelduslaenulepingu

nr 467659/1 ja 20. mail 1995. a ning 3. novembril 1995. a selle lepingu lisad kokku 1 500 000 krooni

laenamiseks AS-le A.R.B. tähtajaga 2. veebruar 1996. a. 5. mail 1995. a sõlmitud lepingu täitmiseks

Tallinna ja Harjumaa täitevbürooos (edaspidi täitevbüroo) 20. veebruaril 1996. a algatatud

täitemenetlus nr 2566 lõpetati panga avalduse alusel 8. märtsil 1996. a, kuna võlg tasuti

täitemenetluse väliselt. Täitur ei vabastanud pärast täitemenetluse lõpetamist vara aresti alt.

25. veebruaril 1996. a lõpetas pank 28. veebruaril 1995. a sõlmitud laenulepingu ühepoolselt enne

tähtaega ja esitas lepingu täitmiseks samale täitevbüroole, nõudes 1 586 134 krooni 1 sendi tasumist.

Täitur algatas täitemenetluse nr 2904. Selles täitemenetluses müüs võlgnik arestitud vara täituri

kontrolli all ja täitur müüs tervikvara (viilhalli) enampakkumisel. Kokku laekus täitevbüroo arvele 2

226 666 krooni 95 senti. Saadud rahast kandis täitevbüroo pangale üle 2 159 043 krooni 15 senti,

võlgnikule AS-le A.R.B. 12 791 krooni 75 senti ja Energiamüügile 21 335 krooni 10 senti. Ülejäänud

raha jäi täitevbüroo kontole. Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsusega on tunnistatud lepingu

ühepoolne lõpetamine ebaseaduslikuks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 16. detsembri

1996. a otsusega tunnistati kõik täitetoimingud täitemenetluses nr 2904 ebaseaduslikeks.

24. novembril 1995. a sõlmisid AS A.R.B. ja AS Eesti Ühispank lepingu, mille kohaselt garanteeris

pank AS A.R.B. maksekohustuse täitmise Van Dijk Food Products"ile summas 100 000 Hollandi

kuldnat.

2. 26. veebruaril 1998. a esitatud hagis nõuab AS A.R.B. (pankrotis) kostjalt - Eesti Vabariigilt -

ebaseadusliku täitemenetlusega ära võetud 2 192 540 krooni 85 sendi tagastamist ja 1 516 432 krooni

75 sendi suuruse kahju hüvitamist. Hageja väitel algatati ja viidi täitemenetlus nr 2904 läbi

ebaseaduslikult. Täitemenetlus viidi läbi ilma täitmisele kuuluva lahendita. Panga poolt laenulepingu

nr 467659 ühepoolne lõpetamine oli ebaseaduslik. Hageja ei saanud täitmiseks esitatud lahendi

vaidlustamisest täitevbüroole teatada. Formaalselt oli täitmisel täitedokument võlgnevusega 1 439

043 krooni (algsummast, 1 516 432 kroonist, oli võlgnik täitemenetluseväliselt tasunud 147 090

krooni 89 senti), kuid sundtäitmisega võeti ära hageja vara 763 244 krooni 73 sendi võrra rohkem,

sest garantiilepingust tuleneva väidetava nõude kohta puudus täidetav lahend ka formaalselt. Riik sai

raha hageja arvel õigusliku aluseta, mida ei muuda olematuks asjaolu, et riik selle pangale edasi

andis. Kuidas riik raha kasutas, ei oma tähtsust, sest hageja ei olnud raha edasise liikumise suhetes

osaliseks ega saanud neid suhteid mõjutada ega vaidlustada.

Riik on hageja väitel põhjustanud talle kahju ka seoses vara müümisega alla hariliku väärtuse. Täituri

kontrolli all müüdud vara oli arestitud kuni realiseerimistähtaegade lähenemiseni, mistõttu tekkis

vajadus realiseerida vara kiirmüügi korras turuhinnast madalama hinnaga. Tervikvara müüdi

enampakkumisel panga poolt nimetatud hinnaga. Viilhalli harilik väärtus on 2 100 000 krooni ja muu

vara väärtus 1 643 100 krooni. Vara müümisega alla turuhinna põhjustati hagejale kahju summas 1

516 432 krooni 75 senti (3 743 100 - 902 240. 25 - 1 324 427). Vara hariliku väärtuse määramisel

tuleb aluseks võtta vara väärtus käesoleva aja seisuga, kuna see võimaldab hagejat asetada olukorda,

milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Sundtäitmine hageja suhtes toimus seetõttu, et hageja jättis oma

kohustused panga ja Van Dijk Food Products"i ees pidevalt täitmata. Hageja peaks oma nõude

suunama panga vastu, kuna viimane sai raha täitetoimingute tagajärjel. Vara, mis saadi

täitetoimingute tulemusena, peaks hagejale tagastama sissenõudja. Vara tagastamisel ja kahju suuruse

määramisel tuleb arvestada, et täitemenetluste läbiviimise tulemusena vähenesid panga nõuded.

Halduskohus on täituri toimingutes tuvastanud vaid vormivigu. Tsiviilmenetluses peab kohus ise

tuvastama hagi aluseks olevad asjaolud. Täitemenetluse nr 2904 kestel ei esitanud hageja esindaja

sellele vastuväiteid. Enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud. Raha tagastamise eelduseks peaks

olema ka hageja enda täituri kontrolli all tehtud tehingute kehtetuks tunnistamine. Riik ei ole hageja

arvel kasu saanud. Sundtäitmise tulemusena on täiturile välja makstud vaid täituri tasu summas 32

056 krooni 45 senti.

Hageja nõuetel puudub materiaalõiguslik alus. Täitemenetluse seadustikust ei tulene riigipoolset

kahju hüvitamise kohustust. Kahjuna ei saa käsitada enampakkumisel kujunenud hinna ja

ekspertiisiaktis väljendatud hinna vahet, kuivõrd enampakkumisel selguski asja harilik väärtus.

Kostja ei ole õigusvastaselt käitunud ega ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Kostja käitumise ja

hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Halduskohtu otsusega tuvastatu tuleb

tsiviilasjas jätta tähelepanuta.

4. Kolmas isik, pank, ei pea hagi põhjendatuks. Täitemenetluse tulemusena kaotas hageja oma vara,

kuid vabanes seejuures kohustustest panga ees. Kahju määratlemisel on hageja ebaõigesti lähtunud

2000. aasta hindadest. Vara müüdi 1996. aastal ning müük toimus selle aja väärtuse järgi. Kahju

hindamisel tuleb kahju suurus kindlaks teha kahju tekkimise aja seisuga.

5. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 8. aprilli 2002. a otsusega ja mõistis kostjalt välja 3 708 973

krooni 60 senti. Kohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada TsK § 448 alusel kahju hüvitamise üldiste

põhimõtete järgi. Täitemenetluse algatamisega tekkis haldussuhe, mille sisuks oli ka võlgniku

kohustus alluda sundtäitmisele ja võlgniku subjektiivne õigus seadusest tulenevate õiguste

tagamisele. Riigil lasub kohustus hüvitada ebaseadusliku haldusega põhjustatud kahju. Õige ei ole

kostja väide, et täitemenetluse seadustikust ei tulene riigipoolset kahju hüvitamise kohustust.

Kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 16 sätestas, et täitevametnik (täitur) on oma

teenistuskohustuste täitmisel võimuesindaja ja igaüks on kohustatud täitma tema nõudmisi ja

korraldusi, mis on seotud lahendi täitmisega. Teenistuskohustuse täitmisel õiguspäraste tegudega

tekitatud kahju hüvitab riik. TMS § 181 järgi tuleb täitmisele esitatud lahendi tühistamisel ja asja

menetluse lõpetamisel kodanikule tagastada kõik see, mis temalt tühistatud lahendi alusel oli sisse

nõutud. Eelosundatud sätetest tuleneb täitemenetluse seadustiku mõte, et isikule, kellele

täitemenetluses on kahju põhjustatud, tuleb kahju hüvitada. Täituri nii õiguspärase kui ka

õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitab riik.

Hageja vara müümine täitemenetluses nii enampakkumisel kui ka täituri kontrolli all tõi kaasa hageja

vara vähenemise (kaotsimineku), mis on hinnatav kahjuna TsK § 222 tähenduses. Omandi

käsutamine sellisel viisil toimus hageja tahte vastaselt, samuti polnud hagejal võimalik oma tahet

vabalt ellu viia. Hageja vara vähenemine 2 192 540 krooni 85 sendi võrra on tõendatud

maksekorraldusega ja raha liikumise aruandega. Hageja vara vähenemisena on hinnatav ka kaupade

ja tervikvara tegeliku hinna ja täitemenetluses saadud hinna vahe 1 516 432 krooni 75 senti. Viilhalli

harilik väärtus oli 2 100 000 krooni ja kauba koguväärtus 1 643 100 krooni. Kuna täitemenetlus viidi

läbi ebaseaduslikult, siis ei saa kauba kiirmüügi hinda realiseerimistähtaja lõpus ja viilhalli müüki

pandipidaja määratud hinnaga lugeda vara tegeliku hinnaga müügiks. Ei ole tõendatud, et hageja

oleks vara müünud samal perioodil ilma sundmüügita.

Täitemenetluse nr 2904 läbiviimisel oli kostja tegevus hageja suhtes õigusvastane. Täitemenetlus

algatati ebaseaduslikult - ennetähtaegselt lõpetatud lepingu alusel, mida ei saa käsitleda vaidlustamata

lepingulisest suhtest tuleneva varalise nõudena. Seega on põhjuslik seos hageja kahju ja kostja

ebaseadusliku tegevuse vahel. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole kahju põhjustanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti uus

otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on põhjendatult

järeldanud, et täitur algatas ja viis täitemenetluse nr 2904 hageja suhtes läbi ebaseaduslikult. Kuna

täitur algatas täitemenetluse nr 2904 alusetult, on kõik selles täitemenetluses tehtud täitetoimingud

ebaseaduslikud ning kohus ei pidanud neid otsuses eraldi loetlema. Ekslik on ka apellandi seisukoht,

et hageja ei või esitada Eesti riigi vastu kahjunõudeid, mis tulenevad täituri tegevusest võlgniku vara

müümisel, kui enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud. Selline väide ei põhine seadusel.

Väär on apellatsioonkaebuse väide, et kohus ületas hagi piire, kui ta andis õigusliku hinnangu hageja

nõudele. Olles tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, kohaldab kohus seadust ise ja seda ei saa

tõlgendada hagi piiride ületamisena.

Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus oleks pidanud kaasama menetlusse kaaskostjatena

sissenõudja AS Eesti Ühispank ja täitemenetluses vara ostja AS Eekmar. Hagejal oli õigus nõuda

ebaseadusliku täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist Eesti riigilt ja kohus ei pidanud apellandi

märgitud isikuid kostjatena protsessi kaasama.

Õige on linnakohtu järeldus, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda TsK §-s 448 sätestatud kahju

hüvitamise üldalustest - kahju esinemine kannatanul, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja

kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü. Kui kasvõi ükski

märgitud tingimustest puudub, ei teki kohustust kahju hüvitada. Ebaseaduslikult läbi viidud

täitemenetlus ja selle käigus hageja vara müümine ei tähenda iseenesest hageja vara kaotsiminekut ja

sellega temale kahju tekitamist TsK § 222 mõttes. Täitemenetluse ebaseaduslik läbiviimine võib olla

õigusvastaseks teoks, see on aga vaid üks eeldus TsK § 448 kohaldamiseks. Hageja ei ole

hagiavalduses esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel kohus oleks saanud tuvastada

hagejal kahju olemasolu ja selle suuruse. See aga välistab hagi rahuldamise. Kohus tegi

põhjendamatult järelduse, et hageja kahju on viimase hagetud 3 708 973 krooni 60 senti. Kohus ei

andnud sellise järelduse tegemisel hinnangut kostja vastuväitele, et hagejal ei ole täitemenetluse

tulemusena kahju tekkinud. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema vara müügist laekunud rahaga

täideti tema enda kohustusi. Hageja kohustuste täitmist vara müügist laekunud rahaga ei saa pidada

tema kahjuks. Täitemenetluse tulemusena kaotas hageja küll oma vara, kuid vabanes seejuures ka

kohustustest. Hageja ei tuginenud asjaolule, et täidetud kohustused ei olnud sissenõutavad, ega

põhjendanud, kuidas tema enda kohustuste täitmine tekitas talle kahju muul viisil.

Tõendamata on hageja väide, et vara müüdi põhjendamatult madala hinnaga, s.o alla turuväärtuse.

Puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusalust vara oleks olnud 1996. aastal võimalik müüa kõrgema

hinnaga. Ka puuduvad tõendid müüdud konkreetsete asjade turuväärtuse kohta. Üksnes toimiku lk-

del 78-82 asuvas ekspertiisiaktis antud üldsõnalise arvamuse alusel ei ole võimalik hagi rahuldada,

kuna seal puuduvad täpsed andmed vara maksumuse kohta 1996. aastal. Seega ei ole esiletoodud

asjaolude ega esitatud tõendite alusel võimalik hinnata, kas hagejal üldse tekkis kahju ja kui suur see

oli, ning hagi ei ole võimalik seetõttu rahuldada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõigusnormi olulise

rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks. Samuti palub hageja vabastada end kassatsioonikautsjoni tasumisest. Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrusega 24. oktoobrist 2002. a vabastati kassaator

kassatsioonikautsjoni tasumisest.

Hageja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 231 lg-s 4, § 227 lg-s 1 ja § 330 lg-s 4

sätestatut. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole tuginenud asjaolule, et

täidetud kohustused ei olnud sissenõutavad. Hageja on korduvalt rõhutanud, et ta ei nõustunud

28. veebruaril 1995. a sõlmitud laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega ning esile toonud asjaolu, et

puudus rahaline nõue, mida sundkorras täita. Samuti on hageja rõhutanud, et tema vastu pole

tekkinud nõudeid seoses sellega, et pank andis Van Dijk Food Products`ile garantii. Ringkonnakohus

ei ole otsuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei nõustu esimese astme kohtu määratud kohtuliku

ekspertiisi tulemustega ning miks ta ei arvesta tõenditena ekspertarvamusi ning muid toimikus

olevaid dokumentaalseid tõendeid vara väärtuse kohta.

Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud kahju hüvitamise üldpõhimõtteid ja TsK

§ 448. Kohus leidis ekslikult, et hageja vara ei saa lugeda kaotsiläinuks, kui vara võeti küll

ebaseaduslikult ära, kuid selle vara arvel täideti hageja kohustusi. Selline väide on vastuoluline ja

vastuolus põhiseaduse §-dega 25 ja 32. Kui hagejalt on ebaseaduslikult vara ära võetud, on hagejal

omanikuna õigus nõuda vara tagastamist või kahju hüvitamist. Tegemist on õigusuhtega vara

omaniku ja vara ebaseaduslikult ära võtnud isiku vahel. Millisel otstarbel kahju tekitaja äravõetud

vara või selle arvel saadud raha edaspidi kasutas, seda suhet ei mõjuta. Ringkonnakohtu seisukohad

kahju suuruse kindlaksmääramisel on samuti ebaõiged. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanu

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Analoogilistele seisukohtadele on

asunud Riigikohus oma varasemas praktikas, ringkonnakohus on sellest põhimõttest kõrvale

kaldunud.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta võimaluse nõuet kvalifitseerida alusetu omandamise

põhimõtete järgi, millele hageja on korduvalt viidanud. Kui ringkonnakohus leidis, et hagejale ei ole

kahju tekkinud, tulnuks hageja nõue 2 192 540 krooni 85 sendi ulatuses rahuldada TsK § 477 alusel.

Riik omandas hageja vara alusetult. Asjaolu, et täitur tegi hiljem rahaülekandeid pangale, jääb

väljaspoole alusetu rikastumise õigussuhet.

8. Vastuses hageja kassatsioonkaebusele palub kostja jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsus kaebuses märgitud osas muutmata.

9. Kassatsioonkaebuses palub Eesti Vabariik muuta apellatsioonikohtu otsust motiivide osas, kuna

kohus on andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu. TMS § 647 sätestab

enampakkumise kehtetuks tunnistamise võimaluse. Enampakkumisega tekitatud kahju kuulub

hüvitamisele üksnes juhul, kui enampakkumine on kehtetuks tunnistatud. Kuni enampakkumist ei ole

kehtetuks tunnistatud, tuleb see lugeda seaduslikuks. Õiguspäraste tegudega tekitatud kahju kuulub

TsK § 448 lg 3 järgi hüvitamisele vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Täitemenetluses toimingutega

tekitatud kahju hüvitamise kohta puudub erinorm.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohus ei ole ületanud nõude piire. Hagis esitati kaks

erinevat nõuet " saadud raha tagastamise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Neist esimene on kostja

arvates käsitletav kui vara alusetust omandamisest tulenev nõue. Käsitledes seda kahju hüvitamise

nõudena, on kohus ise määratlenud hageja nõude eseme, mis läheb vastuollu TsMS § 229 lg-ga 1.

10. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele leiab hageja, et apellatsioonikohtu motiivid on kostja

kasseeritavas ulatuses seaduslikud ja õiged.

11. Riigikohtu istungil jäi kassaatori AS A.R.B. esindaja kassatsioonkaebuses väidetu juurde ning

palus kaebuse rahuldada. Kolmanda isiku AS Eesti Ühispank esindaja toetas Eesti Vabariigi

kassatsioonkaebuse seisukohti.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi

tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Vastavalt 1. juulil 2002. a jõustunud

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise

seaduse §-le 11 kuuluvad asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. Täitemenetluse seadustik kuulub

kohaldamisele täitemenetluse ajal kehtinud sõnastuses.

13. Ringkonnakohus leidis, et täitur algatas täitemenetluse nr 2904 ja viis selle hageja suhtes läbi

ebaseaduslikult ning kõik selles täitemenetluses tehtud täitetoimingud on ebaseaduslikud. Samuti

leidis apellatsioonikohus, et hagejal on õigus esitada kahjunõudeid riigi vastu, mis tulenevad täituri

tegevusest võlgniku vara müümisel, vaatamata sellele, et enampakkumist ei ole kehtetuks tunnistatud.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga järgmistel põhjustel. TMS § 647 andis kohtule

õiguse tunnistada enampakkumine kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui

asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks on võimaldada enampakkumiseelse olukorra taastamine.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral on võlgnikul üldjuhul võimalik saada vallasasi tagasi

ja sellega kahju vältida, sest kehtetu enampakkumise korral ei ole asja ostnud isik seda omandanud.

Samas on võimalik, et endise olukorra taastamine võib olla võimatu asja heauskse omandamise tõttu,

kui enampakkumisel müüdud vallasasi on edasi võõrandatud. Seetõttu pole kahju hüvitamise

üldpõhimõtte ega enampakkumise kehtetuks tunnistamise eesmärgiga kooskõlas kostja

kassatsioonkaebuse väide, et täitemenetluses läbiviidud enampakkumisega tekitatud kahju kuulub

hüvitamisele üksnes juhul, kui enampakkumine on tunnistatud kehtetuks.

Samas märgib kolleegium, et kui võlgnik oleks saanud enampakkumise vaidlustamisega kahju

tekkimise või selle suurenemise ära hoida, siis võib enampakkumise vaidlustamata jätmine kaasa tuua

TsK § 462 lg-s 1 sätestatud tagajärje. Selles asjas on hageja aga pöördunud kaebusega täituri tegevuse

peale halduskohtusse ja kohus on tunnistanud kogu täituri tegevuse, s.h ka enampakkumise

läbiviimise seadusevastaseks.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2002. a

võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine või enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude

esitamata jätmine kaasa tuua riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st võimaluse, et

tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse.

14. Ebaõige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et kohus ületas haginõude piire. Vastates kostja

samale apellatsioonkaebuse väitele, leidis ringkonnakohus, et esitatud asjaolude põhjal oli

linnakohtul õigus tekkinud suhe õiguslikult kvalifitseerida. Hagiavalduses leidis hageja, et ta jäi

täituri ebaseadusliku tegevuse tõttu ilma oma varast, ja nõudis kostjalt: 1) 2 192 540 krooni ja 85

senti, mis laekus vara müügist täituri kontrolli alla ja enampakkumise tulemusena täituri

deposiitarvele; 2) 1 516 432 krooni ja 75 senti vara müügi tõttu alla tema hariliku väärtuse. Kuna

kohtud tuvastasid, et täitemenetlus nr 2904 oli hageja suhtes algatatud ebaseaduslikult ning selle

läbiviimise tagajärjel kaotas hageja vara, oli kohtul õigus hagis nõutu alusel ja vastavalt tuvastatud

asjaoludele kvalifitseerida suhe kahju tekitamisest tuleneva kohustisena.

15. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et asjas kuulub kohaldamisele TsK § 448, kuid ekslikult

asunud seisukohale, et kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb tingimata lähtuda kahju tekkimise aja,

s.o 1996. aasta hindadest. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui täitemenetlust ei oleks toimunud.

Kolleegium leiab, et kahju suuruse kindlaksmääramisel on põhjendatud arvestada võlgniku säästetud

varaga, see tähendab, et tuleb arvesse võtta varalisi kohustusi, mille täitmisest ta täitemenetluse

käigus vabanes. See seisukoht ei ole vastuolus ka PS §-des 25 ja 32 sätestatuga.

Kolleegium märgib, et kui selles asjas oleks esitatud ka saamata jäänud tulu nõue, ei välistaks eelnev

käsitlus kohustuste arvessevõtmise kohta võimalust nõuda kostjalt saamata jäänud tulu.

Kahju suuruse kindlaksmääramisel ei saa maha arvestada täitevbüroo kontole jäänud raha, sest seda

ei kasutatud võlgniku kohustuste täitmiseks.

16. Õige on hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole üheselt arusaadavalt

põhjendanud, miks ei tõenda ekspertarvamus ja teised esitatud tõendid enampakkumisel müüdud vara

harilikku väärtust. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks ringkonnakohus leiab, et eksperthinnang

laos olevate kaupade (mille nimekiri on esitatud asja materjalidele lisatud täitetoimikus) väärtuse (1,

529 miljon krooni) kohta on üldsõnaline. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-s 4

sätestatut. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul võtta seisukoht ka ekspertarvamuses sisalduva

viilhalli hariliku väärtuse osas. Ekspertarvamuses on halli turuväärtuseks märgitud nii 2 100 000

krooni kui ka 1 600 000 krooni (linnakohtu tlk 163).

17. Ekslik on hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et ringkonnakohus oleks pidanud hageja nõude

kvalifitseerima alusetu rikastumise sätete alusel. Kolleegium leiab, et kostjat ei saa pidada alusetult

rikastunuks TsK § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 1 kohaselt peab isik, kes ilma seadusega või

tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, selle vara teisele tagastama. Sama

kehtib TsK § 477 lg 2 kohaselt siis, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb. Riik on

andnud sissenõudja käsutusse võimaluse nõuda tasumata võlg sisse täitevorgani, st (kohtu)täituri

kaudu. Täitur viib läbi avaliku menetluse - täitemenetluse - ja annab sellest saadud raha sissenõudjale

üle. Kohtutäituri vahendusel täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale.

H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa