3-2-1-147-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-147-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 23 .detsember 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Eesti Maapank (pankrotis) hagi AS Miksar (pankrotis)

vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/999/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eesti Maapank (pankrotis) kassatsioonkaebus ja AS Miksar

(pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. detsember 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat P. Varul

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

18. juuni 2002. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. AS Eesti Maapank kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. AS Miksar kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 3. augustil 1999. a esitatud hagis palus AS Eesti Maapank (pankrotis), edaspidi Maapank,

tunnustada oma nõuet AS Miksar (endine ärinimi AS Favora) pankrotimenetluses summas 18 758

812 krooni 71 senti viienda järgu nõudena. Pankrotihaldur oli esitanud 5. juulil 1999. a toimunud

nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastuväite 10 000 000 krooni ulatuses, mistõttu osutus nõue

kaitstuks osaliselt, s.o 8 758 812 krooni 71 sendi ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Maapank ja AS Miksar 25. novembril 1997. a garantiikirja

väljastamise lepingu nr 0159711. Lepingu alusel kohustus hageja väljastama kostjale garantiikirja

Neste Eesti AS kasuks 10 000 000 krooni ulatuses, tagamaks vedelkütuse ostmise kohustuse täitmist.

Kostja kohustus tasuma hagejale: lepingu p 2 kohaselt kõik summad, mis hageja on maksnud Neste

Eesti AS-le vastavalt hageja poolt Neste Eesti AS-le antud garantiile; lepingu p 3.1. kohaselt lepingu

sõlmimisel lepingu tasu 1% garanteeritavast summast (s.o 100 000 krooni) ja lepingu p 3.2. kohaselt

igakuiselt intressi 1% garanteeritavast summast aastases arvestuses (s.o 8 333.35 krooni). Samuti

kohustus AS Miksar lepingu p 4 kohaselt lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seadma

Maapanga kasuks kommertspandi ning Maapanga ja AS Favora juhataja vahel pidi sõlmitama

käendusleping. Lepingu p-s 6 sätestati, et leping jõustub pärast selle allkirjastamist ja p-s 4 nimetatud

kohustuste täitmist. 25. novembril 1997. a väljastas hageja Neste Eesti AS-le garantiikirja, millega

garanteeris Neste Eesti AS ees kostja poolt vedelkütuse ostmise kohustuse täitmist 10 000 000 krooni

ulatuses. 24. augustil 1998. a kuulutati välja Maapanga pankrot. 10. märtsil 1999. a kuulutati välja AS

Miksar pankrot. 21. septembril 1998. a esitas Neste Eesti AS nõudeavalduse Maapanga

pankrotimenetluses, mis tulenes 25. novembril 1997. a väljastatud garantiikirjast summas 10 000 000

krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2001. a otsusega tunnustati Neste Eesti AS nimetatud nõuet

hageja pankrotimenetluses viienda järgu nõudena.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei täitnud kostja Neste Eesti AS ees kohustust

summas 12 185 591 krooni 34 senti, mistõttu viimane esitas kostja pankrotimenetluses nõude

eelmärgitud summas ja seda tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul. Seega on samadel alustel ja

samasuguse suurusega nõue pankrotimenetluses juba kaitstud ning võlgniku võlakoormust ei saa

kahekordselt suurendada. Garantiileping ei ole jõustunud, kuna see pidi lepingu p 6 kohaselt

jõustuma pärast kommertspandi seadmist hageja kasuks, mida ei ole senini tehtud. Garantiikirjaga

tagati kostjapoolne kütuse ostmise kohustuse täitmine, mitte aga müügihinna tasumise kohustuse

täitmine. Ostmise kohustus on täidetud. Kohustuse täitnud garant ei omanda seaduse alusel õigust

esitada tagasinõuet võlgniku vastu ning jõustunud lepingut poolte vahel ei ole, mistõttu puudub

tagasinõude õigus.

3. Tallinna Linnakohtu 8. aprilli 2002. a otsusega rahuldati hagi täies ulatuses ja tunnustati hageja

nõuet kostja pankrotimenetluses summas 18 758 812 krooni 71 senti viienda rahuldamisjärgu

nõudena. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et garantiileping ei ole jõustunud, kuna see oli tulenevalt

lepingu p-st 6 sõlmitud edasilükkava tingimusega. Tõlgendades lepingu p 6, asus kohus seisukohale,

et selle eesmärk oli garandi õiguste kaitse kommertspandi seadmise ning käenduslepingu

sõlmimisega garandi kasuks, mitte aga edasilükkava tingimuse kehtestamine. Hageja väljastas

25. novembril 1997. a garantiikirja nagu nägi ette lepingu p 1. Kostja asus samuti lepingut täitma

tasudes 8. detsembril 1997. a lepingu p 3.1. järgi hagejale lepingutasu 100 000 krooni ja p 3.2. järgi

intresse 29. detsembril 1997. a, 29. jaanuaril 1998. a, 27. veebruaril 1998. a, 31. märtsil 1998. a,

11. mail 1998. a, mis on tõendatud arvelduskonto väljavõttega. Asjaolu, et pooled asusid viivitamatult

garantiilepingut täitma, tõendab, et nad ei sõlminud tehingut edasilükkava tingimusega. Kohus leidis,

et lepingust Neste Eesti AS-ga ei tulenenud kostjale kütuse ostmise kohustust, mida tagada, vaid

ostetud kütuse eest tasumise kohustus. Kohus tuvastas, et kostjal oli ostu-müügilepingu järgi kohustus

tasuda kütuse eest ning selle kohustuse täitmata jätmise tõttu võis Neste Eesti AS garantiilepingust

tulenevad nõuded esitada hageja vastu.

Kuivõrd Neste Eesti AS õigus nõuda hagejalt garantiikirjast tulenevate summade tasumist on

tunnustatud kohtuotsusega, siis on põhjendatud ka hageja kui garandi nõude tunnustamine kostja

vastu samas summas. Kuna kostja ei vaidlustanud hageja nõuet 10 000 000 krooni ületavas osas,

tunnustas kohus hageja nõuet summas 18 758 812 krooni 71 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. juuni 2002. a otsusega muudeti linnakohtu otsust ja

rahuldati hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet kostja pankrotimenetluses summas 4 500 000

krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena.

Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et kohus oleks saanud otsuses käsitleda hageja nõuet vaid nõuete

kaitsmise koosolekul halduri poolt vaidlustatud 10 000 000 krooni suuruses summas. Kuna vaidlust

pole selles, et hageja pankrotimenetluses on Neste Eesti AS-le välja makstud 4 500 000 krooni, siis

lähtudes poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 2, oleks kohus saanud tunnustada hageja nõuet üksnes

nimetatud suuruses.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga garantiikirja väljastamise lepingu tõlgendamisel.

TsÜS § 61 sätestab, et tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. TsÜS § 64

kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja

selgitada, lähtudes kõigist kohtule esitatud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada

ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. Kohus on tehingu tõlgendamisel nimetatust

lähtunud, arvestades põhjendatult muu hulgas ka asjaolu, et pooled asusid viivitamatult lepingut

täitma. Samas märgiti, et edasilükkava tingimusena TsÜS § 81 lg 2 mõttes ei saa käsitleda ühe

lepingupoole kohustust teise lepingupoole suhtes teha teatud toiminguid, kuna sellisel juhul on

tegemist lepingus ettenähtud kohustusega, mitte selle tekkimise eelduseks oleva asjaoluga.

Samuti leidis ringkonnakohus, et linnakohus on asunud õigesti seisukohale, et garanteeriti mitte

ostmise, vaid ostetud kütuse eest tasumise kohustust. TsK § 242 lg 1 kohaselt eeldab ostu-

müügileping ostjapoolset ostetud vara vastuvõtmist ja selle eest tasumist. Käesoleval juhul on ostja

ostetud vara vastu võtnud, kuid jätnud täitmata kohustuse selle eest tasuda. Seega ei ole garantiiga

tagatud kohustus täidetud ning apellatsioonkaebuse vastupidised väited on alusetud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus hageja muuta Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2002. a otsust osas,

millega ringkonnakohus ei tunnistanud hageja nõuet kostja pankrotimenetluses 5 500 000 krooni

ulatuses.

Tallinna Ringkonnakohus on oma otsusega oluliselt rikkunud TsMS §-s 319 sätestatut ja muutnud

otsust motiivide osas, mille õigsust apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud. Kostja ei ole vaidlustanud

esimese astme kohtu otsust mitte seoses sellega, et hageja pankrotimenetluses on jaotisettepaneku

alusel Neste Eesti AS-le seni välja makstud 4 500 000 krooni, vaid sellega, et kohus on garantiikirja

väljastamise lepingut vääralt tõlgendanud.

Ringkonnakohtu otsus on ka sisuliselt põhjendamatu. Tunnustamisele kuuluva nõude suuruse

kindlakstegemisel oleks kohus pidanud juhinduma PankrS §-st 21. Lähtuda tuli sellest, et pankroti

väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlgade maksetähtpäev saabunuks. Seega oleks tulnud lugeda

saabunuks AS Miksar kohustus tasuda Maapangale kui garandile 10 000 000 krooni, vaatamata

sellele, et tegelikult oli hageja otsuse tegemise ajaks Neste Eesti AS-le välja maksnud 4 500 000

krooni.

Samuti on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et väljamaksete tegemine Neste Eesti AS-le hageja

pankrotimenetluses ei ole veel lõppenud ning on alust eeldada, et väljamakstav summa suureneb.

Hageja ei pea kohaseks rääkida pankrotimenetluses väljamakstavatest summadest, vaid pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga fikseeritud kohustustest. Kuivõrd hageja kohustus Neste Eesti AS ees

on 10 000 000 krooni, tuleks hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel kostja pankrotimenetluses

lähtuda samast summast.

6. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et garantiikirjaga tagatakse kütuse ostmise kohustuse täitmist, mitte kütuse eest

tasumise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on kütuse ostnud, siis on garantiiga tagatud kohustus

täidetud. Ringkonnakohus nõustus põhjendusi esile toomata esimese astme kohtu seisukohaga, et

kuna kostja ei võlgne Neste Eesti AS-le kütuse ostmise kohustust, on garantiikirjaga hoopis tagatud

ostetud kütuse eest tasumise kohustus.

Ringkonnakohus on TsÜS § 81 lg 1 vääralt tõlgendades nõustunud esimese astme kohtu seisukohaga,

et lepingu p 6 eesmärgiks ei olnud edasilükkava tingimuse seadmine, vaid garandi õiguste kaitse.

Seadusest ega poolte kokkuleppest ei tulene kohtute järeldus, et garantiikirja väljastamisest tekkisid

kostjal garantiikirja väljastamise lepingus kindlaks määratud kohustused. Need kohustused oleksid

saanud tekkida vaid edasilükkava tingimuse saabumisel.

Kostja leiab, et ka tagatise iseloomuga tingimus saab olla edasilükkavaks tingimuseks ning kuna

garandi kaitset sisaldas lepingu p 1, siis pidi lepingu p 6 sisaldama lepingu terviklikkusest lähtuvalt

midagi muud. Samuti võis lepingu p-st 7 tulenevalt lepingut muuta ainult kirjalikus vormis ning

lepingupoolte käitumisele ei saa seega anda lepingut kujundavat tähendust.

Kohus ei oleks tohtinud tunnustada hageja nõuet, kuna sama sisu, aluse ja suurusega nõude on

esitanud ka isik, kelle nõuet kostja vastu hageja tagas.

7. Kostja ei ole esitanud vastust hageja kassatsioonkaebusele.

8. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada pankrotiseaduse väära kohaldamise

tõttu.

10. Kolleegium nõustub kohtute motiveeritud järeldusega, et AS Eesti Maapank ja AS Miksar tegelik

tahe ei olnud suunatud edasilükkava tingimusega garantiikirja väljastamise lepingu sõlmimisele.

TsÜS § 64 lg 1 alusel lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Kuna

garantii saab anda ka ühepoolselt ja tasuta (garantiikirja väljastamisega), siis sai poolte tahteks olla

see, et AS Eesti Maapank ei anna garantiid tasuta, vaid saab selle eest AS-lt Miksar tasu. AS Eesti

Maapank asus lepingut täitma Neste Eesti AS-le garantiikirja väljastamisega, teavitades sellest ka AS

Miksar. AS Miksar tunnistas lepingu kehtima hakkamist, tasudes lepingust tuleneva lepingutasu ja

intressid. Mõlemad pooled asusid lepingut täitma ilma lepingu punktis 6 märgitud tingimuse

saabumiseta, millest kohtud võisid järeldada, et pooled ei pidanud kommertspandi seadmist

kohustuslikuks eeltingimuseks lepingu jõustumisele ega pidanud seda ka edasilükkavaks

tingimuseks.

11. Samas ei nõustu kolleegium apellatsioonikohtu seisukohaga, et edasilükkavaks tingimuseks ei saa

olla ühe lepingupoole kohustus teha teise lepingupoole suhtes teatud toiminguid. TsÜS § 81 lg 2 järgi

võis muuta tehingu tingimuslikuks see, kui tehingust õiguste ja kohustuste tekkimine seati sõltuvusse

asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei

välistanud, et edasilükkavaks tingimuseks on ühe poole tahtest sõltuv tegu. Seega võis

edasilükkavaks tingimuseks olla ka ühe poole kohustus teha teatud toiming. Kolleegium nõustub ka

kostja kassatsioonkaebuse väitega, et kommertspandi lepingu sõlmimine, mida kommertspandi

seadmine kommertspandi seaduse § 4 lg 1 alusel eeldab, nõudis mõlema poole tahet.

12. Kolleegiumile jääb mõistmatuks kostja kassatsioonkaebuse väide, et hageja tagas garantiiga

vedelkütuse ostmise kohustuse täitmist, mitte aga ostetud vedelkütuse eest tasumise kohustust. Kostja

ei selgita, millest tekkis tema kohustus osta vedelkütust Neste Eesti AS-lt, milles seisneb ostmise

kohustus ja milles võiksid seisneda seda garanteeriva isiku kohustused. Seaduse ja lepinguga on

kooskõlas kohtute järeldus, et hageja garanteeris ostja poolt müügihinna tasumise kohustust. TSK

§ 242 lg 1 järgi oli ostja kohustuseks müügilepingu järgi vara vastu võtta ja selle eest tasuda. Garantii

andmist rahalise kohustuse täitmise tagamiseks kinnitab ka lepingu p 2. Garantiiga saigi tagada vaid

rahalist kohustust.

13. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus rikkus TsMS §-s

319 sätestatut, kui linnakohtu otsust kontrollides muutis seda ja tunnustas nõuet 4 500 000 krooni

ulatuses. Kostja palus apellatsioonkaebuses hagi täielikult rahuldamata jätta ja väitis, et lepinguga

kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi, millest hageja oma nõude tuletas, ei tekkinud. Hageja ei

garanteerinud vedelkütuse eest tasumise kohustust ja kahele võlausaldajale ei saa kuuluda üks ja

sama nõue. Seega vaidles kostja vastu nõudele tervikuna.

14. Samas nõustub kolleegium hageja väitega, et hagi osaliselt rahuldades pole apellatsioonikohus

arvestanud PankrS § 21 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist loetakse

võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks. Seega loeti Maapanga pankroti

väljakuulutamisega saabunuks tema kui garandi kohustus tasuda Neste Eesti AS-le AS Miksari poolt

võlgnetav müügihind 10 000 000 krooni ulatuses. Selline Neste Eesti AS nõue hageja

pankrotimenetluses ka tunnustati. AS Miksar pankroti väljakuulutamisega tuli lugeda PankrS § 21

lg 1 alusel saabunuks kõigi tema võlgade maksetähtpäev. Kuigi lepingu p 2 järgi võlgneb AS Miksar

hagejale vaid selle summa, mille viimane on maksnud Neste Eesti AS-le ja praeguseks on ta

apellatsioonikohtu otsuse kohaselt maksnud 4 500 000 krooni, tuleb arvestada sellega, et

väljamaksete jätkamisel Neste Eesi AS-le viimase tunnustatud 10 000 000 krooni nõude piires

kaotaks Maapank apellatsioonikohtu otsuse kohaselt põhjendamatult võimaluse saada oma nõue

tunnustatud PankrS § 86 lg 1 p 5 järgus.

Alusetu on kostja väide, et hageja nõuet ei saa tunnustada, kuna sama nõuet on kostja

pankrotimenetluses juba Neste Eesti AS puhul tunnustatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

hageja ja Neste Eesti AS nõuded põhinevad erinevatel alustel (hageja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud

garantiikirja väljastamise lepingust ja Neste Eesti AS nõue tuleneb kostja kohustusest tasuda ostetud

kütuse eest). Kuna Neste Eesti AS nõuet hageja vastu on tunnustatud ja Neste Eesti AS on õigustatud

saama hagejalt garanteeritud summa, siis on põhjendatud ka hageja kui garandi nõude tunnustamine

samas summas.

15. Kolleegium möönab, et võib tekkida olukord, kus Maapanga ja AS Miksar pankrotipesast Neste

Eesti AS-le väljamakstud summa ületab viimase 12 185 591 krooni 34 sendi suuruse vedelkütuse

tasumata müügihinna nõude. Sellises olukorras on isikul, kes maksis kohustuse täitmiseks, mis oli

teise isiku poolt täitmise tõttu ära langenud, õigus nõuda saajalt saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1

järgi.

16. Samas on kujuteldav ka olukord, kus AS Miksar pankrotivarast on makstud Maapangale välja

rohkem, kui on tasunud Maapank garandina Neste Eesti AS-le. Sellisel juhul on võimalik AS Miksar

nõue Maapanga vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna pooltevahelise lepingu p 2 järgi on AS Miksar

kohustatud maksma Maapangale vaid viimase poolt Neste Eesti AS-le makstud summa, millele võis

lisanduda samas punktis kokkulepitud viivis. Kui AS Miksar pankrotivarast on makstud Maapangale

välja rohkem, kui on Maapanga nõue lepingu p 2 järgi, siis on makstud küll kohtu poolt tunnustatud

nõude piires, kuid nimetatud summade vahe kujutab endast Maapanga alusetut rikastumist, kuna AS-l

Miksar puudus kohustus maksta Maapangale rohkem kui lepingu p-s 2 märgitud summa. See, et

nõuet on tunnustatud (kohtuotsusega), ei välista isiku alusetut rikastumist ka tunnustatud nõude

piires.

Sellist alusetu rikastumise nõuet on võimalik hageda kohtus. Eeltoodud viisil alusetult omandatud

vara kuuluks tagastamisele alusetu rikastumissuhte võlausaldajale enne jaotiste alusel raha

väljamaksmise jätkamist. Selline alusetu rikastumise nõue pankrotivõlgniku vastu oleks kooskõlas ka

PankrS § 20 lg-ga 6.

J. Odar , H. Jõks, L. Laarmaa