3-1-1-126-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsusega tunnistati A. P. süüdi ja teda karistati KrK § 1151 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaks aastat. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Lääne-Viru Maakohtu
Legislator headnote
AI generated3-1-1-126-02 · Riigikohus: P.-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-126-02
Otsuse kuupäev
12. detsember 2002
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja
Peeter Vaher
Kohtuasi
Kriminaalasi A. P.-i süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2002. a otsus
kriminaalasjas nr 2-1/435/2002
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. P., kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2002
Istungil osalenud isikud
A. P.-i kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja
riigiprokurör Marge Püss
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 2002. a otsus A. P.-le
mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.
2. Mõista A. P.-le kohtuotsuste kogumi eest KrK § 40 lg 3 alusel karistuseks 2 aastat, 2 kuud ja 2 päeva
vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 15. märts 2002. a.
3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista A. P.-lt 613.00 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.
Kohtuotsus jõustub 12. detsembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsusega tunnistati A. P. süüdi ja teda karistati KrK § 1151 lg 2 järgi
vabadusekaotusega kaks aastat. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Lääne-Viru Maakohtu
15. oktoobri 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - kümme kuud ja üks päev - ning
lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. P.-le kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva
vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15. märts 2002. a.
Sama otsusega tunnistati süüdi I. G., I. J., A. K., V. M. ja A. S., kuid nende osas ei ole kohtuotsust
kassatsioonikorras vaidlustatud.
2. A. P. tunnistati süüdi selles, et tema, viibides vahi all X Vanglas kasutades ära kannatanu abitut seisundit,
rahuldas ebaloomulikul viisil sugulist kirge teadvalt noorema kui 16-aastase isiku suhtes. Kohtualuse süü
loeti tõendatuks kannatanu ja tunnistajate ütlustega, kohtuarstliku eksperdi arvamuse ja teiste kriminaalasjas
olevate materjalidega.
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas A. P. apellatsioonkaebuse. Ta väitis, et ei ole nimetatud kuritegu toime
pannud ning taotles enda õigeksmõistmist. Samuti väitis ta, et puuduvad tõendid tema süü kohta.
4. Tallinna Ringkonnakohus tegi 29. augusti 2002. a. otsusega täpsustuse Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a
kohtuotsuses A. P.-le mõistetud lõpliku karistuse ja mõistetud karistuse alguskuupäeva osas. Kohus mõistis
A. P.-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust.
Ringkonnakohtu otsuse järgi viibis A. P. vahi all seoses käesoleva kriminaalasjaga alates 10. oktoobrist
2001. a, seega tuleb lõpliku karistuse aega lugeda alates sellest päevast.
Ringkonnakohus leidis, et apelleeritud kohtuotsus on kooskõlas asjas kogutud ja kohtus kontrollitud
tõenditega ning jättis muus osas Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. P. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb enese õigeksmõistmist ja
vaidlustab ka temale mõistetud lõpliku karistuse.
6. Riigikohtu istungil taotles A. P.-i kaitsja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Juhul, kui Riigikohus leiab, et
A. P.-i süü on tõendatud, palus kaitsja vähendada A. P.-le mõistetud karistust.
Prokurör leidis, et A. P.-i süü on tõendatud ja taotles A. P.-i lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks
aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust karistuse kandmise algusega 15. märts 2002.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on Harju
Maakohtu otsus toimunud sündmuste ja neile antud õigusliku hinnangu osas kooskõlas asjas kogutud ja
kohtus kontrollitud tõenditega.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab aga, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti
2002. a otsus tuleb tühistada karistuse mõistmise ja karistuse kandmise aja alguse osas.
9. Ringkonnakohus põhjendas mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmist asjaoluga, et A. P. viibis seoses
käesoleva kriminaalasjaga vahi all alates 10. oktoobrist 2001. a.
Kriminaalasja toimikust ei nähtu, et A. P. oleks selles kriminaalasjas vahi alla võetud 10. oktoobril 2001.
Puuduvad ka muud karistusaja kandmise alguse muutust tingivad asjaolud. Seega tuleb karistuse kandmise
algusajaks lugeda Harju Maakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o 15. märts 2002. a.
10. Ringkonnakohus on oma 29. augusti 2002. a. otsusega samuti teinud täpsustuse Harju Maakohtu
15. märtsi 2002. a kohtuotsuses A. P.-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja mõistnud talle KrK § 40 lg 3
alusel karistuseks kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust.
10.1. AKKS § 32 sätestab ringkonnakohtu volitused uue otsuse tegemisel. Vastavalt AKKS § 32 p-le 6 võib
kohus menetlusosaliste kaebuse või protesti alusel jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata,
tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda kohtualuse olukorda.
10.2. Antud juhul on ringkonnakohus jätnud otsuse sisuliselt muutmata, tehtud täpsustusega aga halvendanud
kohtualuse olukorda. Maakohtu otsusega mõisteti P.-le karistuseks kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva
vabadusekaotust, ringkonnakohtu täpsustus aga muudab karistust ning uueks karistuseks on kaks aastat,
seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta on mõistnud A. P.-i
karistusele lisaks 5 kuud vabadusekaotust ja on sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust AKKS
§ 39 lg 3 p 7 järgi.
11. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud
kriminaalmenetluse seadust ja 29. augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/435/2002 A. P.-i süüdistuses
KrK § 1151 lg 2 järgi tuleb tühistada karistuse mõistmise ja karistuse kandmise alguskuupäeva osas.
Raskendamata A. P.-i olukorda ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 on Riigikohtu
kriminaalkolleegiumil võimalik käesolevas kriminaalasjas teha uus otsus. A. P.-i tuleb karistada vangistusega
kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva ning karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda 15. märts 2002. a.
Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata.
Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher