3-2-1-141-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-141-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. detsember 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi OÜ Autoultra, Tõnu

Pihlaku ja Silve Siideri vastu nõude tunnustamiseks AS

Ühiskindlustus (pankrotis) pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/120/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silve Siideri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. november 2002. a

Istungil osalenud isikud

S. Siideri esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni

2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kindlustusinspektsiooni 1. veebruari 1999. a otsusega peatati AS Ühiskindlustus

kindlustustegevuse litsentsid ja rahandusministri 26. veebruari 1999. a käskkirjaga nr 51 tühistati AS

Ühiskindlustus liikluskindlustuse litsents. 25. märtsil 1999. a sõlmisid AS Ühiskindlustus ja Eesti

Liikluskindlustuse Fond (ELKF) liikluskindlustusportfelli üleandmise lepingu, millega läksid ELKF-

le üle AS Ühiskindlustus kohustusliku liikluskindlustuse lepingute järgsed kohustused summas 9 927

074 krooni. Tallinna Linnakohtu 24. septembri 1999. a otsusega kuulutati välja AS Ühiskindlustus

pankrot. ELKF esitas AS Ühiskindlustus pankrotimenetluses 11 081 206 krooni 39 sendi suuruse

nõude ja palus seda tunnustada eesõigusnõudena. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid OÜ

Autoultra, Tõnu Pihlak ja Silve Siider nõudele vastu ja see jäi tunnustamata. ELKF esitas kohtusse

hagi nõude tunnustamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on ELKF liikluskindlustuse seaduse

(LKS) § 14 lg 4 kohaselt garandiks seadusest tulenevate kohustuste täitmisel kannatanute ees.

Kindlustusvõtjate nõuete rahuldamisega omandas ELKF kindlustusvõtjatele kuuluva järjekoha.

Kindlustustegevuse seaduse (KTS) § 65 lg 3 alusel palus ELKF tunnustada oma nõuet eelisjärjekorra

nõudena.

5. septembri 2000. a määrusega võttis Tallinna Linnakohus vastu hageja hagist loobumise T. Pihlaku

vastu ja lõpetas tema suhtes menetluse.

2. Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2000. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja tunnustati ELKF

nõuet 11 081 206 krooni 39 senti viienda rahuldamisjärgu nõudena. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt tulenes hageja nõue 26. veebruaril 1999. a sõlmitud lepingust, mille p 2 kohaselt võttis

ELKF üle kõik AS Ühiskindlustus liikluskindlustuse lepingutest tulenevad kohustused. Kohustise

tagamiseks leppisid pooled kokku, et AS Ühiskindlustus võõrandab hagejale Tallinnas Nõmme tee 54

asuva kinnistu hoonestusõiguse. Faktiliselt võõrandati kinnistu hoonestusõigus OÜ-le Carson

Kinnisvara. 25. märtsil 1999. a sõlmisid ELKF, AS Ühiskindlustus ja OÜ Carson Kinnisvara nõuete

tasaarvestuse kolmepoolse kokkuleppe, mille p 2 kohaselt oli hagejal nõudeõigus AS Ühiskindlustus

vastu vastavalt portfellilepingu üleandmis-vastuvõtmisaktile. Samuti sätestati, et aktis näidatud

summade suurenemise korral on hagejal AS Ühiskindlustus vastu täiendav nõudeõigus. Kohus leidis,

et hageja nõue tuleneb seega liikluskindlustuse portfellilepingust ja täiendavast kolmepoolsest

kokkuleppest.

Portfellilepingust tulenev nõue on 9 927 074 krooni ulatuses tõendatud AS Ühiskindlustus

liikluskindlustuse lepingutest tulenenud kohustuste hagejale üleandmise aktiga. Nõude ülejäänud osa

on tõendatud ELKF raamatupidamise 3. septembri 1999. a õiendiga ja 26. veebruari 1999. a

lepinguga, millega hageja võttis endale kõik liikluskindlustuse lepingutest tulenevad kohustused.

Õiend on kooskõlas kolmepoolse kokkuleppe p 2 sisuga.

Tulenevalt LKS § 14 lg-test 1 ja 4 on hageja garant, garanteerides kannatanute ees liikluskindlustuse

seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Garandil puudub seadusest tulenev nõudeõigus võlgniku

vastu. Hageja ei ole asunud kindlustusvõtja asemele ja seega ei samastu tema õigused

pankrotimenetluses KS § 57 lg 2 mõttes kindlustusvõtjale ettenähtud õiguste ja tagatistega.

Kindlustustegevuse seadus, mille § 65 lg 3 kohaselt rahuldatakse kõik kindlustuslepingutest

tulenevad nõuded PankrS § 86 lg-s 1 sätestatud nõuete rahuldamisjärkudest eespool,

jõustus 1. augustil 2000. a, s.o pärast nõuete kaitsmise koosolekut, ning sellele pole antud

tagasiulatuvat jõudu. Seega kuulub nõue rahuldamisele PankrS § 86 lg 1 p 5 järgi viienda järjekoha

nõudena.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 7. märtsi 2001. a otsusega linnakohtu otsuse ning uue otsusega

jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.

4. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 2001. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kolleegium märkis, et apellatsioonikohus ei analüüsinud ELKF nõude sisu, alust

ega suurust. Samuti ei selgunud ringkonnakohtu otsusest, miks ei tunnustatud LKS § 14 lg 6 alusel

esitatud nõuet või nõuet juba tasutud hüvitiste ja maksete osas. Asja uuel läbivaatamisel pidi

apellatsioonikohus kontrollima, milline ELKF esitatud nõue vastab PankrS §-le 64. 1. augustil

2000. a jõustunud KTS § 65 lg 3 kohaldatavuse osas märkis kolleegium, et tulenevalt TsÜS § 170 lg-

st 2 kohaldatakse enne seadusemuudatuse jõustumist tekkinud ja jõustumise ajal kestvale

õigussuhtele muudetud seadust, kui seaduses ei sätestata teisiti. Seega on KTS § 65 lg 3 asjas

kohaldatav, kui ELKF nõue tuleneb kindlustuslepingust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Uue

otsusega tunnustati AS Ühiskindlustus (pankrotis) pankrotimenetluses ELKF nõuet 7 185 063 krooni

39 senti eelisjärjekorras oleva nõudena KTS § 65 lg 3 järgi ja nõuet 2 374 518 krooni 33 senti viienda

järgu nõudena PankrS § 86 lg 1 p 5 alusel. Kohtukulud jäeti poolte kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja oma nõude tõendamiseks esitanud

liikluskindlustuse portfellilepingu, kolmepoolse kokkuleppe ja raamatupidamisõiendi. Põhjendatud

on kostja S. Siideri väide, et nõue 11 081 206 krooni 39 senti ei ole usaldusväärsete tõenditega

tõendatud. Hageja ei suutnud nõude suurust tõendada ka uues apellatsioonimenetluses. Hageja enda

11. veebruari 2002. a raamatupidamise õiendist ilmneb, et AS Ühiskindlustus võlg hageja ees on

31. detsembri 2001. a seisuga 9 559 581 krooni 72 senti. Pankrotihaldurile esitatud nõude

tunnustamise avalduses toodud andmed kattuvad ainult osaliselt 25. märtsil 1999. a kohustusliku

liikluskindlustuse lepingute üleandmise lepingus ja 11. veebruari 2002. a raamatupidamisõiendis

olevate andmetega. 25. märtsi 1999. a kohustusliku liikluskindlustuse lepingute üleandmise lepinguga

leppisid ELKF ja Ühiskindlustuse AS kokku, et ELKF võtab üle liikluskindlustuse lepingute järgsed

kohustused 11. märtsi 1999. a üleandmis-vastuvõtmisakti alusel kokku 9 927 074 krooni osas.

Lepingut ei ole vaidlustatud. Lepingus on pooled küll konstateerinud, et summa ei ole lõplik, kuid

lepingus kokkulepitud summa suurenemise korral tuli seda ka usaldusväärselt tõendada. Kuivõrd

ELKF kinnitab 9 955 581 krooni 72 sendi suuruse võla olemasolu, mis ei ületa 25. märtsi 1999. a

lepingus kokkulepitud kohustuste summat, siis tuleb nõue tunnustada selles summas.

Apellatsioonikohtu istungil jäid ELKF esindajad selle juurde, et nende nõue 7 185 063 krooni 39

senti kuulub igal juhul tunnustamisele eelisõigusnõudena. ELKF taotlus selle nõude tunnustamiseks

eelisõigusnõudena KTS § 65 lg 3 järgi on põhjendatud. Selles suuruses on 11. veebruari 2002. a

raamatupidamise õiendi järgi ka hüvitised välja makstud. 1. augustil 2000. a jõustunud KTS § 65 lg 3

järgi rahuldatakse kindlustuslepingutest tulenevad nõuded eelisjärjekorras, PankrS § 86 lg-s 1

sätestatud nõuete rahuldamisjärkudest eespool. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt on TsÜS § 170 lg 2

järgi KTS § 65 lg 3 asjas kohaldatav. KTS § 65 lg 3 kohaselt rahuldatakse kindlustuslepingust

tulenevad nõuded eelisjärjekorras. Põhjendatud on kostja S. Siideri vastuväide, et see on kohaldatav

kindlustusvõtja suhtes, kuid ta on jätnud tähelepanuta, et ELKF, tasudes kindlustusandja eest

kindlustusvõtjale kindlustushüvitist, omandas regressiõiguse ning et ta ei saa olla halvemas olukorras

kui isik, kelle nõude ta omandas. Ülejäänud nõue 2 374 518 krooni 33 senti kuulub rahuldamisele

PankrS § 86 lg 1 p 5 alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus S. Siider ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

hagi jäetakse rahuldamata. ELKF nõude tunnustamiseks eesõigusnõudena puudus materiaalõiguslik

alus. ELKF nõudeõigus AS Ühiskindlustus vastu tulenes 25. märtsi 1999. a portfellilepingust, mitte

kindlustuslepingust. Portfellileping ei ole kvalifitseeritav kindlustuslepinguna. Seetõttu on ebaõige

tunnustada portfellilepingust tulenevat nõuet AS Ühiskindlustus pankrotimenetluses KTS § 65 lg 3

järgi. Portfellilepingu järgi asus ELKF senise kindlustusandja AS Ühiskindlustus asemele.

Ringkonnakohtu otsuses on kindlustusandja nõuet tunnustatud kindlustusvõtjatega samas nõuete

rahuldamisjärgus. ELKF õiguslikku positsiooni ei saa võrdsustada kindlustusvõtjate positsiooniga

pankrotimenetluses. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna ELKF tasus kindlustusandja eest

kindlustushüvitist, omandas ta regressiõiguse ning ei saa olla halvemas olukorras, kui seda on isik,

kelle nõude ta omandas, ning seetõttu omab ELKF eesõigusnõuet. Seadusest ei tulene, et

regressinõude omandamisega muutuks ELKF nõue eesõigusnõudeks. Ringkonnakohus tunnustas

ebaõigesti ELKF nõuet 7 185 063 krooni 39 senti eelisjärjekorras oleva nõudena KTS § 65 lg 3 järgi.

Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et ELKF pole esitanud nõude summa aluseks olevaid

dokumente. Ringkonnakohus on selles osas kostjaga nõustunud, kuid sellest hoolimata rahuldanud 7

185 063 krooni 39 sendi nõude eelisõigusnõudena. Seega on kohtuotsus vastuoluline.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Hageja on täitnud portfelli üleandmise lepingu alusel talle üle antud kindlustuslepingutest tulenevad

kohustused kindlustusvõtjate ees ja omandanud seeläbi regressiõiguse AS Ühiskindlustus vastu.

Lepingud, millest tulenevaid kohustusi on hageja täitnud, vastavad KS § 19 lg-s 1 sätestatud

kindlustuslepingu tunnustele. Seega tuleneb hageja nõue AS Ühiskindlustus poolt sõlmitud

kindlustuslepingutest. Makstud hüvitise osas ei asunud hageja mitte kindlustusandja asemele, vaid

kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtja asemele. Seeläbi omandas hageja nõude rahuldamisel

makstud hüvitise osas kindlustusvõtja järjekoha. Hageja nõude suurus on tõendatud.

8. Riigikohtu istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

10. 25. märtsi 1999. a kohustusliku liikluskindlustuse lepingute üleandmise lepingu p 2 kohaselt

võttis ELKF üle AS Ühiskindlustuse liikluskindlustuse lepingute järgsed kohustused 11. märtsi

1999. a üleandmis-vastuvõtmisakti alusel summas 9 927 074 krooni. Portfellileping sõlmiti kooskõlas

KS § 53 lg-ga 3. Selle lepingu alusel täitis ELKF kindlustusvõtjate suhtes AS Ühiskindlustuse

asemel kohustusliku liikluskindlustuse lepingutest tulenevaid kohustusi. Portfellilepingu sõlmimisega

tagati kindlustusvõtjate huvide kaitse, st kindlustusvõtja sai kindlustusjuhtumi saabumisel

kindlustushüvitise kätte ka siis, kui esialgne kindlustusandja muutus maksejõuetuks.

11. Kindlustuslepingutest tulenevad nõuded rahuldatakse KTS § 65 lg 3 kohaselt eelisjärjekorras

PankrS § 86 lg-s 1 sätestatud nõuete rahuldamise järkudest eespool. Õige on kassaatori väide, et

portfellileping ei ole kindlustusleping, kuid ta teeb sellest ebaõige järelduse, et KTS § 65 lg 3 ei ole

seetõttu käesolevas asjas kohaldatav. ELKF positsioon pankrotimenetluses ei tulene mitte ainult

portfellilepingust, vaid ka ülevõetud liikluskindlustuse lepingutest. ELKF on täitnud portfellilepingu

alusel ülevõetud kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi kindlustusvõtjate ees. Esialgse

kindlustusandja asemele astunud ELKF omandas esialgse kindlustusandja vastu nõudeõiguse

vastavalt ülevõetud kohustuste suurusele, millest on maha arvatud kohustuse täitmiseks üleantud vara

hind. Portfellilepingu puudumisel oleksid Ühiskindlustuse AS (pankrotis) pankrotimenetluses

esitanud kindlustuslepingutest tulenevad nõuded lepingud sõlminud isikud, kelle nõuded oleksid

rahuldatud KTS § 65 lg 3 kohaselt eelisjärjekorras PankrS § 86 lg-s 1 sätestatud nõuete rahuldamise

järkudest eespool. Õige on ringkonnakohtu väide, et AS-lt Ühiskindlustus liikluskindlustuse lepingud

üle võtnud ELKF ei saa olla halvemas olukorras kui isikud, kelle nõuded ta omandas.

12. Ringkonnakohus ei rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus nõustus

kostja väitega, et kogu nõue 11 081 206 krooni 39 senti ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendatud

ning tunnustas nõuet vaid osaliselt summas 9 559 581 krooni 72 senti, sellest 7 185 063 krooni 39

senti eelisjärjekorras oleva nõudena. Ringkonnakohus luges ELKF 11. veebruari 2002. a

raamatupidamisõiendiga tõendatuks, et ELKF on teinud väljamakseid 7 185 063 krooni 39 sendi

ulatuses. Nõude suuruse tõendamiseks esitas ELKF lisaks ka kindlustusmaterjalid ja toimikud.

J. Odar, A. Kull, V. Kõve