3-2-1-120-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-120-02

Otsuse kuupäev

Tartus, 11. detsember 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Rapla Maksuameti kaudu) avaldus AS

Belarus Service pankroti väljakuulutamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/797/02.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariik (Rapla Maksuameti kaudu) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

18. november 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat A. Alaver

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai

2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. detsembril 2001. a algatas Rapla Maakohus Eesti Vabariigi poolt Rapla Maksuameti kaudu

esitatud pankrotiavalduse alusel AS Belarus Service pankrotimenetluse.

AS-l Belarus Service oli 23. novembri 2001. a seisuga võlg Eesti Vabariigi ees tulumaksu,

käibemaksu ja sotsiaalmaksu osas kokku 128 835 krooni, millele lisandus intress 10 543 krooni.

Võlgnik ei vaidle võlale vastu, kuid leiab, et makseraskus on ajutise iseloomuga. Ajutise

pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku varade väärtuseks on

ca 1 miljonit krooni, kuid võlgasid on 1,7 miljoni krooni ulatuses.

2. Rapla Maakohus rahuldas 14. veebruari 2002. a otsusega avalduse ja kuulutas välja AS Belarus

Service pankroti. Kohus nõustus ajutise halduri arvamuses olevate seisukohtadega võlgniku

maksejõuetuse kohta ja kuna võlgnik ei maksnud ka pankrotimenetluse ajal võlga võlausaldajale, siis

leidis kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. mail 2002. a maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse,

millega jättis AS Belarus Service pankroti välja kuulutamata.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et võlgnik oli pankrotimenetluse ajal Eesti Vabariigile võlgu 139 378

krooni makse ja intressi ning võlausaldaja oli teinud pankrotihoiatuse. Seega oli olemas selge nõue ja

PankrS § 9 lg 1 p 4 sätestatud asjaolu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on alalise maksejõuetusega tegemist juhul, kui võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majandusliku olukorra põhjal ajutine.

Ringkonnakohus leidis, et ainuüksi see, et võlgnikul on täitmata kohustusi, ei näita veel seda, et

võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu. Arvestades sissenõutavaks muutunud võlgasid ca 0,4 miljonit

krooni ja varasid, mis ei ole koormatud tagatistega ning seda, et võlgnik oli kuni pankroti välja

kuulutamiseni tegutsev ettevõte, kes sai äritegevusest kasumit, ei ole võlgnik alaliselt maksejõuetu.

Võlgnikul on olemas vara, mille arvelt võlad tulevikus tasuda.

Halduri arvamuse kohaselt on võlgnik kuni 2001. a alguseni pidanud maksedistsipliinist kinni ja

pärast seda on tekkinud viivitused. Samal ajal toimus äritegevuse asukoha muutus, mis võis tekitada

ajutisi makseraskuseid, kuna seoses ümberasumisega suurenevad kulutused ja käive võib langeda.

Maakohus tuvastas valesti, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tegemist on ajutiste makseraskustega,

mis ei ole aluseks pankroti välja kuulutamisel.

Ringkonnakohus mõistis välja Eesti Vabariigilt pankrotihalduri tasu 13 800 krooni ja tehtud kulutuste

hüvitamiseks 6450 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Võlausaldaja Eesti Vabariik (läbi Rapla Maksuameti) palub kassatsioonkaebuses tühistada

ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus.

Apellatsioonikohus on ebaõigesti kitsendavalt tõlgendanud PankrS § 1 lg 2. Selline tõlgendus ei vasta

pankrotiseaduse mõttele ja eesmärgile, milleks on võlausaldajate huvide võimalikult efektiivne kaitse.

Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, milles nähakse võimalusi tulevikus nõudeid rahuldada. PankrS

§ 121 lg 2 p 1 järgi selgitab ajutine pankrotihaldur välja võlad. Seadus ei anna võimalust liigitada

võlgasid maksetähtaja saabumise järgi.

Võlausaldaja märgib, et võlgniku maksevõlgnevus on veelgi suurenenud, moodustades 11. juuniks

2002. a 196 830 krooni.

PankrS § 9 lg 3 tulenevalt lasub Maksuametil maksejõuetuse tõendamise kohustus. Ringkonnakohus

ei põhjendanud selgesõnaliselt, miks ta ei arvestanud Maksuameti ja halduri esitatud ning maakohtu

poolt arvesse võetud asjaolusid. Apellatsioonikohus ei hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis.

Kohtukulude väljamõistmine võlausaldajalt ei ole õiglane, kuna ta tegutses pankrotiavaldust esitades

heauskselt ja ainuvõimalikult riigi huvides.

5. AS Belarus Service vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

7. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei näita ainuüksi võlgniku

täitmata kohustused veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Ringkonnakohus tuvastas, et AS-l Belarus

Service on vara nii maksuvõla kui ka teiste sissenõutavate võlgade rahuldamiseks ning võlgniku vara

ületab mitmekordselt sissenõutavaks muutunud nõudeid tema vastu. Selle tuvastamisega ei rikkunud

ringkonnakohus protsessiõiguse norme.

PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna sissenõutavaks

muutunud nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara ning pankrotiavalduse esitas isik, kelle nõuded

võlgniku vastu on toimiku kohaselt võrdelised vähem kui kolmandikuga ettevõtte varast, ei saa

seetõttu võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks.

8. Kolleegium juhib tähelepanu TMS § 1 lg 1 p-le 9, mille alusel kuulub täitmisele ehk on

täitedokumendiks muuhulgas ka maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades.

Seega on maksuhalduril võimalus algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks eelnimetatud

sätte järgi. Võlgnikult sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks pole vaja ilmtingimata esitada

võlgniku suhtes pankrotiavaldust.

J. Odar, H. Jõks, V. Kõve