3-1-1-127-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-127-02

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartus 9. detsembril 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja

Lea Kivi

Kohtuasi

AS T.-L. vara arestimine KrMK § 1461 ja Rahapesu

tõkestamise seaduse § 18 lg 3 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinn Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2002. a määrus

AS T.-L. juhatuse liikme V. S. erikaebuse

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS T.-L. juhatuse liikme V. S.-i erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. november 2002. a

Istungil osalenud isikud

AS T.-L. esindaja vandeadvokaat Heldur Otti ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määrus V. S.-i erikaebuse

läbivaatamata jätmise kohta muutmata.

2. Erikaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseiameti rahapesu andmebüroos avati 10. juulil 2002. a rahapesukahtluse kontrolltoimik AS T.-L.

Hansapanga kontodel nr 1120288581 ja nr 221010779388 ning Eesti Ühispanga kontol nr 10952010130008

toimunud tehingute kontrollimiseks. Kontrollimisel tuvastati, et ehkki 7. novembril 2000. a alustati AS T.-L.

likvideerimismenetlust, jätkab äriühing aktiivset majandustegevust. Rahapesu andmebüroo tuvastas, et AS

T.-L. pangakontole nr 1120288581 laekuvad laenudena ja metsamaterjali eest tasutavate maksetena suured

rahasummad, mis võetakse pangaautomaatide kaudu sularahas välja või kantakse laenuna edasi eraisikutele.

1.2 Rahapesu andmebüroo järeldas eeltoodust, et aktsiaseltsiga seotud isikute tegevuses on Rahapesu

tõkestamise seaduse §-s 2 sätestatud rahapesu tunnused, mistõttu andmebüroo peatas 23. augustil 2002. a

Rahapesu tõkestamise seaduse § 15 lg 2 alusel AS T.-L. pangakontodel oleva raha kasutamise ja taotles

Tallinna Linnakohtult AS T.-L. pangakontode arestimist erikonfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks.

2. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 6. septembri 2002. a määrusega arestiti Rahapesu tõkestamise seaduse

§ 161 ja § 18 lg 3 ning KrMK § 1461 alusel AS T.-L. kontod Hansapangas ja Eesti Ühispangas.

3. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses taotles AS T.-L. juhatuse liige V. S. Tallinna Linnakohtu

kohtuniku 6. septembri 2002. a määruse tühistamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu

kohtuniku 6. septembri 2002. a määrus muutmata.

Kohtukolleegium asus seisukohale, et erikaebuses esitatud väited ei ole linnakohtu vaidlustatud määruse

tühistamise aluseks. Kriminaalkolleegium märkis, et kontrolli objektiivsuse tagamiseks oli AS T.-L. kontode

arestimine tarvilik.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2002. a määruse peale esitas 24. oktoobril 2002. a erikaebuse AS

T.-L. juhatuse liige V. S., taotledes nimetatud määruse tühistamist.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määrusega jäeti AS T.-L. esindaja erikaebus

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määruse peale läbi vaatamata.

Määruses märgiti, et pangakontode arestimise küsimust ei arutanud ringkonnakohus 14. oktoobril 2002. a

mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebust.

Tulenevalt AKKS § 71 lg-test 1 ja 2 ning § 77 lg-st 1 saadab ringkonnakohus Riigikohtule vaid need

erikaebused, mis on esitatud samas seaduses sätestatud küsimustes ringkonnakohtu poolt esmakordselt

tehtud määruste peale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruse peale esitas erikaebuse AS T.-L.

esindaja V. S.

Esiteks palub ta tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruse, millega jäeti

läbi vaatamata ja Riigikohtule saatmata AS T.-L. erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

14. oktoobri 2002. a määruse peale.

Teiseks palub ta Riigikohtus menetleda AS T.-L. 24. oktoobri 2002. a erikaebust Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määruse peale ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri

2002. a määrus, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2002. a määrus AS T.-L.

Hansapanga kontode nr 1120288581 ja nr 221010779388 ning Eesti Ühispanga konto nr 10952010130008

arestimise kohta.

Samuti palub ta tühistada Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2002. a määruse AS T.-L. arvete arestimise

kohta.

7.1 Erikaebuse esitaja märgib, et Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud

kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ta osutab Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2002. a määruses nr 3-1-1-121-01 väljendatud seisukohale, mille kohaselt

erikaebeõigus laieneb Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise

huvides ka juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Erikaebuses rõhutatakse, et

Põhiseaduse § 9 lg 2 kohaselt laieneb Põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada ka juriidilistele isikutele. Kaebuses leitakse, et AS T.-L. põhiõiguste piiramine seisneb

selles, et aktsiaseltsi arved blokeeriti alates 23. augustist 2002. a ning mingit informatsiooni ega põhjendusi

selle kohta ei esitatud, teavet õnnestus saada alles tungivate palvete tulemusel. Erikaebuses rõhutatakse, et

käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus aktsiaseltsi arved on kohtu poolt tähtajatult arestitud ning ei ole

teada, kui kaua selline põhiõiguse piiramine veel kesta võib. Selle tagajärjel puudub aktsiaseltsil T.-L.

võimalus majandustegevuseks, sh kohustuste täitmiseks riigi, hankijate, töötajate jt isikute ees, ning sellise

olukorra jätkumine võib kaasa tuua AS T.-L. pankroti. Erikaebuses leitakse veel, et AS T.-L. arvete

arestimine ei taga mingil moel rahapesukahtluse kontrollimise objektiivsust, kuna pangatehingute puhul on

iga tehingu alus ja raha päritolu kergesti kontrollitav ka arvelduskontosid arestimata.

7.2 Erikaebuses väljendatakse seisukohta, et rahapesu andmebüroo seadusevastane tegevus kestab, kuna

Rahapesu tõkestamise seaduse § 161 kohaselt on rahapesu andmebüroo kuriteo tunnuste avastamisel

kohustatud saatma materjalid kohe pädevale kohtueelse uurimise asutusele kriminaalmenetluse alustamise

otsustamiseks. Kaebuse esitaja viitab ka siseministri 30. juuni 1999. a määrusega nr 66 kinnitatud Rahapesu

andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra punktile 3, mille kohaselt rahapesu

andmebüroo esitab rahapesu tunnuste ilmnemisel materjalid kohtueelse uurimise asutusele viivitamatult,

kuid mitte hiljem kui tööpäeva jooksul. Erikaebuse esitajale teadaolevalt tegeleb aga AS T.-L. väidetava

rahapesu kahtlusega endiselt rahapesu andmebüroo.

7.3 Erikaebuse esitaja leiab, et põhiõiguste kaitsmisel kaebeõiguse teostamiseks ei tohi eksisteerida mingeid

menetluslikke takistusi.

8. Riigikohtu istungil toetas aktsiaseltsi esindaja erikaebust. Prokuröri arvates, ei kuulu see rahuldamisele.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et V. S. erikaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2002. a määruses nr 3-1-1-121-01 (RT III, 2002, 8, 78) on

tõepoolest leitud, et vara arestimine on isiku põhiõiguse piiramine ja seda saab erikaebe korras vaidlustada.

Kuid järeldades, et selline erikaebeõigus ulatub kindlasti Riigikohtuni, on kaebaja tõlgendanud toodud

seisukohta laiendavalt.

Osutatud kohtulahendis märgitakse, et Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku

efektiivsuse tagamise huvides laieneb erikaebeõigus juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist

lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil

kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust.

Kuna seadusandlikult oli reguleerimata kohtu arestimääruste peale esitavate kaebuste lahendamise kord, siis

lõi Riigikohus tuginedes Põhiseadusele ja lähtudes põhiõiguste kaitsmise kohustusest, võimaluse esitada

kaebus esimese astme kohtu määrusele vara arestimise kohta ringkonnakohtule, kelle lahend on lõplik.

10. Alusetu on kaebaja väide, et põhiõiguste kaitsmisel kaebeõiguse teostamiseks ei tohi eksisteerida

mingeid menetluslikke piiranguid. Kaebuses viidatud Põhiseaduse § 24 lg-st 5 tuleneb küll igaühe õigus

tema kohta tehtud kohtuotsuse peale edasi kaevata kõrgemale kohtule, kuid seda üksnes seadusega sätestatud

korras. AS T.-L. esindaja on realiseerinud põhiseadusliku õiguse ja kaevanud aktsiaseltsi kohta tehtud

Tallinna Linnakohtu määruse peale kõrgemalseisvale kohtule - Tallinna Ringkonnakohtule, kes lahendas

kaebuse lõplikult.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a

määruses sisalduvate seisukohtadega, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebuse

esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise

võimaluse teatud küsimustes Riigikohtule kui ringkonnakohus lahendab ise asja esmakordselt. Käsitletavas

asjas toimunud pangakontode arestimise küsimust arutas ringkonnakohus 14. oktoobril 2002. a mitte

esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuse. Seetõttu oli

kohtuniku määrus erikaebuse läbivaatamata jätmise peale põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei

kuulu.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et põhjendamatu on kaebaja väide, nagu puuduks

aktsiaseltsil teised võimalused oma põhiõiguste kaitseks lisaks kaebeõiguse realiseerimisele Riigikohtus.

Aktsiaseltsil on võimalus asjaolude muutumisele tuginedes taotleda Tallinna Linnakohtult pangakontode

arestimismääruse tühistamist, linnakohtu keeldumisel aga esitada vastav erikaebus ringkonnakohtule.

Põhiõiguste tagamise kohustus on kogu kohtusüsteemi ülesanne ning paljasõnaline on väide, et kui küsimust

ei lahenda riigi kõrgem kohus, on isikult meelevaldselt ära võetud kaebeõigus ja tema põhiõigused jäetud

kaitseta.

13. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja §-st 72 jätab Riigikohus erikaebuse

rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruse muutmata.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris