3-4-1-11-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-11-02

Otsuse kuupäev

2. detsember 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,

Lea Kivi ja Ants Kull

Kohtuasi

Tallinna Halduskohtu taotlus Kriminaalmenetluse koodeksi § 168

lg 1 p 2 Põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuröri 22. juuli 1998. a määrusega algatati V. Zaitsevi suhtes kriminaalasi KrK § 133

tunnustel. Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna uurimistalituse juhtivinspektor lõpetas

12. juuli 2001. a määrusega kriminaalasja menetluse aegumistähtaja möödumise tõttu ning keeldus

V. Zaitsevi kriminaalvastutusele võtmisest KrK § 133 järgi.

2. Tallinna Prokuratuuri prokuröri 26. septembri 2001. a määrusega tühistati kriminaalasja lõpetamise

määrus ja uuendati menetlust, sest V. Zaitsev taotles menetluse jätkamist. See määrus tühistati

Tallinna Prokuratuuri vanemprokuröri 15. novembri 2001. a määrusega, sest tulenevalt KrMK § 5 lg-

st 3 puudub V. Zaitsevil õigus vaidlustada aegumistähtaja möödumise alusel kriminaalasja lõpetamist,

kuna ta ei ole selles kriminaalasjas kahtlustatav.

3. V. Zaitsev esitas 25. aprillil 2002. a Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus muuta uurija 12. juuli

2001. a määrust kriminaalasja lõpetamise aluse osas. Riigiprokurör jättis 2. mail 2002. a taotluse

rahuldamata, leides, et kriminaalasja lõpetamine KrMK § 5 lg 1 p 3 ja § 168 lg 1 p 1 alusel on

seaduslik ja põhjendatud.

4. 3. juunil 2002. a esitas V. Zaitsev Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

kriminaalasja lõpetamise määrus lõpetamise aluse osas. Kaebaja arvas, et kriminaalasja menetlemine

oleks tulnud lõpetada KrMK § 168 lg 1 p 2 alusel. 8. juuli 2002. a otsusega tunnistas Tallinna

Halduskohus põhiseadusevastaseks ja jättis kohaldamata Kriminaalmenetluse koodeksi § 168 lg 1 p 2

lauseosa "[...] kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises [...]" vastuolu tõttu

Põhiseaduse § 22 lõikega 1.

KOHTU JA ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tallinna Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja tahe oli suunatud sellele, et halduskohus kohustaks

vastustajaid kõrvaldama menetlusdokumentidest seisukohad, mille kohaselt on kaebuse esitaja süü

kuriteo toimepanemises tõendatud.

Tallinna Halduskohus analüüsis KrMK § 168 lg 1 p 2 ja leidis, et see säte on vastuolus Põhiseaduse

§ 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooniga, kuna isiku süü saab olla tõendatud vaid

kohtuotsusega, KrMK § 168 lg 1 puudutab aga otsuste tegemist kriminaalasja eeluurimisel. KrMK

§ 168 lg 1 annab uurijale alused kriminaalasja lõpetamiseks juhul, kui ei ole tõendatud süüdistatava

süü kuriteo toimepanemises ega ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Kohus leidis, et antud

säte tähendab sisuliselt seda, et kriminaalasja ei lõpetata, kui on tõendatud süüdistatava süü kuriteo

toimepanemises. Selline arusaam rikub PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet,

pannes kohtueelsele menetlejale kohustuse otsustada enne kohtuotsuse tegemist, kas isik on

kriminaalasjas süüdi või mitte.

6. Õiguskantsler leidis, et KrMK § 168 lg 1 p 2 ei olnud kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.

Tulenevalt PS § 15 lg-st 1 saab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks tunnistada ja kohaldamata jätta

ainult siis, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Kriminaalasja lõpetamine

kuriteo aegumise tõttu toimub KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel. Ülejäänud lõpetamise alused samaaegselt

kohaldamisele ei kuulu, kuigi menetluse uuendamisel KrMK § 5 lg 3 alusel ei pruugi nende

kohaldamine menetluse hilisemas etapis olla välistatud. Kriminaalmenetlus lõpetatakse määrusega,

milles põhjendatakse, miks menetluse lõpetamine toimus just valitud alusel. Kui menetluse

lõpetamise alus vaidlustatakse ja taotletakse mingi teise aluse kohaldamist, on vaja põhjendada teiste

aluste kohaldamata jätmist. See aga ei muuda vastavaid sätteid veel asjassepuutuvaiks.

Teiseks arvas õiguskantsler, et KrMK § 168 lg 1 p 2 ei ole vastuolus ka PS § 22 lg-s 1 sätestatud

süütuse presumptsiooni põhimõttega. Õiguskantsleri arvates on Tallinna Halduskohus KrMK § 168

lg 1 p 2 valesti sisustanud. Selles sättes on silmas peetud olukorda, kus uurija või prokuröri hinnangul

on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks isikut kuriteo toimepanemises ning pole põhjust

lõpetada kriminaalasja KrMK § 5 lg 1 p 1 või 2 alusel. Uurija ja prokuröri tegevus kriminaalasja

asjaolude selgitamisel ei riku süütuse presumptsiooni.

7. Riigikogu õiguskomisjon on seisukohal, et uurijal ja prokuröril on kriminaalmenetluse raames

õigus otsustada, kas isiku süü on tõendatud või mitte. Samas ei saa uurija või prokuröri selline

seisukoht olla aluseks, mille põhjal seda isikut käsitataks väljaspool konkreetse kriminaalasja raame

kuriteos süüdi olevana. Seetõttu ei ole KrMK § 168 lg 1 p 2 vastuolus PS § 22 lg-ga 1.

8. Justiitsminister ei toetanud Tallinna Halduskohtu seisukohta. Justiitsminister märkis, et

kriminaalmenetluse lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu on üks keskseid õigusriigi põhimõtte

kohaldamise näiteid, mis lähtub vajadusest kaitsta üksikisikut ka edaspidi riigiorganitepoolse

süüdistamise eest. Seetõttu ei ole nimetatud säte Põhiseadusega vastuolus, kuna ei too isikule, kelle

suhtes nimetatud alust rakendatakse, kaasa mingeid õiguste piiranguid. Vastupidi, isik vabastatakse

seisundist, kus riigivõim kahtlustab teda kuriteo toimepanemises. Samuti vabastatakse ta ühiskonna

moraalsest halvakspanust. Kohtueelse uurimise ülesanne ei ole tõendada isiku süüd, vaid luua

tõenduslik alus sellise otsustuse tegemiseks kohtus.

9. Riigi peaprokuröri arvates ei ole KrMK § 168 lg 1 p 2 vastuolus PS § 22 lg-ga 1, sest KrMK §-

st 168 ei saa teha järeldust, et kedagi käsitatakse kuriteos süüdiolevana enne, kui tema koha on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

10. V. Zaitsev leidis, et Tallinna Halduskohus on valesti tõlgendanud süütuse presumptsiooni

printsiipi. V. Zaitsevi arvates väljendab süütuse presumptsioon mitte eeluurimist teostava ametniku

isiklikku arvamust, vaid peegeldab kuriteos kahtlustatava objektiivset õiguslikku staatust

kriminaalmenetluse erinevates staadiumides. Tema subjektiivsete õiguste rikkumise põhjuseks pole

mitte KrMK normide põhiseadusevastasus, vaid konkreetsete ametiisikute tegevus. Ametnikepoolse

normide järgimata jätmise tulemuseks on tsiviilhagi esitamine V. Zaitsevi vastu.

VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID

11. Tallinna Halduskohus vaidlustas Kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa;

viimane muudatus RT I 2002, 82, 480) § 168 lg 1 p 2 vastavuse Põhiseadusele.

Kriminaalmenetluse koodeksi § 168 lg 1 p 2 sätestab:

"§ 168. Kriminaalasja lõpetamine

(1) Kriminaalasi lõpetatakse:

[---]

2) kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises ning ei ole võimalik koguda

täiendavaid tõendeid."

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEEGIUMI SEISUKOHT

12. Tallinna Halduskohus jättis kohaldamata ja vaidlustas põhiseaduslikkuse järelevalve korras

KrMK § 168 lg 1 p 2, sest leidis, et see säte on vastuolus PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse

presumptsiooniga.

13. Põhiseaduse §-st 15 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-st 1

tulenevalt tunnistab kohus õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata, kui ta jõuab

kohtuasja lahendamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on

Põhiseadusega vastuolus. Seega kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve kohus konkreetse

normikontrolli raames vaid kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva seaduse põhiseaduspärasust.

Kohus peab tuvastama põhiseaduspärasuse üksnes siis, kui asja lahendamisel tekib kahtlus

asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuses. Asjassepuutuvad ei pruugi olla kõik õigusnormid, millele

menetlusosalised kohtumenetluse käigus viitavad. Asjassepuutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma

sellest, kas vastav õigusnorm kuulub kohtuasjas kohaldamisele või mitte. Vaidlustatud säte peab

seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (Riigikohtu üldkogu otsus

22. detsembrist 2000. a - RT III 2001, 1, 1, p 10). Õigusakt on otsustava tähtsusega siis, kui kohus

peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse

Põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu otsust 28. oktoobrist 2002. a - RT III 2002, 28,

308 p 15).

14. Seaduse kohaldamata jätnud kohtu taotluse läbivaatamisel kontrollib Riigikohus seetõttu

kõigepealt, kas KrMK § 168 lg 1 p 2 on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtul on õigus kontrollida, kas taotluse esitanud kohus kohaldas vaidluse lahendamiseks

sätet, mis on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega. Selline kontroll on õigustatud ja vajalik,

sest Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 järgi võib Riigikohus tunnistada

põhiseadusevastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluses ei saa aga anda hinnangut, kas järelevalvemenetluse algatanud kohus on vaidluse õigesti

lahendanud (vt Riigikohtu üldkogu otsus 28. oktoobrist 2002. a - RT III 2002, 28, 308 p 15).

15. Haldusasja materjalidest nähtub, et politseiuurija lõpetas V. Zaitsevi tegevuse kohta algatatud

kriminaalmenetluse põhjusel, et kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud. V. Zaitsev vaidlustas

kriminaalmenetluse lõpetamise sellel alusel ning taotles kriminaalmenetluse jätkamist üldises korras.

Ehkki prokurör tühistas V. Zaitsevi kaebuse alusel uurija määruse ja uuendas kriminaalmenetluse,

tühistas vanemprokurör omakorda kriminaalmenetluse uuendamise määruse. Vanemprokuröri arvates

puudus V. Zaitsevil õigus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist, sest teda polnud tunnistatud

kahtlustatavaks. Kaebuses riigiprokurörile ja hiljem halduskohtus muutis V. Zaitsev varasemat

taotlust ja soovis, et kriminaalmenetlus lõpetataks KrMK § 168 lg 1 p-s 2 toodud alusel

põhjendusega, et tema süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud ja täiendavate tõendite kogumine

ei ole võimalik.

16. Kolleegium märgib, et Põhiseaduse § 22 lg 1 ei laiene mitte ainul neile isikutele, kes on

tunnistatud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks, vaid kõigile isikutele, keda kriminaalmenetluses

koheldakse kahtlustatavana. Riigiprokurör algatas V. Zaitsevi suhtes kriminaalasja KrK § 133

tunnustel, mis selgelt osutab kuriteokahtlusele. Veelgi enam, riigi peaprokurör väitis kirjas

V. Zaitsevile, et tema süü kuriteo toimepanemises on tõendatud. Seega prokuratuur mitte üksnes ei

kahtlustanud V. Zaitsevit kuriteo toimepanemises, vaid pidas ka tema süüd tõendatuks, mistõttu tuli

teda pidada kahtlustatavaks.

17. Halduskohus jättis tähelepanuta, et V. Zaitsevi tegevuse kohta algatatud kriminaalmenetlus

lõpetati aegumistähtaja möödumise tõttu KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel. Kohtu poolt käsitletud

KrMK § 168 lg 1 p 2 on aga kriminaalasja lõpetamise aluseks juhul, kui ei ole tõendatud süüdistatava

süü kuriteo toimepanemises ning ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Kriminaalmenetluse

lõpetamine aegumisetähtaja möödumise tõttu tähendab, et isiku käitumises võis küll olla kuriteo

koosseis, kuid seadus ei luba menetlust jätkata ega isikut karistada. Kui isik soovib, tuleb KrMK § 5

lg 3 järgi menetlust jätkata. Kui kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel selgub, et puudub kuriteo

sündmus või koosseis või isiku süü, lõpetatakse menetlus alustel, mis osutavad süü puudumisele. Kui

aga menetlus jätkub süüdistatava soovil kohtus, otsustab kohus, kas isik on talle inkrimineeritud teo

toimepanemises süüdi või mitte. Selline seadusega sätestatud tagatis annab oma süüd eitavale isikule

võimaluse kaitsta PS § 22 lg-s 1 sätestatud õigust mitte käsitada teda kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

18. Halduskohtu pädevuses ei ole otsustada, millisel alusel tuleb kriminaalasja menetlus lõpetada.

Kriminaalmenetluse lõpetamine kuulub uurija ja prokuröri pädevusse, kui esinevad KrMK § 168 lg 1

p-s 1 või 2 nimetatud asjaolud. Halduskohus saab üksnes kontrollida uurija ja prokuröri

menetlustoimingute õiguspärasust, kui need riivavad isiku põhiõigusi ja vabadusi (vt Riigikohtu

üldkogu määrus 22. detsembrist 2000. a - RT III 2001, 2, 14, p 24)

19. Halduskohus oli pädev kontrollima, kas prokurör oli õigustatud lõpetama menetluse kuriteo

aegumistähtaja möödumise tõttu, kui kahtlustatav taotles menetluse jätkamist. Asjakohased sätted

selleks on KrMK § 5 lg 3 ja § 168 lg 1 p 1.

20. Ülaltoodud põhjendustel leiab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et

halduskohtu poolt põhiseadusevastaseks tunnistatud KrMK § 168 lg 1 p 2 ei ole asjassepuutuv,

mistõttu jäetakse Tallinna Halduskohtu taotlus rahuldamata.

Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull, Uno Lõhmus