3-3-1-71-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-71-02

Määruse kuupäev

28. november 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ene Solomi kaebus Valga linnapea käskkirja seadusevastaseks

tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja teenistusest sunnitult

puudutud aja eest hüvituse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2002. a määrus haldusasjas nr 3-

53/2002

Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas

nr 2-3-113/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Ene Solomi erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ene Solomi erikaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2002. a määrus haldusasjas nr 3-53/2002 ja Tartu

Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3-113/2002.

3. Saata asi läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Linnavalitsuse keskkonnanõunikuna töötanud E. Solom vabastati teenistusest Valga linnapea

14. jaanuari 2002. a käskkirjaga nr 6 ATS § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu seoses ametikohtade

arvu vähenemise ja teenistuse ümberkorraldamisega.

2. E. Solom esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles teenistusest vabastamise

ebaseaduslikuks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

väljamõistmist. Kaebus kandis 14. veebruari 2002. a postitemplit ning jõudis Tartu Halduskohtusse

15. veebruaril 2002.

3. Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt HKMS §-dest 9 lg 1 ja 10 lg 2 p 4 pidi kaebaja taotlema

kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja esitama tähtaja möödalaskmise põhjused. Puuduste

kõrvaldamise käigus põhjendas E. Solom kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist oma ajutise

töövõimetusega ning õigusabi õigeaegse saamise võimatusega.

4. Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2002. a määrusega haldusasjas nr 3-53/2002 jäeti kaebuse

esitamise tähtaeg ennistamata, kuna kohtu arvates puudusid selleks mõjuvad põhjused, ning lõpetati

asjas menetlus.

5. E. Solom esitas erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu määrus

ja ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. Erikaebuses põhjendas E. Solom, miks tema poolt

halduskohtule esitatud tähtaja ennistamise põhjuste näol on tegemist objektiivsete takistustega, mis ei

võimaldanud tal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Täiendava põhjusena viitas erikaebuse esitaja

Valga Linnavalitsuse eksitavale tegevusele.

6. Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2002. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja

halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

mõjuvate põhjustega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid

siiski võimalik. Ei halduskohtule ega ka apellatsiooniastmes täiendavalt esitatud põhjuste puhul pole

tegemist selliste objektiivsete asjaoludega, mis takistasid olulisel määral kaebuse esitamist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Riigikohtule esitatud erikaebuses palub E. Solom muuta ringkonnakohtu määrust ja rahuldada

taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Erikaebuse esitaja arvates on kvalifitseeritud

õigusabi saamise võimaluse puudumine kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.

Kui kaebaja õiguste reaalseks kaitsmiseks on vajalik kvalifitseeritud õigusteadmistega isiku õigusabi

ning kuna protsessiosalisel on õigus kasutada õigusabi kogu kaebetähtaja jooksul, on õigusabi

saamise võimatus kuni kaebetähtaja viimaste päevadeni objektiivne asjaolu, mis võimaldab kohtul

ennistada kaebuse esitamise tähtaja. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise objektiivseks

põhjuseks oli ka Valga Linnavalitsuse eksitav tegevus. Valga Linnavalitsus hoidis kaebajat kuni

13. veebruarini 2002 veendumusel, et kaebaja teenistussuhte jätkumine on võimalik seoses

läbiviidavate struktuurimuudatustega.

8. Valga Linnavalitsuse kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata. Vastuses peetakse õigeks Tartu Ringkonnakohtu seisukohta, et tähtaja möödalaskmise

mõjuvaid põhjuseid ei esinenud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. HKMS § 9 lg 1 (alates 1. jaanuarist 2002 kehtivas redaktsioonis) sätestab, et kaebuse haldusakti

tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui

seadus ei sätesta teisiti. Seega peab kohus kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamisel silmas pidama

ka võimalust, et seadusandja võib olla kehtestanud Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust

erinevaid kaebetähtaegu.

Riigikohtu halduskolleegium juhtis 21. detsembri 2000. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-52-00

tähelepanu kaebetähtaja küsimusele teenistusalastes vaidlustes. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg 1

sätestab: "Ametnikul on Halduskohtumenetluse seadustiku §-s 7 lg 1 sätestatud ühekuulise tähtaja

jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade,

korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale." Selles sättes viidatakse küll kuni

31. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustikule, kuid Avaliku teenistuse seaduse

nimetatud säte on kehtiv ka pärast Halduskohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni jõustumist

1. jaanuaril 2000. Avaliku teenistuse seaduse § 160 lg 1 kehtis ka käesoleva vaidluse aluseks oleva

teenistusest vabastamise käskkirja andmise ajal.

Seega tuleb ka käesoleval ajal teenistusalastes küsimustes halduskohtusse pöördumise tähtaja osas

kohaldada kuni 31. detsembrini 1999 kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõiget 1, mis

sätestas halduskohtusse pöördumise ühekuulise tähtaja.

10. TsMS § 41 lg 1 kohaselt algab aastate, kuude või päevadega määratud tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus.

TsÜS (kuni 1. juulini 2002 kehtinud redaktsioonis) § 106 lg 2 sätestas: "Kui tähtpäeva saabumine on

määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval." Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 10. septembri 1998. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 ning 23. mai 2002. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02 asuti seisukohale, et selleks vastavaks päevaks tuleb kuudes

arvutatava protsessitähtaja puhul lugeda sündmuse toimumise päevale vastav päev, millega seotakse

protsessitähtaja algus, mitte protsessitähtaja kulgemise esimesele päevale vastav päev.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et Valga linnapea vaidlustatud käskkiri tehti E. Solomile teatavaks

14. jaanuaril 2002. Tartu Halduskohtusse 15. veebruaril 2002 esitatud kaebus kannab 14. veebruari

2002. a postitemplit. TsMS § 41 lg 5 kohaselt loetakse dokument tähtajal esitatuks, kui see on

sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Seega on

14. veebruaril 2002 sideasutusele üleantud kaebus käesoleval juhul esitatud seaduses sätestatud

ühekuulise tähtaja jooksul.

11. Käesoleva vaidluse puhul ei ole ei kohtud ega kaebuse esitaja tuginenud ATS §-le 160 lg 1 ega

kaalunud võimalust, et tegemist võib olla tähtaegselt esitatud kaebusega. Senise kohtumenetluse

käigus on lahendatud küsimust, kas kaebuse esitamise tähtaega saab pidada möödalastuks mõjuvatel

põhjustel.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohus ja ringkonnakohus on kaebuse esitamise tähtaja

küsimuse lahendamisel ebaõigesti kohaldanud HKMS § 9 lg 1 ja ATS § 160 lg 1, mis tõi kaasa isiku

kaebeõiguse kitsendamise.

Kuna kolleegium on seisukohal, et E. Solomi kaebus halduskohtule esitati tähtaegselt, ei pea

kolleegium vajalikuks hinnata erikaebuse esitaja väiteid, mis puudutavad kaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmise põhjuseid.

12. Ülaltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi

läbivaatamiseks halduskohtule.

13. Riigikohtu halduskolleegium peab veel vajalikuks märkida, et Valga linnapea vaidlustatud

käskkirjas sisalduv vaidlustamisviide, mille järgi on käskkirja vaidlustamine võimalik 30 päeva

jooksul arvates päevast, mil isik sellest haldusaktist teada sai või pidi teada saama, on eksitav ning

näeb akti vaidlustamiseks ette seaduses sätestatust lühema tähtaja.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann