Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-5-02 ECLI:EE:RK:2002:3.2.3.5.02.396 AI generated

3-2-3-5-02 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-5-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

KOHTUOTSUS

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-5-02 · Riigikohus: KOHTUOTSUS

Keywords

AI generated
exclusion of facts victim rights defamation proceedings vat fraud investigation claim for insurance benefits duration of insurance entitlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-5-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

OÜ Fennovara hagi Ljudmilla Hasanova vastu üürilepingu

ennetähtaegse lõpetamise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas

nr 2/4/221-1503/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmilla Hasanova kohtuvea parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. november 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a otsus ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Ljudmilla Hasanovale 18. septembril 2002. a

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. veebruaril 2002. a esitas OÜ Fennovara Tallinna Linnakohtule hagi Ljudmilla Hasanova vastu.

Hagis palus hageja lõpetada kostjaga sõlmitud üürilepingu Tallinnas E. Vilde tee 96-90 asuva

eluruumi suhtes ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja teist eluruumi

vastu andmata.

2. Hagi kohaselt ei ole kostja tasunud üüriarveid, mistõttu on tal tekkinud võlgnevus 1527 krooni, mis

ületab kolme kuu üüri summa.

3. Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a tagaseljaotsusega hagi rahuldati ning lõpetati ennetähtaegselt

kostja üürileping ja otsustati ta väljakolimisest keeldumise korral koos temale kuuluva varaga välja

tõsta teist eluruumi vastu andmata. Lisaks mõistis kohus kostjalt kohtukulude katteks hageja kasuks

välja 460 krooni. 3. juulil 2002. a avaldati TsMS § 202 lg 2 alusel Ametlikes Teadaannetes

tagaseljaotsuse resolutsioon.

4. 29. augustil 2002. a tõstis kohtutäitur K. Leppik L. Hasanova vara välja.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas L. Hasanova Riigikohtule 19. septembril 2002. a kohtuvea

parandamise avalduse, milles palus tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

6. Kostja on seisukohal, et teda ei kutsutud kohtusse seaduses sätestatud korras. Vastavalt TsMS § 27

lg-le 1 kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega ainult juhul, kui registris ei ole andmeid isiku

aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada.

Avaldaja leiab, et tema puhul on kõik mainitud kriteeriumid täitmata. Avaldaja ei ole saanud esitada

avaldust kaja esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna kohtuotsus on täidetud.

7. OÜ Fennovara ei ole Riigikohtule vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 1,

§ 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada.

9. Kohtukutse kätteandmist ajalehekuulutuse abil tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

kohaselt lugeda põhjendatuks TsMS §-s 27 nimetatud andmete puudumise korral. Poolel on

põhiseaduslik õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, st kasutada oma õigust olla ära kuulatud.

Sellest tuleneb täiendav põhimõte, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik

teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja elukohaks registri andmetel hagiavalduses märgitud

aadress. Asja materjalidest nähtub ka see, et nimetatud aadressil elatakse - avaldaja on tasunud teatud

vaheaegadega talle esitatud üüriarveid nimetatud aadressil asuva korteri kasutamise eest ning

hagiavalduse edastaja on väljastusteatel märkinud, et "toas põleb tuli" ning "jälle ei ava ust".

Kolleegium leiab, et seetõttu ei olnud käesoleval juhul täidetud TsMS § 27 lg 1 kohaldamise

eeldused, kuna asjaoludest nähtuvalt elas sellel aadressil just kostja. Seetõttu ei olnud ka vajadust

hankida politseilt tõendit tema viibimiskoha kohta, mida kohus hagejalt nõudis.

11. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sisalda sätteid hagiavalduse kostjale

kätteandmise reeglite kohta. Kolleegium leiab, et selles osas kuuluvad analoogia alusel kohaldamisele

kohtukutse kätteandmist reguleerivad sätted.

12. Kolleegium märgib, et selles asjas üritas kohus kostjale kätte anda hagiavalduse ärakirja, kuid ei

üritanud kätte anda kohtukutset, vaid avaldas selle kohe Ametlikes Teadaannetes. TsMS § 27 lg 1

sätestab kohtukutse ajalehe kaudu kätte andmise eeldused.

13. Kolleegium märgib, et kohtul oleks selles asjas olnud võimalik analoogiat kasutades kohaldada

TsMS §-s 30 kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta sätestatut. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma

otsuses nr 3-2-1-159-00 (RT III 2000, 30, 333) tunnustanud ringkonnakohtu seisukohta, et kutse

vastuvõtmisest keeldumisega on võrdväärne vastuvõtmisest kõrvalehoidumine. Seda juhul, kui kostja

on vastanud hagiavaldusele, kuid pärast seda on hoidunud kutse vastuvõtmisest kõrvale. Kuna

käesoleval juhul ei õnnestunud hagiavaldust isiklikult kätte anda, saanuks kohus kasutada TsMS §-s

30 sätestatut, juhul kui ta oleks märkinud, et kohtu arvates on tuvastatud asjaolud, mis viitavad

kostjapoolsele kõrvalehoidumisele. Nimetatud asjaoludeks oleks saanud olla see, et kostja teadis või

pidi teadma, et tema suhtes võidakse algatada kohtumenetlus tasumata üüriarvete pärast. Otsuse

tegemisel oleks andnud pidepunkte hageja esitatud tõend korteriüüri arvestuse ja laekumise kohta.

Selliseid asjaolusid kohus märkinud ei ole. Samuti on kohus teinud tagaseljaotsuse viitega kostja

istungilt puudumisele, mis ei ole õige, kuna kohtukutset talle kätte anda ei üritatud. Analoogiat

kasutades oleks kohus võinud teha tagaseljaotsuse TsMS § 168 lg 1 p-s 1 märgitud põhjendusel. Ka

sel juhul oleks kohus pidanud põhjendama hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumise asjaolude

tuvastamist.

14. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus oleks saanud TsMS § 28 lg 2 kohaselt küsida ka

hageja nõusolekut kutse edasiandmise kohta kostjale. Üüriarvete tasumine näitab, et kostja on hageja

käest varem dokumente kätte saanud.

J. Odar, V. Kõve, J. Luik