3-1-1-120-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-120-02

Otsuse kuupäev

26. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi S. N. süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

23. augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr II-1-

313/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. N. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo,

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. november 2002. a

Istungil osalenud isikud

S. N. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. augusti 2002. a ja Narva Linnakohtu

16. aprilli 2002. a kohtuotsused S. N. süüdistusasjas KrK § 195 lg 3 järgi.

2. Saata kriminaalasi Narva Linnakohtule uueks kohtulikuks arutamiseks.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 26. novembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. N. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 5. septembril 2001. a rikkus Narvas huligaansetel ajenditel

jämedalt avalikku korda. Sõimates ebatsensuursete sõnadega ning tegutsedes eriti jõhkralt, lõi ta põhjuseta

pesapallikurikaga V. K.-le pähe ja jalgade pihta, tekitades talle raskeid kehavigastusi.

Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti S. N.-i käitumine KrK § 195 lg 3 järgi.

2. Narva Linnakohtu 16. aprilli 2002. a otsusega tunnistati S. N. süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ja talle mõisteti

karistuseks kolm kuud aresti.

Kohus leidis, et on tõendatud kannatanule raskete kehavigastuste tekitamine S. N.-i poolt ning tugines selle

kinnituseks kannatanu ja tunnistajate ütlustele. Samas leidis aga kohus, et kehavigastusi tekitati kannatanule

tema poja ja S. N.-i vahel toimunud isiklikku laadi konflikti tagajärjel, jättis kohtualuse tegudest välja

huligaanse motiivi ning kvalifitseeris S. N.-i käitumise KrK § 108 lg 1 järgi.

3. Linnakohtu otsuse peale esitas prokurör apellatsioonprotesti, milles vaidlustati otsus kvalifikatsiooni ja

mõistetud karistuse osas. Samadel motiividel vaidlustas linnakohtu otsuse ka kannatanu. Kohtualuse kaitsja

poolt esitatud apellatsioonkaebuses taotleti aga S. N.-i õigeksmõistmist.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. augusti 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus S. N.-i

süüdimõistmises KrK § 108 lg 1 järgi, samuti lõpliku karistuse osas. Kohtualune tunnistati süüdi KrK 195

lg 3 järgi ning mõisteti talle karistuseks üks aasta kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti sellele

karistusele Narva Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks

karistuseks mõisteti S. N.-le kaks aastat vabadusekaotust. Prokuröri protest ja kannatanu kaebus rahuldati,

kohtualuse kaitsja kaebus jäeti rahuldamata.

Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtuga selles, et kehavigastused tekitas kannatanule S. N. ning ei

pidanud vajalikuks korrata linnakohtu väiteid. Küll aga leidis kohus, et eksitud on S. N.-i käitumisele

juriidilise hinnangu andmisel. Nimelt nähtus kriminaalasja materjalidest, et kannatanu ja kohtualuse vahel ei

leidnud aset mingit konflikti ning kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saanud automaatselt üle kanda

nendevaheliseks konfliktiks ka tüli kannatanu poja ja S. N.-i vahel. Seetõttu puudus kohtu arvates ka

võimalus käsitada S. N.-i teo tagajärge kui isiklike vaenulike suhete pinnal tekitatud kehavigastust.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S. N.-i kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo, kes

palub otsus tühistada ja kohtualune talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

5.1 Kassaator heidab kaebuses ringkonnakohtule ette, et viimane on motiveerimatult jätnud kõrvale tõendid,

mis välistavad kuriteo toimepanemise S. N.-i poolt ning on arvestanud ainult kohtualust süüstavate

tõenditega. Samuti ei ole kohtud argumenteerinud, miks on arvestatud ainult kannatanu ja tema perekonna

ütlustega ning miks on loetud mitteusaldusväärseks ülejäänud tunnistajate ütlused. Kassaatori hinnangul on

eeltooduga rikutud KrMK § 50 lg-t 1 ja 2 ning § 274 p-i 3.

6. Riigikohtu istungil taotlesid nii prokurör kui S. N.-i kaitsja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ja

Narva Linnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme

kohtule seoses motiivide puudumisega kohtuotsuses.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nii Viru Ringkonnakohtu 23. augusti 2002. a kui ka Narva

Linnakohtu 16. aprilli 2002. a otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

7.1 Kohtu järeldus peab põhinema tõendite objektiivsel analüüsil ja hindamisel. Vasturääkivate või üksteist

välistavate tõendite esinemisel peab kohus otsuse rajama tõde kajastavatele asjaoludele, põhistades seejuures,

miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud. Narva Linnakohtu 16. aprilli 2002. a otsuses (tl

217) nendib kohus, et S. N.-i süü on täielikult tõendatud ja seejärel loetletakse mehhaaniliselt tõendeid,

andmata omapoolset hinnangut oma sisult vastuolulistele tõenditele. Linnakohus on otsuses välja toonud

seitse tõendiallikat, millest vähemalt kolm on S. N.-it õigustava iseloomuga. Milliseid tunnistajate ütlusi

luges kohus tõesteks ja milliseid mitte, jätab ta nimetamata.

7.2 Linnakohtu otsuses süüdistatakse S. N.-it pesapallikurikaga kannatanu jalaluumurru põhjustamises, kuid

kohtuarstlikust ekspertiisist nähtub, et sellist sääreluu murdu mis esines kannatanul, on võimalik tekitada

ainult jalalöögiga (tl 54). Vastuolu kohtuotsuses kirjeldatu ja ekspertiisiaktis toodu vahel on ringkonnakohus

jätnud kõrvaldamata. Samas Viru Ringkonnakohus jätab samuti kõrvaldamata eelpool toodud linnakohtu

otsuses esinevad puudused ja leiab, et linnakohus on õigesti ja motiveeritult tulnud järeldusele S. N.-i süü

tõendatuses.

7.3 Mõistes S. N.-i süüdi KrK § 195 lg 3 järgi, ei ole ringkonnakohus kohtuotsuses näidanud, milliste

koosseisuliste tunnuste tõttu moodustab isiku käitumine selle kuriteokoosseisu. Analüüsitud on ainult ühte

kuritahtliku huligaansuse koosseisulist elementi (isiklikku/huligaanset ajendit), üldse ei ole puudutatud

näiteks seda, milles väljendus eriline jõhkrus. Täielikult on mööda mindud kuriteokoosseisu subjektiivsest

küljest.

8. Ülalmärgitud asjaolude arvestamata jätmisega rikkusid kohtud KrMK § 50 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja

asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet ning KrMK § 274 p 3 nõudeid ja see tingib

kohtuotsuste tühistamise. Toodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3

tuleb tühistada Viru Ringkonnakohtu ja Narva Linnakohtu otsus ning kriminaalasi tuleb saata Narva

Linnakohtule uueks arutamiseks.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher