3-2-1-134-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-134-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 26. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Vikerlase 13 KÜ hagi Ljudmilla Rozentali vastu töölepingu

lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise

maksmisest keeldumise õiguse tunnustamiseks ning Ljudmilla

Rozentali vastuhagi Vikerlase 13 KÜ vastu töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse

väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/476/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vikerlase 13 KÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. oktoober 2002. a

Istungil osalenud isikud

Vikerlase 13 KÜ juhatuse liige N. Nikitin ja kostja L. Rozental.

Juures viibis tõlk L. Lomp

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai

2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ljudmilla Rozental töötas 1. juulist 1996. a kuni töölepingu lõpetamiseni 24. oktoobril 2000. a

korteriühistus Vikerlase 13 KÜ (edaspidi korteriühistu) raamatupidajana. Tööandja lõpetas

töölepingu 22. oktoobri 2000. a käskkirjaga TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel.

L. Rozentali avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon 14. detsembri 2000. a otsusega töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks. Tööleping loeti lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel

14. detsembrist 2000. a alates ning korteriühistult mõisteti välja hüvitis töötaja kuue kuu keskmise

palga ulatuses 37 920 krooni.

2. Korteriühistu ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega. Hagiavalduses palus hageja tunnistada

L. Rozentaliga töölepingu lõpetamine seaduslikuks ja töötaja rahalised nõuded ebaseaduslikuks.

Hagiavalduse kohaselt lõpetati kostjaga tööleping töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotamise

tõttu. Kostja läks juhatuse teadmata puhkusele ega esitanud haigestumisel haiguslehte. 12. juulist

2000. a alates ei ole ta tööülesandeid täitnud. Raamatupidaja töökohustuste täitmata jätmine on TLS

§ 86 p-de 6 ja 7 mõttes töökohustuste jäme ja jätkuv rikkumine. Kostja oli hageja juhatuse liige, kes

kutsuti üldkoosoleku otsusega 11. juulil 2000. a tagasi, kuid tal säilis kohustus töötada

raamatupidamise eest vastutava isikuna. Samal ühistu liikmete üldkoosolekul valiti uus juhatus ja

seetõttu ei olnud endisel juhatuse liikmel P. Volinil volitust kostja puhkusele lubamiseks 21. augustist

2000. a.

Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu lõpetamisel rikuti TLS §-s 106 ettenähtud korda. Ta esitas

11. augustil 2000. a juhatusele puhkuseavalduse ja viibis puhkusel 21. augustist 17. septembrini

2000. a. Kuna ta 30. augustist 9. septembrini 2000. a viibis haiguslehel, pikenes puhkus

27. septembrini 2002. a. Ta oli ka 27. septembrist 23. oktoobrini 2000. a haige ja asus tööle

24. oktoobril 2000. a. Samal päeval teatas juhatus, et temaga on tööleping lõpetatud. Ühistu juhataja

ülesandeid täitis 10. juulist 28. juulini 2000. a V. Jeremejev, kes ei esitanud tema töö kohta

pretensioone. Uus juhatus asus tööle alles 17. augustist 2000. a.

3. Kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnistada temaga töölepingu lõpetamine 22. oktoobril 2000. a

ebaseaduslikuks ning mõista tööandjalt välja kuue kuu keskmine palk 37 920 krooni ja kohtukulu.

4. Tallinna Linnakohus jättis korteriühistu hagi rahuldamata ja rahuldas L. Rozentali vastuhagi.

Kohus tunnistas töölepingu lõppenuks töötaja algatusel alates 28. detsembrist 2000. a. Töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest mõisteti korteriühistult hüvitisena välja 37 920 krooni. Kohus juhindus

TLS § 55 p-dest 3 ja 4, § 86 p-dest 6 ja 7, §-st 117, ITVS §-st 28 ja PuhkS §-st 9. Hageja ei

tõendanud töötaja käitumises TLS § 86 p-des 6 ja 7 ettenähtud asjaolude olemasolu. Juhatuse

liikmete vahetumisest tuli töötajat selgelt teavitada. Töölepingus ei ole märgitud töötaja

töötegemiskohta. Tööandja ei tõendanud, et töötaja jättis tööülesanded 12. juulist 21. augustini

2000. a täitmata. Raamatupidamise eest vastutav isik oli ühistu esimees. Lähtudes TLS § 55 p-st 3, ei

pidanud kostja täitma tööülesandeid 21. augustist 23. oktoobrini 2000. a. Töötajal on õigus viibida

puhkusel, sõltumata tööandja esindajate vahetumisest. Tööandja ei väitnud ega tõendanud, et

raamatupidaja tegevusest tulenevalt oleks ühistu vara vähenenud või oleks kostja muul viisil

põhjustanud hagejale või teistele töötajatele varalist kahju. Tööandja ei taotlenud töötaja nõutud

hüvitise vähendamist.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et poolte õigussuhtele on antud ebaõige hinnang.

Kohus pole tuvastanud, kas ja millal L. Rozentali juhatuse liikmeks valimisega töösuhe kuulus

lõpetamisele. Kohus ei kontrollinud keskmise palga arvestust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. mai 2002. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on küllaldaselt motiveeritud. Kohus on piisavalt põhjendanud,

miks ta leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, sealjuures on hinnatud nii puhkusele mineku

õiguslikku alust kui ka raamatupidaja kohustuste täitmist. Järeldused on vastavuses tõenditega ning

ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks otsuses toodud põhjendusi korrata.

Hageja tunnistas töösuhet kostjaga, sest taotles hagis töölepingu lõpetamise seaduslikuks

tunnistamist. Asjaolu, et kostja oli raamatupidajana töötades ka korteriühistu juhatuse liige, ei saa olla

hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja seadusliku esindaja vahetusest tuleb töötajat teavitada, et

hoida ära arusaamatust alluvussuhte osas. Väide hageja hooletust suhtumisest töösse, mis tuvastati

revideerimisaktiga pärast töölepingu lõpetamist, ei saa olla töölepingu lõpetamise asjaolude

hindamise aluseks. Hageja ei esitanud taotlust hüvitise suuruse vähendamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse.

Kohus pole asja lahendamisel arvesse võtnud L. Rozentalile kui korteriühistu juhatuse liikmele

üldkoosoleku poolt antud ülesandeid ja volitusi. Kostja ei saanud korteriühistu juhatuse liikmeks

oleku ajal olla korteriühistuga töösuhtes. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise

isiku organi liikme suhetele selle organiga. Korteriühistu juhatuse liikme suhteid korteriühistuga

reguleerivad mittetulundusühingute seadus, korteriühistu seadus ja KÜ Vikerlase 13 põhikiri.

Tööleping kostjaga lõppes tema juhatuse liikmeks valimisega. Kuna poolte vahel ei ole töösuhet, siis

ei ole kostjal alust nõuda hüvitisena kuue kuu keskmist palka TLS § 117 lg 2 alusel. Kohus ei ole

kontrollinud kostjale tasu arvestuse aluseks olevaid algdokumente ega seda, kes, millal ja mis alusel

on juhatuse liikmele L. Rozentalile tasu määranud. L. Rozentalile kui juhatuse liikmele on tasu

määratud vastuolus MTÜS § 19 p-ga 5 ja seetõttu on see otsustus TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine.

Ringkonnakohus ei võtnud vastu asjas tähtsust omavaid, esimese astme kohtus vastuvõtmata jäetud

tõendeid. L. Rozentali puhkuseavaldus on kehtetu. Kostja ei käitunud pärast 11. juuli 2000. a

üldkoosolekut isikuna, kellel oli töösuhe. L. Rozental ei teatanud korteriühistu uuele juhatusele oma

puhkusest, haigestumisest puhkuse ajal ega esitanud korteriühistule ka haiguslehte. Ringkonnakohus

ei ole kontrollinud kuue kuu palga arvestust.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta töötas korteriühistus raamatupidajana töölepingu

alusel 1. juulist 1996. a. Juhatuse liikmeks olemise ajal temaga töölepingut ei katkestatud ja ta täitis

raamatupidaja töökohustusi edasi. TLS § 7 p 10 ei keela juhatuse liikmeks oleku ajal teha tööd

töölepinguga. Tema kohustused raamatupidajana ja juhatuse liikmena ei kattunud.

8. Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kostja palus jätta

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.

10. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus pidi asjas kohaldama TLS § 7 p 10,

kuna kostjaga sõlmitud tööleping lõppes pärast tema valimist ühistu juhatuse liikmeks. TLS § 7 p-

st 10 ei tulene, et ühistuga töösuhtes oleva isiku valimine ühistu juhatuse liikmeks lõpetab temaga

sõlmitud töölepingu igal juhul poolte kokkuleppel. Vastavalt MTÜS § 26 lg-le 1 on ühingu juhatuse

ülesandeks mittetulundusühingu juhtimine ja esindamine. Nende ülesannetega seoses ei laiene TLS

§ 7 p 10 järgi töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhtetele juriidilise isikuga, s.t juhatuse

liikme vabastamisel ei ole talle kohaldatavad need garantiid ja soodustused, mida näeb ette

töölepingu seadus. Ekslik on kassatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et ühistu juhatuse liige ei

saa olla töösuhtes ühistuga. Kolleegium märgib, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel,

ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Kohtud

on tuvastanud, et kostja oli hagejaga raamatupidaja ülesannete täitmisel töösuhetes ja ta jätkas

raamatupidaja tööd ka pärast juhatuse liikmeks valimist. Raamatupidaja töö ei ole korteriühistu

juhtorgani juhtimis- ja esindusülesannetesse kuuluv tegevus. Vajab märkimist, et hageja lõpetas

kostjaga töölepingu alates 24. oktoobrist 2000. a ja palus esitatud hagis tunnistada kostjaga

töölepingu TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel lõpetamise seaduslikkust.

11. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud ei ole kontrollinud kostjale hüvitise arvestamise

aluseks olevaid dokumente. Ringkonnakohus, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, tuvastas,

et hüvitise arvutamise aluseks olev kostja ühe kuu keskmine palk oli 6320 krooni. Hageja ei

vaidlustanud kostja palga suurust linnakohtus. Samuti on piisavalt põhjendatud, miks on hüvitiseks

kostja kuue kuu keskmine palk. Kassatsioonkaebusele lisatud juhatuse esimehe P. Volini 8. jaanuari

1999. a käskkirja ei ole varasemas menetluses esitatud. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 ei tuvasta

Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega

tuvastatud asjaoludel.

12. Ringkonnakohus on vastavalt TsMS §-le 319 õigesti jätnud vastu võtmata apellatsioonkaebusele

lisatud tõendid, kuna hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid esimeses kohtuastmes esitada.

13. Kolleegium jätab tähelepanuta hageja kassatsioonkaebuse väited kostjale kui juhatuse liikmele

tasu määramise otsuse vastuolu kohta TsÜS § 66 lg-ga 2 ja puhkuseavalduse kehtetuse kohta, sest

need tuli vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-dele 5 ja 6 esitada esimese astme kohtus.

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik