3-4-1-18-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-18-02

Otsuse kuupäev

21. november 2002

Kohtukoosseis

Tõnu Anton, Lea Kivi, Jüri Põld

Kohtuasi

Einar

Kivisalu

kaebus

Tapa

Linna

Valimiskomisjoni

24. oktoobri 2002. a otsuse nr 6 peale

Vaidlustatud akt

Vabariigi Valimiskomisjoni 5. novembri 2002. a otsus nr 46

Menetluse alus Riigikohtus

Algur Kaerma kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tapa Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 2002. a otsusega nr 6 lõpetati ennetähtaegselt Tapa

Linnavolikogusse valituteks osutunud Jaan Viktori ja Lilli Strõnadko volitused nende Tapa

linnaametnikuks olemise tõttu. Sama otsuse kohaselt said nende asemel volikogu liikmeteks Algur

Kaerma ja Mart Peedo.

2. Tapa linnavolikogu liige Einar Kivisalu esitas 25. oktoobril 2002. aastal Lääne-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada Tapa Linna Valimiskomisjoni otsus

asendusliikmete kinnitamise kohta seadusevastaseks ja teha Tapa Linna Valimiskomisjonile

ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks.

Kaebuse kohaselt on Tapa Linna Valimiskomisjon oma otsusega ennetähtaegselt lõpetanud Jaan

Viktori ja Lilli Strõnadko volikogu liikme volitused vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (edaspidi KOKS) § 18 lg 1 p-le 6. Nende asemel on asendusliikmetena kutsutud volikogu

esimesest istungist osa võtma A. Kaerma ja M. Peedo. J. Viktor ja L. Strõnadko on Tapa

Linnavalitsuse liikmed, kes on kinnitatud eelmise volikogu poolt ja kellele laieneb KOKS § 19 lg 2

p 1 ning § 19 lg 3. Kuna § 19 lg 2 p 1 kehtestab erinormi § 18 lg 1 p 6 kohta, on sellega rikutud

volikogusse valitud J. Viktori ja L. Strõnadko õigusi, mis võib oluliselt muuta volikogu esimesel

istungil toimuva volikogu ja aseesimehe valimise tulemusi.

3. 30. oktoobril 2002. aastal jättis Lääne-Viru Maakonna Valimiskomisjon kaebuse rahuldamata.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et J. Viktor ja L. Strõnadko olid nimetatud Tapa linnapea

18. aprilli 1996. aasta käskkirjaga nr 36 ametnikeks ja Tapa Linnavolikogu 11. novembri 1999. aasta

otsusega nr 11 linnavalitsuse liikmeteks. J. Viktor ja L. Strõnadko on tähtajatult nimetatud

ametnikeks ning ametnikustaatus ei kaasne nende valitsuse liikmeks olemisega.

4. E. Kivisalu esitas 1. novembril 2002. aastal kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebuses

korratakse maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud põhjendusi. Kaebaja palub

tühistada Tapa Linna Valimiskomisjoni otsus J. Viktori ja L. Strõnadko volikogu liikme volituste

lõpetamise kohta või tunnistada see seadusevastaseks ja teha Tapa Linna Valimiskomisjonile

ettekirjutus seaduserikkumise kõrvaldamiseks.

5. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas 5. november 2002. a otsusega nr 46 E. Kivisalu kaebuse ja

tühistas Tapa Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 2002. aasta otsus nr 6. Otsuses on esitatud

järgmised põhjendused:

1) Vastavalt KOKS § 18 lg 1 p-le 6 lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega seoses

nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Vastavalt KOKS § 19 lg 2 p-

le 1 peatuvad volikogu liikme volitused, kui volikogu liige on kinnitatud valla- või linnavalitsuse

liikmeks. KOKS § 19 lg 3 kohaselt ei kehti § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud piirang volikogu uude koosseisu

valitud eelmise koosseisu poolt kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikmete suhtes, kes

jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

2) Seega ei saa üldjuhul sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnik volikogu töös osaleda

ning tema volitused tuleb lõpetada. Kui aga valitsuse liige on ka kohaliku omavalitsuse ametnik, siis

kehtib tema suhtes erandina KOKS § 19 lg 2 p 1 ja § 19 lg 3 ning tal on õigus volikogu töös osaleda

kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. Maakonna valimiskomisjon leidis, et antud juhul on

isikute ametnikuks nimetamise ja valitsuse liikmeks oleku alus erinev ja ametnikustaatus ei kaasne

nende valitsuse liikmeks olemisega. Sellist piirangut KOKS § 19 lg 2 p 1 ette ei näe. Sellest

tulenevalt oli J. Viktoril ja L. Strõnadkol õigus volikogu töös osaleda kuni volikogu poolt uue

valitsuse kinnitamiseni KOKS § 19 lg 3 alusel ja alles pärast seda oleks tulnud nende volitused

olenevalt olukorrast kas peatada või lõpetada § 19 lg 2 p 1 või § 18 lg 1 p 6 alusel.

6. Tapa Linnavolikogu 24. koosseisu esimees Algur Kaerma esitas 7. novembril 2002. a Riigikohtule

kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 5. novembri 2002. a otsuse nr 46 peale, milles palus tunnistada

kehtetuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ja Tapa Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 2002. a

otsuse nr 6 tühistamise osas. Samuti palus A. Kaerma tunnistada tagasiulatuvalt kehtivaks Lääne-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni 30. oktoobri 2002. a otsus ja jätta Einar Kivisalu kaebus rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. A. Kaerma väidab kaebuses:

1) 5. novembril 2002. a. otsustas Vabariigi Valimiskomisjon oma otsusega nr 46 rahuldada

E. Kivisalu 1. novembril 2002. a esitatud kaebuse Tapa Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 2002. a

otsuse nr 6 alusel sooritatud määrangu J. Viktori ja L. Strõnadko volikogu liikme volituste

ennetähtaegse lõpetamise osas, milles Tapa Linna Valimiskomisjon juhindus otsuse tegemisel KOKS

§ 18 lg 1 p-st 6.

2) L. Strõnadko ja J. Viktor on Tapa linnapea 18. aprilli 1996 käskkirjaga nr 36 nimetatud KOKS

§ 18 lg 1 p 6 mõttes kohaliku omavalitsuse ametnikeks kui töölepingu alusel töötavad isikud. Kuna

ametnikustaatusega võib kaasneda taotlus esindada professionaalseid huvisid prevaleerivana valitsuse

liikmeks olemisega, mis on valitud staatus, siis on õigusega ametnikust volikogu liikme suhtes

rakendatavad piirangud volikogu töös rangemad kui valitavatel valitsuse liikmetele ja paigutatud §-

sse 18 ja sellest tulenevalt võrdleval suhtestamisel § 19 lg 2 p 1 ja § 19 lg 3 ülimuslikud.

3) Põhiseadust silmas pidades ei saa nõus olla Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendusega, et KOKS

§ 19 lg 2 p 1 ei sea piiranguid isikule, kelle puhul on täidetud tingimused nii ametnikuks nimetamise

kui valitsuse liikmeks kinnitamise osas. Ei saa nõustuda olukorraga, kus isikul pole võimalust

avaldada oma seisukohta valitsuse liikmestaatusest tagasiastumise osas ning otsustusõigus on jäetud

järgmise volikogu koosseisule. Kui ametnikustaatust omaval volikogu liikmel, kes on samas ka

valituse liige, on õigus avalduse alusel lahkuda töösuhtest, siis peab ta omama samasugust õigust

vaba tahte väljendamiseks valitsuse liikme staatuse võtmiseks või sellest loobumiseks.

8. Riigikohtule kaebuse kohta esitatud selgitustes palub Vabariigi Valimiskomisjon jätta A. Kaerma

kaebus rahuldamata.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 sätestab: "Erakond, valimisliit või

isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada

Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming

õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas,

maakonnas või riigis kehtetuks." Sellega on sätestatud põhimõte, et Riigikohtus saab isik

valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kaebus kuulub rahuldamisele, kui valimiskomisjoni

otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi.

Põhimõttest, et valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, lähtub ka Kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seadus. "Kui üksikisik, kandidaat, valimisliit või erakond (edaspidi

huvitatud isik) leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse

või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile"

(KOVVS § 64 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga

rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle käesoleva

seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib esitada

kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile" (KOVVS § 65 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et

jaoskonnakomisjoni toiminguga, valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga, maakonna

valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga

rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I

2002, 29, 174) ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule" (KOVVS § 66 lg 1).

10. Riigikohus sai A. Kaerma kaebuse kätte 12. novembril 2002. aastal. A. Kaerma vaidlustas

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega rahuldati E. Kivisalu kaebus ja tühistati Tapa Linna

Valimiskomisjoni otsus. Kaebusega kaitseb A. Kaerma mitte ainult enda, vaid ka M. Peedo mandaati

linnavolikogus. Asja materjalidest ei nähtu aga see, et A. Kaerma on volitatud esitama kaebust

M. Peedo õiguste kaitseks. Seepärast palus Riigikohus A. Kaermal esitada 19. novembriks 2002

dokument, mis tõendab tema pädevust esindada M. Peedot.

11. E. Kivisalu vaidlustas Tapa valimiskomisjoni 24. oktoobri 2002. a otsuse maakonna

valimiskomisjonis, väites, et selle otsusega rikutakse J. Viktori ja L. Strõnadko õigusi. Vabariigi

Valimiskomisjonis vaidlustas E. Kivisalu maakonna valimiskomisjoni otsuse, millega jäeti tema

kaebus rahuldamata. Kuna asja materjalidest ei nähtunud, et E. Kivisalu on volitatud esindama

J. Viktorit ja L. Strõnadkot, siis palus Riigikohus E. Kivisalul 19. novembriks 2002 esitada tema

volitusi tõendav dokument.

Kolleegium märgib, et maakonna valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon pidanuksid

kontrollima E. Kivisalu volitusi esindada L. Strõnadkot ja J. Viktorit.

12. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 42 lg 1 järgi on menetlusosalised

kaebuse läbivaatamisel Riigikohtus kaebuse esitaja ja Vabariigi Valimiskomisjon. Sama paragrahvi

lõige 2 sätestab: "Lisaks lõikes 1 nimetatutele on Riigikogu liikmete ja asendusliikmete

registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete

ja asendusliikmete registreerimise ning lisamandaatide jaotamise otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel menetlusosaline isik, kelle mandaat võidakse tühistada."

Seega on käesolevas vaidluses Riigikohtus menetlusosalisteks peale A. Kaerma ja Vabariigi

Valimiskomisjoni ka J. Viktor, L. Strõnadko ja M. Peedo, kelle mandaadi üle otsustatakse.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 49 lg 1 annab menetlusosalistele muu

hulgas ka õiguse esitada kohtule taotlusi, anda kohtule seletusi, esitada tõendeid, vaielda vastu teiste

menetlusosaliste taotlustele ning saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud

ärakirju.

Eeltoodust tulenevalt palus Riigikohus J. Viktorit, L. Strõnadkot ja M. Peedot esitada 19. novembriks

2002 Riigikohtule oma seisukoht käesolevas vaidluses.

13. E. Kivisalu teatas Riigikohtule, et L. Strõnadko on valimisliidu "Sõltumatud" liige ja vastavalt

Tapa linna valimisliidu "Sõltumatud" otsusele on E. Kivisalu valimisliidu volitatud esindaja. Selle

kohta esitas E. Kivisalu kolleegiumile ka volitusi tõendava dokumendi.

A. Kaerma esitas Riigikohtule volikirja, millest nähtub, et M. Peedo on volitanud A. Kaermat

esindama teda Riigikohtus käesolevas asjas.

14. M. Peedo, L. Strõnadko ja J. Viktor esitasid Riigikohtule oma seisukoha käesolevas asjas.

L. Strõnadko ja J. Viktor on seisukohal, et E. Kivisalu esitatud kaebus ja Vabariigi Valimiskomisjoni

otsus on põhjendatud. J. Viktori selgitustest järeldab kolleegium, et J. Viktor aktsepteerib E. Kivisalu

poolt J. Viktori õiguste kaitseks esitatud kaebusi. M. Peedo on seisukohal, et õige on maakonna

valimiskomisjoni seisukoht.

II

15. Tapa Linna Valimiskomisjon lõpetas J. Viktori ja L. Strõnadko volitused volikogu liikmena

viitega KOKS § 20 lg-le 4 ja § 18 lg 1 p-le 6 seetõttu, et nad olid linnaametnikud. Sama otsuse

kohaselt asusid linnavolikogu liikmeteks A. Kaerma ja M. Peedo.

Asja materjalidest nähtub, et L. Strõnadko ja J. Viktor vormistati 1996. aastal seoses Avaliku

teenistuse seaduse jõustumisega Tapa Linnavalitsuse ametnikeks. Asja materjalidest nähtub aga ka

see, et 1999. aastal kinnitati Tapa Linnavalitsuse eelmise, s.o 2002. aastal ametist lahkunud,

linnavalitsuse liikmeteks L. Strõnadko ja J. Viktor.

16. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lg 1 p 6, millele viitas Tapa Linna

Valimiskomisjon, sätestab volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise seoses viimase

"nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks". See säte ei laiene aga

L. Strõnadkole ja J. Viktorile, sest nad olid ametist lahkuva linnavalitsuse liikmed. Isikut, kes on

samaaegselt nii linnaametnik kui ka linnavalitsuse liige, tuleb KOKS § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel

käsitada üksnes kui linnavalitsuse liiget. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et

L. Strõnadko ja J. Viktori suhtes ei saanud kohaldada KOKS § 18 lg 1 p 6.

17. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lg 2 p 1 järgi peatuvad volikogu liikme volitused,

kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla-

või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks. Sama paragrahvi

lõige 3 aga sätestab: "Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu

uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea ja kinnitatud või

ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue

valitsuse kinnitamiseni." Kuna L. Strõnadko ja J. Viktor olid volikogu uude koosseisu valitud eelmise

linnavalitsuse liikmed, siis tulnuks nende suhtes kohaldada KOKS § 19 lg 3 ja nad pidanuksid saama

osaleda uue linnavolikogu töös. Samal seisukohal on ka Vabariigi Valimiskomisjon.

Eeltoodu põhjal jätab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse muutmata ja kaebuse

rahuldamata.

Tõnu Anton, Lea Kivi, Jüri Põld