3-2-1-126-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-126-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Hillar Tamme hagi AS Valga Külmutusvagunite Depoo

(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AS Valga

Külmutusvagunite Depoo pankrotimenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-235/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hillar Tamme kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. oktoober 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja H. Tamm, tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa ja

kostja esindaja vandeadvokaat M. Lemetti

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2002. a

otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja töötas 1986. aastast alates AS-s Valga Külmutusvagunite Depoo (edaspidi Depoo)

külmutussektsiooni mehhaanikuna. 30. märtsil 2000. a kuulutas Valga Maakohus välja Depoo

pankroti ning seoses sellega lõpetati 8. mail 2000. a hagejaga tööleping TLS § 86 p 2 alusel.

Töölepingu lõpetamisel ei makstud hagejale välja lõpparvet ega TLS § 90 lg 1 p-s 1 ette nähtud

hüvitist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. juunil 2000. a maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse,

millega jättis Depoo pankroti välja kuulutamata. Hagejat tööle ei ennistatud. 14. novembril 2000. a

kuulutas Valga Maakohus uuesti välja ettevõtte pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Heli

Peetsmanni.

2. Hageja esitas pankrotimenetluses Depoo pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnistada

temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning tunnustada

pankrotimenetluses tema esitatud varalisi nõudeid, st välja mõista keskmine palk töölt sunnitud

puudumise aja eest 2000. aasta maist kuni käesoleva ajani; 2000. aasta aprillis ja mais saamata jäänud

töötasu ning lõpparve; viivised töötasu maksmisega viivitamise eest ja hüvitis lõpparve kinnipidamise

eest; moraalne kahju 100 000 krooni. Kokku palus hageja tunnustada nõudeid 11. jaanuari 2002. a

seisuga 160 396 krooni 35 sendi ulatuses. 20. aprillil 2001. a tunnustati hageja nõuet 8973 krooni

ulatuses II rahuldamisjärgu nõudena (saamata jäänud töötasu) ning 153 krooni 75 sendi ulatuses V

rahuldamisjärgu nõudena (viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest). Ülejäänud osas hageja

nõudeid ei tunnustatud.

3. Valga Maakohtule esitatud hagis palus H. Tamm tunnistada temaga töölepingu lõpetamine

ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning tunnustada pankrotimenetluses tema esitatud varalisi

nõudeid: välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest 2000. aasta maist kuni

käesoleva ajani; 2000. aasta aprillis ja mais saamata jäänud töötasu ning lõpparve; viivised töötasu

maksmisega viivitamise eest ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest; moraalne kahju 100 000 krooni.

Kokku palus hageja tunnustada nõudeid 11. jaanuari 2002. a seisuga 160 396 krooni 35 sendi

ulatuses.

Hageja leidis, et pankrotihaldur on oma tegevusega tekitanud talle moraalset kahju 100 000 krooni,

sest halduri tegevuse tõttu on hageja kaotanud töö ning on sunnitud osalema kohtumenetlustes.

Samuti on pankrotihaldur müünud ettevõtte vara töökollektiivi nõusolekuta, likvideerinud kogu

majandustegevuse ning eiranud töötajate piketil esitatud nõudmisi. Halduri süül ei õnnestunud müüa

ettevõttele kuulunud külmutusvaguneid Venemaa firmale "Paritet", kes oleks taganud töötajatele

töökohad ning jätkanud vedusid.

Kostja AS Valga Külmutusvagunite Depoo (pankrotis) vaidles hagile vastu. Hagejaga lõpetati

tööleping TLS § 86 p 2 alusel ning hilisem pankrotiotsuse tühistamine ei muutnud töölepingu

lõpetamist ebaseaduslikuks. Ettevõte on likvideerimisel ning hagejale ei ole enam töökohta. Kuna

pankrotivara müügist ei ole veel raha laekunud, siis ei ole õnnestunud alustada saamata jäänud

töötasude ja lõpparvete väljamaksmisega. Moraalse kahju nõude osas leidis pankrotihaldur, et ta on

täitnud oma kohustusi vastavalt pankrotiseadusele ja võlausaldajate üldkoosolekute otsustele ning ei

ole hagejale moraalset kahju põhjustanud.

4. Valga Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tunnustas Depoo pankrotimenetluses

H. Tamme lõpparve kinnipidamise eest 2088 krooni 40 sendi viivise nõuet V rahuldamisjärgu

nõudena. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja 2000. aastal hagejale välja maksmata jätnud töötasu ja hüvitisi

tulenevalt töölepingu lõpetamisest kokku 8973 krooni. Selles summas on hageja nõuet tunnustatud

võlausaldajate üldkoosolekul II rahuldamisjärgu nõudena. Hageja viivisenõuet tuleb tunnustada

osaliselt. PalgaS § 32 lg 1 kohaselt tuli hagejale kõik ettevõttelt saada olevad summad välja maksta

töölepingu lõppemise päeval, s.o hiljemalt 8. maiks 2000. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja

kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest,

kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Põhjendatud ei ole hageja viide PalgaS §-le 35.

Lõpparve kinnipidamise eest rakendatava vastutuse ülempiiri määrab TLS § 119. Kohtule esitatud

materjalide kohaselt oli hageja keskmine palk 2088 krooni 40 senti.

Hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Tööleping lõpetati hagejaga seaduses toodud alustel, protseduurireeglite kohaselt ning

tema tööle ennistamiseks puudub alus. Pankrotiotsuse tühistamisega kaotas haldur oma volitused

ning hageja uuesti tööle võtmise üle sai otsustada vaid Depoo, lähtudes ettevõtte vajadustest ja

majanduslikust olukorrast.

Põhjendamatu on hageja nõue saada palka 2000. aasta maist kuni käesoleva ajani. Hagejaga töösuhte

lõpetamine oli seaduslik ning põhjendatud. Kuigi hiljem pankroti väljakuulutamise kohtuotsus

tühistati, ei parandanud see firma olukorda ega taganud vedude jätkamise võimalust. Seega ei ole

tõendatud, et juhul kui 30. märtsil 2000. a ei oleks välja kuulutatud AS Valga Külmutusvagunite

Depoo pankrotti, oleks hagejale säilinud senine töökoht ja palk kuni käesoleva ajani.

Kohus nõustus hageja väitega, et töökoha kaotus ja pankrotimenetlusega seotud probleemid võisid

põhjustada talle hingelisi üleelamisi ning muret. Samuti on hageja kulutanud aega, energiat ja

materiaalseid vahendeid võitluseks enda ja teiste töötajate huvide eest. Seega võib hagejale olla

tekitatud moraalset kahju, kuid kahju tekkimise algpõhjuseks on Depoo pankrotistumine. TsK §-st

448 tuleneb, et isikule tuleb hüvitada õigusvastase teoga süüliselt tekitatud kahju. PankrS § 31 lg 2

kohaselt tuleb pankrotihalduril lähtuda võlgniku vara haldamisel ja müümisel eelkõige võlausaldajate

ja võlgniku huvide kaitsest. Iga hinna eest võlgniku tegevuse jätkamisega ja töötajate tööga

kindlustamisega võib kaasneda suur kahjum, mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega ei ole

pankrotihaldur pannud toime õigusvastaseid tegusid, mis oleksid hagejale moraalset kahju

põhjustanud, ning hageja vastav nõue tuleb jätta tunnustamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. mai 2002. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning kooskõlas TsMS § 330

lg-ga 5 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.

Vastuses apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et PankrS § 16 lg 4 kohaselt kuulub

pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei

saa muuta seaduses sätestatud täitmise viisi ega korda. TLS § 97 lg 2 kohaselt on pankrotihalduril

õigus pärast tööandja pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. Tulenevalt pankrotiseaduse

mõttest on halduril õigus töölepingud lõpetada ka enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Pärast

pankrotiotsuse tühistamist lõppesid halduri volitused, mistõttu tema ei saanud hagejat tööle võtta.

Asjaolu, et pankrot uuesti välja kuulutati, ei taastanud algset olukorda. Uue pankroti väljakuulutamise

järgselt pidi haldur arvestama vahepeal toimunud muudatusi. Nõutud viivise summat on vähendatud

seadusega kooskõlas. Moraalse kahju nõude osas nõustus ringkonnakohus maakohtu põhjendustega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus.

Hageja taotles töölepingu TLS § 86 p 2 alusel lõpetamise ebaseaduslikuks ja õigustühiseks

tunnistamist ning enda tööle ennistamist. Hageja soovis keskmist palka töölt sunnitud puudumise aja

eest II rahuldamisjärgu nõudena - 42 564 krooni, keskmist palka 8. maist 2000. a kuni Riigikohtu

otsuse tegemiseni 99 krooni 45 senti iga tööpäeva eest, keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest

ühe kuupalga ulatuses II rahuldamisjärgu nõudena - 2088 krooni 40 senti. Samuti soovis hageja

viivist palga maksmisega viivitamise eest 1286 krooni 10 senti ja hüvitist moraalse ja materiaalse

kahju tekitamise eest 10 000 krooni. Lisaks soovis hageja tema tasutud riigilõivu 350 krooni

hüvitamist.

TLS § 97 piirdub töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 2 alusel üksnes pankrotiotsuse tegemisega ega

anna alust selle tühistamiseks juhul, kui pankrotiotsus tühistatakse. TLS § 17 kohaselt kohaldatakse

sätete vastuolu korral seda sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kuna ringkonnakohtu otsusega

pankrotimenetluses jäeti pankrot välja kuulutamata, langes ära töölepingu lõpetamise alus. Hageja

leiab, et kui pankrotiotsus hiljem tühistatakse, siis on pankroti väljakuulutamine algusest peale

kehtetu ja töölepingu lõpetamise alus on samuti kehtetuks muutunud. Kostja pidi hageja tööle

ennistama, kuna õiguse analoogia järgi kuulub kohaldamisele restitutsioon. Halduri volituste

lõppemisel läksid halduri volitused üle kostja juhatuse liikmetele.

7. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. Riigikohtu istungil palus kostja esindaja

kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja leidis, et vaidluse sisuks saab olla

pankrotimenetluses esitatud rahalise nõude tunnustamise ulatus, mitte tööõiguslikud nõuded.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

PankrS § 16 lg 4 kohaselt kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Kolleegium nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga, et TLS § 97 lg 2 kohaselt on pankrotihalduril õigus pärast tööandja

pankroti väljakuulutamist töölepingud lõpetada. Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur

juriidilise isiku tegevuse jätkamise tervendamiskava või teeb võlausaldajate esimesele üldkoosolekule

ettepaneku juriidiline isik lõpetada. Kuna haldur võib PankrS § 57 lg 3 alusel kohe pärast pankroti

väljakuulutamist alustada tervendamist ning see võib hõlmata ka töölepingute lõpetamist, siis on tal

õigus töölepingud lõpetada vastavalt võlgniku majanduslikule olukorrale (vajadusele) ka enne

võlausaldajate üldkoosolekut. PankrS § 22 lg 1 sätestab, et halduril on õigus võlgniku kohustusi täita

või loobuda võlgniku kohustuste täitmisest õigustatud isiku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. See

säte annab haldurile õiguse loobuda ka võlgniku kui tööandja kohustuste täitmisest töölepingu

poolena.

9. Kohtuotsuse, millega kuulutati välja pankrot, hilisem tühistamine ei muuda töölepingu lõpetamist

ebaseaduslikuks. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu

lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu

lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks

kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuna töölepingu lõpetamise ajal oli olemas

asjaolu, mis võimaldas töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 2 alusel, siis ei saa selle asjaolu hilisem

äralangemine kaasa tuua töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust. Tööleping hagejaga lõpetati

seaduses ettenähtud alusel. Pankrotiseaduse mõttega on vastuolus kassatsioonkaebuse väide, et

pankrotiotsuse tühistamisega muutusid ebaseaduslikeks kõik pankrotihalduri pärast pankroti

väljakuulutamist tehtud tehingud ning vastu võetud otsused. Seega on hagi töölepingu

ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate varaliste nõuete tunnustamiseks jäetud põhjendatult

rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et pärast pankrotiotsuse tühistamist lõppesid halduri volitused ja tal

puudus võimalus hageja töölevõtmiseks.

10. Kehtivas õiguses on reguleerimata, mis saab pankrotiotsuse tühistamisel töötajatest, kellega

tööleping lõpetati TLS § 86 p 2 alusel. Kolleegium leiab, et sellises olukorras kuulub seaduse

analoogia alusel kohaldamisele TLS § 98 lg 3.

TLS § 98 lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle

tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Seega on pankrotiotsuse

tühistamisel töötajal, kellega töölepingud lõpetati, õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist, kui

tööandjal on võimalus töötajale pakkuda tööd, mida töötaja suudab teha. Kui pankrotiotsus

tühistatakse, on TLS § 86 p 2 alusel töölt vabanenud töötajal õigus pöörduda kuue kuu jooksul alates

pankrotiavalduse rahuldamata jätmise otsuse jõustumisest tööandja poole uue töölepingu

sõlmimiseks, kui tööandjal tekkis vabu töökohti. Kui tööandjal on vabu töökohti, on töötajal õigus

nõuda temaga uue töölepingu sõlmimist, mitte aga tööle ennistamist.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik