3-1-1-119-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedI. H. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem KrK § 139 järgi karistatud isikuna, püüdis 2. oktoobril 2001. a kella 18.00 paiku salaja varastada X Kaubamajast kaupa 863
Legislator headnote
AI generated3-1-1-119-02 · Riigikohus: KarS § 218 lg 1, s.o väärteo tunnused, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KarSRakS § 3 lg 1 järgi lõpetada.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-119-02
Määruse kuupäev
19. november 2002
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja
Peeter Vaher
Kohtuasi
I. H. süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
1. oktoobri 2002. a määrus nr 2-1/956 Tallinna
Prokuratuuri prokuröri eriprotesti läbivaatamata jätmise
kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva riigiprokuröri Alar
Kirsi eriprotest
Asja läbivaatamise kuupäev
5. november 2002
Istungil osalenud isikud
I. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja
riigiprokurör Marge Püss
RESOLUTSIOON
1. Eriprotest rahuldada.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus I. H.
süüdistusasjas nr 2-1/956, millega jäeti läbivaatamata Tallinna Prokuratuuri prokuröri eriprotest
Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. septembri 2002. a määruse peale ja saata kriminaalasi
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määrus jõustub 19. novembril 2002. a. ega kuulu edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. I. H. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem KrK § 139 järgi
karistatud isikuna, püüdis 2. oktoobril 2001. a kella 18.00 paiku salaja varastada X Kaubamajast kaupa 863
krooni väärtuses.
2. Juhindudes KarSRakS § 3 lg-st 1 ja 6, lõpetas Tallinna Linnakohtu kohtunik oma 13. septembri 2002. a
määrusega kriminaalmenetluse I. H. asjas.
Lähtudes KarS §-st 218, § 44 lg-st 2 leidis kohtunik, et kuni 1000 kroonise asja omastamisel on KarS mõttes
tegemist väärteoga. Kohus märkis, et kuna I. H. poolt omastatu väärtus oli 863 krooni, on tema tegevuses
KarS § 218 lg 1, s.o väärteo tunnused, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KarSRakS § 3 lg 1 järgi lõpetada.
3. Juhindudes AKKS §-st 68, esitas Tallinna prokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold eeltoodud määruse peale
eriprotesti. Prokurör palus määruse tühistada ja saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks.
Eriprotestis märgiti, et KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise
varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud
raskendavad asjaolud. I. H. on varem kahel korral karistatud salajase varguse eest (Tallinna Linnakohtu
9. märtsi 2000. a ja 1. septembri 2000. a kohtuotsused). I. H. käesolev tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 4
tunnustele sõltumata varastatu väärtusest, sest tema puhul esineb süüteokoosseisu raskendav asjaolu " ta on
isik, kes on varem toime pannud varguse(d).
4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrusega jäeti eriprotest läbi
vaatamata põhjendusega, et vaidlustatud määrus ei sisaldu erikaebe korras vaidlustatavate määruste loetelus
(AKKS § 68 või § 69) ning ringkonnakohtul ei ole pädevust neile seadusega antud kompetentsi
laiendamiseks. Samas nõustus kriminaalkolleegium eriprotestis käsitletud materiaalõiguse tõlgendusega.
Kriminaalkolleegium leidis, et I. H. eriline isikutunnus on käsitatav KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud
süüteokoosseisu raskendava asjaoluna ning seetõttu on tema tegu kvalifitseeritav kurteona (KarS § 199 lg 2
p 4) ka 1. septembril 2002. a jõustunud Karistusseadustiku järgi.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas eriprotesti Riigiprokuratuuri
osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs, kes palub selle tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks
arutamiseks. Prokurör ei ole nõus ringkonnakohtule esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmisega järgmistel
põhjustel.
5.1 Protesti esitaja arvates on ootuspärane ja õigusemõistmise üldprintsiipidega kooskõlas seisukoht, et
prokuröril peab olema õigus apelleerida kohtu lahendit, mis on seadusega otseses vastuolus. Protesti esitaja
viitab siinkohal Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-22-96 ja 3-1-1-114-96 avaldatud seisukohale, et
põhimõtteliselt ei ole kriminaalasju, mille terviklahenduseks olevat kohtulahendit ei ole võimalik edasi
kaevata. Seetõttu leiab ta, et kriminaalkolleegium oli volitatud neile esitatud eriprotesti läbi vaatama.
5.2 Prokurör on seisukohal, et kriminaalkolleegiumi määruses tehtud viide KarSRakS §-le 10 ei ole
asjakohane. Samuti ei saa eriprotesti läbivaatamata jätmise aluseks olla KarSRakS § 3 lg 6. Seda seetõttu, et
vaidlusobjektiks ei ole mitte karistusest vabastamise küsimus, vaid kriminaalmenetluse ebaseaduslik
lõpetamine.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub eriprotestiga ja leiab, et ringkonnakohtu määruse motiivid
linnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta ei ole põhjendatud.
Riigikohus on oma varasemates lahendites AKKS § 68 lg-s 1 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendanud
põhjendusega, et ei saa olla kriminaalasju, mille terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse
edasikaebamisele (vt 3-1-1-22-96, RKL 1996, nr 63; 3-1-1-114-96, RKL 1996, nr 144; 3-1-1-109-00, RT III
2000, 30, 322). Käesolevas asjas lõpetas linnakohtu kohtunik oma määrusega kriminaalmenetluse KarS § 3
lg 1 alusel põhjendusega, et I. H.-le kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud kuriteokoosseisule vastab
1. septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku järgi väärteokoosseis. Ka see määrus on oma sisult
terviklahendus, mis välistab asja edasise menetlemise ja seetõttu peab saama seda erikaebe korras
vaidlustada. Arvestades Riigikohtu praktikat ning lähtudes KrMK § 1 p-st 4 tulenevat Riigikohtu kohustust
lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud
seaduse kohaldamisel, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks määruse, millega kohus lõpetab
kriminaalmenetluse KarSRakS § 3 lg 1 alusel, vaidlustamist erikaebe korras.
7. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2, §-st 77 ning
KrMK § 1 p-st 4, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määruse ja saadab kriminaalasja läbivaatamiseks samale kohtule.
Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher