Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-119-02 ECLI:EE:RK:2002:3.1.1.119.02.380 AI generated

3-1-1-119-02 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-119-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

I. H. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem KrK § 139 järgi karistatud isikuna, püüdis 2. oktoobril 2001. a kella 18.00 paiku salaja varastada X Kaubamajast kaupa 863

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-119-02 · Riigikohus: KarS § 218 lg 1, s.o väärteo tunnused, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KarSRakS § 3 lg 1 järgi lõpetada.

Keywords

AI generated
anti-subsidy proceeding insufficiently substantiated grievance public levies dispute value in dispute procedural objections lack of economic substance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-119-02

Määruse kuupäev

19. november 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

I. H. süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2002. a määrus nr 2-1/956 Tallinna

Prokuratuuri prokuröri eriprotesti läbivaatamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva riigiprokuröri Alar

Kirsi eriprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

5. november 2002

Istungil osalenud isikud

I. H. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Eriprotest rahuldada.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus I. H.

süüdistusasjas nr 2-1/956, millega jäeti läbivaatamata Tallinna Prokuratuuri prokuröri eriprotest

Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. septembri 2002. a määruse peale ja saata kriminaalasi

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määrus jõustub 19. novembril 2002. a. ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. H. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2 järgi selles, et ta varem KrK § 139 järgi

karistatud isikuna, püüdis 2. oktoobril 2001. a kella 18.00 paiku salaja varastada X Kaubamajast kaupa 863

krooni väärtuses.

2. Juhindudes KarSRakS § 3 lg-st 1 ja 6, lõpetas Tallinna Linnakohtu kohtunik oma 13. septembri 2002. a

määrusega kriminaalmenetluse I. H. asjas.

Lähtudes KarS §-st 218, § 44 lg-st 2 leidis kohtunik, et kuni 1000 kroonise asja omastamisel on KarS mõttes

tegemist väärteoga. Kohus märkis, et kuna I. H. poolt omastatu väärtus oli 863 krooni, on tema tegevuses

KarS § 218 lg 1, s.o väärteo tunnused, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KarSRakS § 3 lg 1 järgi lõpetada.

3. Juhindudes AKKS §-st 68, esitas Tallinna prokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold eeltoodud määruse peale

eriprotesti. Prokurör palus määruse tühistada ja saata kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks.

Eriprotestis märgiti, et KarS § 218 lg 1 sätestab varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine, kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud

raskendavad asjaolud. I. H. on varem kahel korral karistatud salajase varguse eest (Tallinna Linnakohtu

9. märtsi 2000. a ja 1. septembri 2000. a kohtuotsused). I. H. käesolev tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 4

tunnustele sõltumata varastatu väärtusest, sest tema puhul esineb süüteokoosseisu raskendav asjaolu " ta on

isik, kes on varem toime pannud varguse(d).

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrusega jäeti eriprotest läbi

vaatamata põhjendusega, et vaidlustatud määrus ei sisaldu erikaebe korras vaidlustatavate määruste loetelus

(AKKS § 68 või § 69) ning ringkonnakohtul ei ole pädevust neile seadusega antud kompetentsi

laiendamiseks. Samas nõustus kriminaalkolleegium eriprotestis käsitletud materiaalõiguse tõlgendusega.

Kriminaalkolleegium leidis, et I. H. eriline isikutunnus on käsitatav KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud

süüteokoosseisu raskendava asjaoluna ning seetõttu on tema tegu kvalifitseeritav kurteona (KarS § 199 lg 2

p 4) ka 1. septembril 2002. a jõustunud Karistusseadustiku järgi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse peale esitas eriprotesti Riigiprokuratuuri

osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs, kes palub selle tühistada ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks

arutamiseks. Prokurör ei ole nõus ringkonnakohtule esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmisega järgmistel

põhjustel.

5.1 Protesti esitaja arvates on ootuspärane ja õigusemõistmise üldprintsiipidega kooskõlas seisukoht, et

prokuröril peab olema õigus apelleerida kohtu lahendit, mis on seadusega otseses vastuolus. Protesti esitaja

viitab siinkohal Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-22-96 ja 3-1-1-114-96 avaldatud seisukohale, et

põhimõtteliselt ei ole kriminaalasju, mille terviklahenduseks olevat kohtulahendit ei ole võimalik edasi

kaevata. Seetõttu leiab ta, et kriminaalkolleegium oli volitatud neile esitatud eriprotesti läbi vaatama.

5.2 Prokurör on seisukohal, et kriminaalkolleegiumi määruses tehtud viide KarSRakS §-le 10 ei ole

asjakohane. Samuti ei saa eriprotesti läbivaatamata jätmise aluseks olla KarSRakS § 3 lg 6. Seda seetõttu, et

vaidlusobjektiks ei ole mitte karistusest vabastamise küsimus, vaid kriminaalmenetluse ebaseaduslik

lõpetamine.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub eriprotestiga ja leiab, et ringkonnakohtu määruse motiivid

linnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta ei ole põhjendatud.

Riigikohus on oma varasemates lahendites AKKS § 68 lg-s 1 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendanud

põhjendusega, et ei saa olla kriminaalasju, mille terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse

edasikaebamisele (vt 3-1-1-22-96, RKL 1996, nr 63; 3-1-1-114-96, RKL 1996, nr 144; 3-1-1-109-00, RT III

2000, 30, 322). Käesolevas asjas lõpetas linnakohtu kohtunik oma määrusega kriminaalmenetluse KarS § 3

lg 1 alusel põhjendusega, et I. H.-le kriminaalkoodeksi järgi süüksarvatud kuriteokoosseisule vastab

1. septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku järgi väärteokoosseis. Ka see määrus on oma sisult

terviklahendus, mis välistab asja edasise menetlemise ja seetõttu peab saama seda erikaebe korras

vaidlustada. Arvestades Riigikohtu praktikat ning lähtudes KrMK § 1 p-st 4 tulenevat Riigikohtu kohustust

lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud

seaduse kohaldamisel, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks määruse, millega kohus lõpetab

kriminaalmenetluse KarSRakS § 3 lg 1 alusel, vaidlustamist erikaebe korras.

7. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2, §-st 77 ning

KrMK § 1 p-st 4, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määruse ja saadab kriminaalasja läbivaatamiseks samale kohtule.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher