3-2-1-136-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-136-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Lembit Kruusi hagi AS Nuia Sylvester vastu 14 965 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-312/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lembit Kruusi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. november 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni

2002. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Lembit Kruusile 16. juulil 2002. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2001. a veebruari lõpus ja märtsi alguses tegi AS Nuia Sylvester ebaseaduslikke raietöid Tartumaal

Tartu vallas Möllatsi külas asuval L. Kruusile kuuluval Metsatuka kinnistul. AS Nuia Sylvester

tunnistas ebaseaduslikku metsaraiet ning hüvitas L. Kruusile 30. märtsil 2001. a kahju 17 628 krooni.

2. Tartu Maakohtule esitatud hagis palus L. Kruus AS-lt Nuia Sylvester välja mõista 14 965 krooni.

Ebaseadusliku metsaraide tulemusena on talle tekkinud kohustus metsa uuendamiseks, mis toob

kaasa vähemalt 14 965 krooni suuruse kulutuse. Kostja tegevuse õigusvastasus väljendub selles, et

metsaraie hagejale kuuluval kinnistul oli õigusvastane, kuna rikuti kasvava metsa raieõiguse nõudeid.

Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja kahju seisneb tulevikus

aset leidvates kulutustes metsa uuendamiseks. See kohustus tuleneb MeS §-st 11 lg 1, mille kohaselt

on metsaomanikul kõigil raiesmikel metsa uuendamise kohustus. Kostja oli süüdi vähemalt raske

ettevaatamatuse vormis.

3. Kostja leidis, et hagejale on kogu ebaseadusliku raidega tekitatud kahju hüvitatud, sest hagejale

makstud 17 628 krooni on suurem summa kui olnuks vajalik raiutud puidukoguse väärtuse

hüvitamiseks. Hageja on omaks võtnud, et talle on hüvitatud kogu ebaseadusliku metsaraidega

tekitatud kahju. Tõendatud ei ole, et kostja tegevuse ja hageja väidetava kahju vahel oleks põhjuslik

seos.

4. Tartu Maakohus jättis 24. aprilli 2002. a otsusega hagi täielikult rahuldamata. Ebaseadusliku

metsaraide tulemusena tekkis hagejal kahju, mis seisnes kinnistu väärtuse alanemises seoses kinnistul

kasvava metsa vähenemisega. Selle kahju hüvitamiseks tasus kostja hagejale 17 628 krooni.

Kostja tehtud ebaseaduslik metsaraie ja hageja kui metsaomanikul kohustus uuendada metsa ja kanda

tulevikus kulutusi, on küll omavahel põhjuslikus seoses, kuid tulevikus kantavaid kulutusi ei saa

vaadelda hagejale kostja ebaseadusliku metsaraide tulemusena tekitatud kahjuna. MeS § 11 lg 1

kohaselt on metsa uuendamine metsaomaniku kohustus, mida tal tuleb täita olenemata sellest,

missugusel põhjusel mets uuendamist vajab.

Maakohus leidis, et hagejale ei ole tekkinud kahju ka seoses sellega, et raielank oleks jäänud

nõuetekohaselt puhastamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Ringkonnakohus jättis 19. juuni 2002. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Vastavalt TsMS §-le

330 lg 5 ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi.

Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et kuivõrd kasvavat metsa kui kinnisasja olulist osa ei saa

asemele soetada nagu saab asendada vallasasja, siis ei saa hageja kahjuks olla kasvava metsa

taassoetamisväärtus. Hageja kahjuks võivad olla kas metsa taastamise kulud, kinnistu väärtuse

vähenemine või metsamaterjali võõrandamise tõttu saamata jäänud tulu. Metsa taastamise kulude ja

kinnistu väärtuse vähenemisest tekkinud kahju nõuded on teineteist välistavad, sest metsa taastamise

kaudu taastatakse kinnistu väärtus. Mahavõetud metsa on võimalik taastada täielikult, seega ei saa

hageja kahjuks olla samaaegselt kinnistu väärtuse langus ning metsa taastamise kulud.

Juhul, kui käsitada kostja makstud 17 628 krooni hüvitisena metsamaterjali mahamüümise tõttu

saamata jäänud tulu eest ja hageja poolt kostjalt nimetatud summa vastuvõtmise kohta antud

kinnituskirjast võib seda järeldada, siis ei saa hageja kahjuks olla metsa taastamise kulud. Teistsuguse

seisukoha järgi rikastuks hageja kostja arvel alusetult, sest juhul, kui ta oleks metsa ise maha võtnud,

pidanuks ta ka ise kandma metsa taastamise kulud. Kostja on hagejale tekitatud kahju hüvitanud

täielikult ning tähtsust ei oma, kas kostja koristas raielangi nõuetekohaselt või mitte.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saa asja kahjustamise korral asja kordategemise

kulutuste hüvitamist nõuda ette. Samas ei oma selline ebaõige seisukoht asja lahendamisel tähtsust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab, et kostja makstud 17 628 krooni oli kinnistu väärtuse vähenemise kompenseerimine.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja kahju ei saa samaaegselt olla kinnistu väärtuse langus

ning metsauuendustöödeks tehtavad kulud. Hagejale makstud hüvitis metsamaterjali eest kulub

metsauuendustöödeks ning peale nende tööde lõpetamist on hageja olukorras, kus kinnistu väärtus on

oluliselt langenud seal varem kasvanud metsamaterjali väärtuse võrra.

Lepinguvälise kahju hüvitamise põhiprintsiibiks on kahjusaaja asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale enne kahju tekitamist.

7. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja nõue on tulevikus metsa uuendamisega

seonduvate võimalike kulutuste hüvitamiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

9. Tõendamist leidis, et kostja on toime pannud õigusvastase teo, raiudes ilma hageja nõusolekuta

maha hagejale kuuluvalt kinnistult metsa ning võõrandades saadud 67,8 tm metsamaterjali.

TsK § 448 lg 1 järgi tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada täies ulatuses, kui seadus ei sätesta

teisiti.

10. Ringkonnakohus leidis, et kuna mahavõetud metsa on võimalik taastada täielikult, siis ei saa

hageja kahjuks olla samaaegselt kinnistu väärtuse langus ning metsa taastamise kulud. Kolleegium

leiab, et ringkonnakohtu selline käsitlus oleks kohaldatav juhul kui ka metsaomanik ise oleks

soovinud ja kavandanud metsa mahalõikamist lähiajal. Asja materjalidest lähtuvalt ei leidnud

tõendamist, et hageja oleks ise soovinud metsa maha lõigata. Hageja väitis, et mets ei olnud raieküps

ja tal puudus soov seda maha lõigata.

Seega on hageja olukorras, kus tema kinnistul asunud mets on õigusvastaselt maha lõigatud, talle on

hüvitatud kahju metsamaterjali väärtuse eest ja tal metsaomanikuna lasub kohustus metsa

uuendustöödeks kolme aasta jooksul arvates raiest metsaseaduse § 11 lg 1 kohaselt. Kolleegium

nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et mahavõetud metsa on võimalik taastada täielikult. Kuid

olukorras, kus metsaraie on toimunud hageja kinnistult ebaseaduslikult ja hageja on väitnud, et mets

ei olnud veel raieküps ja tal endal puudus soov metsa maha lõikamiseks, ei saa panna hagejat omal

kulul kandma metsaseadusest tulenevat metsa uuendustööde kohustust.

Hageja kulutused metsa kohustuslikuks uuendamiseks ei olnud hageja jaoks plaanipärased

lähitulevikus. Need kulutused tuleb hagejal kanda kostja õigusvastase käitumise tulemusena. Seetõttu

ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et hagejale on tekitatud kahju täielikult hüvitatud

kui kostja hüvitas talle raiutud puude väärtuse. Tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et

kannatanu asetatakse olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui

õigusvastast tegu ei oleks toime pandud.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa