3-4-1-20-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-20-02

Otsuse kuupäev

15. november 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ants Kull ja Jüri Põld

Kohtuasi

Olev Tomsoni kaebus Tõrva Linna Valimiskomisjoni toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks

Kaebuse esitaja

Olev Tomsoni kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Olev Tomsoni kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõrva linnavolikogu liige Olev Tomson esitas 29. oktoobril 2002. aastal kaebuse Valga Maakonna

Valimiskomisjonile. Kaebaja leiab, et lähtudes Avaliku teenistuse seaduse § 6 lg-st 1 ja § 2 lg-st 1 on

linnaametnik linna eelarvest finantseeritava ja avalikku võimu teostava asutuse koosseisus ettenähtud

ametikohale nimetatud või valitud isik. Sellest lähtudes on Tõrva Linnavolikogu koosseisus

ametnikud järgmised volikogu liikmed: A. Kabrits, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva

Linnahoolduse Asutuse juht; E. Truu, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva lasteaia "Tõrvalill"

juhataja; I. Hanvere, Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva Tõrva Gümnaasiumi töötaja; U. Saks,

Tõrva linnavalitsuse alluvuses oleva lasteaia "Mõmmik" juhataja. Kaebaja leiab, et on vaja

tõlgendada ka seda, milline asutus teostab avalikku võimu ja milline mitte, ning on seisukohal, et

lasteaiad ei teosta avalikku võimu, gümnaasium ja Linnahoolduse Asutus aga teostavad. Seetõttu

tuleb lugeda A. Kabrits ja I. Hanvere linnaametnikeks ja nende tegevus peatada Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lg 1 p 6 alusel. Linna valimiskomisjon ei määranud nende kahe

volikogu liikme asemele asendusliikmeid, millega rikkus KOKS § 20 lg 4 ja § 18 lg 1 p 6. Kaebaja

palus tunnistada Tõrva Linna Valimiskomisjoni toiming, mis seisnes asendusliikmete

mittemääramises, seadusevastaseks ja teha linna valimiskomisjonile ettekirjutus seaduserikkumise

kõrvaldamiseks.

2. Valga Maakonna Valimiskomisjon jättis kaebuse 1. novembri 2002. aasta otsusega nr 5

rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kaebaja on õigesti leidnud, et Tõrva

Linnavalitsuse alluvuses olevate (hallatavate asutuste) lasteaedade juhid ei ole ametnikud ja neile ei

laiene avaliku teenistuse seadus, kuid samas tähtsustab kaebaja üle gümnaasiumi ja

linnahooldusasutuse juhtide võimupädevust. Kõik hallatavate asutuste juhid on seaduse kohaselt

samas staatuses.

3. O. Tomson esitas 4. novembril 2002. aastal kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus

Vabariigi Valimiskomisjonil tühistada Valga Maakonna Valimiskomisjoni 5. novembri 2002. aasta

otsuse nr 5, tunnistada seadusevastaseks Tõrva Linna Valimiskomisjoni toimingu, mis seisnes

asendusliikmete mittemääramises, ja teha Tõrva Linna Valimiskomisjonile ettekirjutus

seaduserikkumise kõrvaldamiseks.. Kaebaja väidab, et talle pole antud vastust selle kohta, mis on

avaliku võimu teostamine. Maakonna valimiskomisjon on kaebuse läbivaatamisel lähtunud Avaliku

teenistuse seaduse § 2 lg-st 3 ja et see säte määratleb, millises ametiasutuses töötamist loetakse

avalikuks teenistuseks, kuid ei defineeri ametniku mõistet. Tõrva Gümnaasium ja Tõrva

Linnahoolduse Asutus on avaliku teenistuse seaduse § 2 lg 1 järgi igal juhul ametiasutused, kes

teostavad avalikku võimu, esimene Haridusseadusest tulenevalt, teine peab jälgima näiteks linna

heakorraeeskirjade täitmist.

4. Vabariigi Valimiskomisjoni 5. november 2002 otsusega nr 48 jäeti O. Tomsoni kaebus

rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas otsust alljärgnevalt:

1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lg 2 p 6 kohaselt lõpevad volikogu liikme

volitused enne tähtaega seoses nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks.

Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS § 54 lg 1). Avaliku teenistuse seadus § 2 lg 3

loetleb kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks.

Kaebaja leiab, et see säte ei määratle, kes on ametiisik, ent Avaliku teenistuse seaduse määratleb nii

avaliku teenistuse mõiste (§ 1 lg 1), avaliku teenistuja mõiste (§ 4 lg 1) kui ka ametniku mõiste (§ 6

lg 1) just nimelt riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötamise kaudu. Neist põhimõtetest

peab valla või linna valimiskomisjon KOKS § 18 lg 2 p 6 rakendamisel ka lähtuma.

2) Maakonna valimiskomisjon on õigesti leidnud, et nii lasteaed, gümnaasium kui ka linnahoolduse

asutus ei ole kohaliku omavalitsuse ametiasutused, vaid ametiasutuse hallatavad asutused, nende

asutuste juhid ei ole kohaliku omavalitsuse ametnikud ja seetõttu ei ole alust nende volituste

ennetähtaegseks lõpetamiseks KOKS § 18 lõike 2 punkt 6 alusel.

5. O. Tomson esitas Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tõrva Linna

Valimiskomisjoni toiming, mis seisnes asendusliikmete mittemääramises, ja kohustada Tõrva Linna

Valimiskomisjoni määrama volikogu koosseisus olevate linnaametnike asemele asendusliikmed.

Samuti palus ta tühistada käesolevas asjas tehtud valga Maakonna Valimiskomisjoni ja Vabariigi

Valimiskomisjoni otsus. Riigikohus sai kaebuse kätte 13. novembril 2002.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. O. Tomson väidab Riigikohtule esitatud kaebuses:

1) Valimiskomisjonid lähtusid ATS § 2 lg-st 3 ja arvavad, et ametnikuks on ainult selles sättes

loetletud ametiasutustes töötavad ametnikud. Selline tõlgendus ei tugine seadusele - ametiasutuse

mõiste on väga lai ning ametiasutusteks on kõik avalikku võimu teostavad ja kohalikust eelarvest

finantseeritavad asutused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 3 eristab ametiasutuste

üldkogumist need ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Siin ei räägita

ametniku mõistest, selle sätte eesmärk on teine.

2) Avaliku teenistuse seaduse § 4 lg-s 1 on antud avaliku teenistuja mõiste. Selle järgi on avalik

teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd ametiasutuses. Avalik teenistuja on ükskõik millises

ametiasutuses töötav isik, sest pole näidatud, et teenistuja on ainult ATS § 2 lg-s 3 loetletud

ametiasutustes töötav isik. Ametnik on avalike teenistujate üks liik (§5) ning ATS § 6 lg 1 toob välja

ametniku mõiste, mis lähtub jällegi ametiasutuse mõistest. Ka siin ei näidata, et ametnik on ainult

ATS § 2 lg-s 3 loetletud ametiasutustes töötav isik.

3) Linnavalitsuse alluvuses olevad Tõrva Gümnaasium ja Tõrva Linnahoolduse Asutus on KOKS

§ lg 1 järgi igal juhul ametiasutused ja nende juhid I. Hanvete ja A. Kabrits on ametnikud, kes

teostavad avalikku võimu. Gümnaasiumi direktor teostab avalikku võimu Haridusseadusest tulenevalt

ja linnahoolduse asutuse juht peab jälgima linna heakorraeeskirjade täitmist.

4) Loogiline on järeldada, et seadusandja soov oli KOKS § 18 lg 1 p 6 kehtestamisel vältida

olukorda, kus volikogu enamus koosneb linna palgal olevatest isikutest, mis on hea pinnas

korruptsiooni kasvule.

7. Riigikohtule esitatud selgituses vaidleb Vabariigi Valimiskomisjon O. Tomsoni kaebusele vastu,

jääb oma otsuse juurde ja palub jätta O. Tomsoni kaebus rahuldamata.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1 sätestab: "Erakond, valimisliit või

isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada

Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming

õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas,

maakonnas või riigis kehtetuks."

Sellega on sätestatud põhimõte, et Riigikohtus saab valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi.

Kaebus kuulub rahuldamisele, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid

õigusi.

9. Põhimõttest, et valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, lähtub ka

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus.

"Kui üksikisik, kandidaat, valimisliit või erakond (edaspidi huvitatud isik) leiab, et

jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse

tema õigusi, võib ta esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile" (KOVVS § 64 lg 1). "Kui

huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib

ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Isik, kelle käesoleva seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud

kaebuse jättis maakonna valimiskomisjon rahuldamata, võib esitada kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjonile" (KOVVS § 65 lg 1). "Kui huvitatud isik leiab, et jaoskonnakomisjoni

toiminguga, valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga, maakonna valimiskomisjoni

otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi,

võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174)

ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule" (KOVVS § 66 lg 1).

10. Käesolevas asjas on Tõrva Linnavolikogu liige vaidlustanud linnavolikogu kahe liikme -

I. Hanvete ja A. Kabritsa - mandaadi ning valimiskomisjonid on tema kaebust sisuliselt arutanud.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et Tõrva Linna Valimiskomisjoni

vaidlustatud toiming pole suunatud O. Tomsonile ega saa seetõttu kuidagi rikkuda tema

subjektiivseid õigusi. Seepärast pidanuksid valimiskomisjonid KOVVS § 64 lg-st 1 ja 65 lg-st 1

tulenevalt jätma O. Tomsoni kaebuse rahuldamata, analüüsimata selles esitatud argumente.

Riigikohus jätab O. Tomsoni kaebuse rahuldamata, sest leiab, et Tõrva Linna Valimiskomisjoni

toiming ei saa rikkuda O. Tomsoni õigusi.

11. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et O. Tomsoni kaebus on põhjendamatu ka sisu

poolest. Valimiskomisjonid on õigesti leidnud, et gümnaasiumidirektor ja linnahoolduse asutuse

juhataja ei ole kohaliku omavalitsuse ametnikud.

Lea Kivi, Ants Kull, Jüri Põld