3-3-1-59-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-59-02

Otsuse kuupäev

11. november 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ EKE Projekt kaebus Viljandi Maavalitsuse toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a otsus haldusasjas nr 2-

3-134/2002

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ EKE Projekt kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. oktoober 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

Kolmanda isiku AS EKE esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Reet Saks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Täiendada Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a otsuse motiive. Jätta ülejäänud osas

ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ EKE Projekt esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Viljandi Maavalitsuse

Viljandi Tehnilise Inventariseerimise Büroo (edaspidi: Viljandi TIB) poolt sooritatud toimingu

õigusvastasuse. Vaidlustatud toimingu all pidas kaebuse esitaja silmas AS "Eesti Külaehitus" alusetut

registreerimist Viljandi hooneregistris Viljandis Vaksali 3A asuva tootmishoone omanikuna 1993.

aastal.

2. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Viljandi TIB kohustatud võtma Vaksali 3A hoone registris arvele

riikliku vastuvõtukomisjoni aktide ja tehnilise inventariseerimise dokumentatsiooni alusel PI-le EKE

Projekt kuuluva hoonena. Omandiõigus nimetatud hoonele läks PI "EKE Projekt" ja OÜ EKE Projekt

vahel 17.06.1992 sõlmitud liitumislepingu, 27.07.1992 koostatud fikseering-kokkuleppe akti ja

11.09.1992 aktõiendi alusel üle OÜ-le EKE Projekt. Viljandi TIB registreeris aga Vaksali 3A hoone

omanikuna AS "Eesti Külaehitus". Registreerimine oli õigusvastane, kuna toimus seadusest või

lepingust tuleneva aluseta. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks tuleneb sellest, et kaebuse esitaja kavatseb selle alusel nõuda kahju hüvitamist.

3. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse esitajal puudub

vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Hooneregistrisse

omaniku kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele. AS EKE on registreeritud

Vaksali 3A hoone omanikuks 27.08.1992 AS EKE ja PI "EKE Projekt" poolt koostatud üleandmise-

vastuvõtu akti alusel. Isik, kes peab ennast hoone omanikuks, ei saa oma õigusi hoone omanikuna

kaitsta halduskohtus hooneregistri kande õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Tal on võimalik oma

väidetavat omandiõigust ja sellega kaasnevaid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras.

4. OÜ EKE Projekt taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised:

a) Kohtu seisukoht, et hooneregistrisse omaniku kohta tehtud kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust

hoonele, ei ole õige, sest 1993. a kehtinud ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi

15.01.1980 käskkirjaga nr 11 kinnitatud "Eesti NSV linnades ja alevites asuvate hoonete ja ehituste

registreerimise juhendi" III osa andis inventariseerimisbüroodele õiguse omandiõigust tõendavate

dokumentide puudumisel vormistada omandiõigust. Antud juhul Viljandi TIB vormistas hoone

omandiõiguse AS-le "Eesti Külaehitus" ja enda vormistatud omandiõiguse alusel registreeris hoone

AS "Eesti Külaehitus" omandina. Seega hooneregistri kandega tekitati AS "Eesti Külaehitus"

omandiõigus Vaksali 3A hoonele.

b) Halduskohus sattus iseendaga vastuollu, leides, et hooneregistri kanne ei tekita ega lõpeta

omandiõigust, kuid samas tuleneb otsusest, et kohtu arvates registris tehtud hoone üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel tehtud kanne tekitas AS-le "Eesti Külaehitus" omandiõiguse.

c) Põhjendatud huvi seisneb huvis saada hoone registreerimise kandega tekitatud kahju hüvitust.

Kohus ei ole märkinud, miks ta ei nõustunud kaebuse esitaja väidetega ega analüüsinud kahjude

tõendeid. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohase kahju hüvitamise nõude esitamine on võimalik seejärel, kui on

tuvastatud vaidlustatud registritoimingu õigusvastasus.

5. Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2002. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid,

millised tõendaksid, et vaidlustatud toiming rikub või rikkus kaebuse esitaja õigusi või piiras tema

vabadusi. Halduskohtus on õigesti leidnud, et vaidlustatud toiming ei rikkunud kaebaja õigusi akti

väljaandmise ajal ega riku ka käesoleval ajal.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. OÜ EKE Projekt kassatsioonkaebuses palutakse esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu otsused

tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kassatsioonkaebuse motiivid on

kokkuvõetult järgmised:

a) Halduskohus ei leidnud oma otsuses, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, millised

tõendaksid tema õiguste rikkumist. See ringkonnakohtu põhjendus on väär.

b) Käesoleval juhul tekitati registrikandega omandiõigus vaidlusalusele hoonele selliselt, et 1993.

aastal registreeriti hoone omanikuks ilma omandiõigust tõendavate dokumentideta AS Eesti

Külaehitus. Hooneregistri talituste õiendid ja teatised olid vastavalt tollal kehtinud "Eesti NSV

linnades ja alevites asuvate hoonete registreerimise juhendi" VIII osale. 27. detsembril 1994 müüs

AS Eesti Külaehitus hoone AS-le Viljandi EKE Projekt, kusjuures AS Eesti Külaehitus tõendas

omandiõigust Viljandi TIB õiendiga.

c) Kassaator leidis halduskohtule esitatud kaebuses, et hoone registreerimine kolmanda isiku nimele

rikkus tema õigusi. Kohtud oleks pidanud vaidluse lahendamiseks tegema kindlaks, kas kassaator on

hoone omanik. Antud juhul poleks see olnud tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine, sest vaidlus ei ole

tekkinud tsiviilõigussuhtest. Senine kohtupraktika on näidanud, et hagiga ei saa kohtusse pöörduda

enne, kui halduskohus ei ole tunnistanud hooneregistri kannet õigusvastaseks.

d) Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 6, kuna ei vastanud apellatsioonkaebuse kahele

põhjendusele.

7. Viljandi Maavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja leiab, et vaidlusaluse hoone omanikuks on AS Eesti Külaehitus. Hooneregistrisse omaniku

kohta tehtav kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele. Kohus on põhjendatult asunud

seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, millised tõendaksid, et vaidlustatud toiming

rikub tema õigusi.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kaebuses ei ole taotletud tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist, vaid kaebaja õigusi väidetavalt

rikkuva haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Hooneregistris omaniku kohta kande

tegemine on avalik-õiguslik haldustoiming vaatamata sellele, et selle registri sisu moodustavad

tsiviilõiguslikke suhteid puudutavad andmed. Hooneregistri pidaja ise ei ole kaebuse esitajaga

astunud tsiviilõiguslikku suhtesse. Seetõttu allub vaidlus hooneregistris kande tegemise toimingu

õiguspärasuse üle halduskohtule. Samale seisukohale asus Riigikohtu tsiviilkolleegium 17. mai

2001. a otsuses nr 3-2-1-64-01.

9. See, et hooneregistri toimingu õiguspärasuse kontrollimisel võib vajalikuks osutuda hoone endise

või praeguse tegeliku omaniku tuvastamine tsiviilõiguse normide alusel, ei välista halduskohtu

pädevust nende toimingute kontrollimisel. Paljudes haldusasjades sõltub haldusakti või -toimingu

õiguspärasus mõnest tsiviilõiguslikust faktist või eraõiguse normile antud tõlgendusest. Riigikohtu

erikogu tunnistas 22. detsembri 2001. a määruses asjas nr 3-3-1-8-01 ja samal päeval tehtud otsuses

asjas nr 3-3-1-15-01, et era- ja avalik-õigus on Eesti õiguskorras omavahel tihedalt läbipõimunud. Ka

halduskolleegium on oma varasemas praktikas olnud seisukohal, et haldusasja lahendamisel tähtsust

omava tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamine otsuse motiivides ei ole tsiviilõigusliku vaidluse

lahendamine TsMS § 1 lg 1 tähenduses (5. mai 1995. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-6-95;

12. veebruari 1999. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-3-99; 4. oktoobri 1999. a määrus haldusasjas nr 3-

3-1-31-99; 27. septembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-01). Kui halduskohus ei saaks vajadus

korral tsiviilõiguslikesse asjaoludesse ise selgust tuua, tooks see kaasa õigusemõistmise venimise,

sest isiku kaitseks ühe õigusrikkumise vastu tuleks algatada kaks või enamgi kohtuvaidlust. Selline

olukord oleks vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõttega.

10. Eelnev ei tähenda, et üldkohus ei võiks näiteks omandiõiguse tunnustamiseks esitatud hagi

läbivaatamisel tuvastada, et hooneregistrisse omanikuna kantud isik ei ole tegelikult hoone omanik.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 17. mai 2001. a otsuses, et hooneregistrisse omaniku kohta tehtav

kanne ei tekita ega lõpeta iseenesest omandiõigust hoonele ning et andmed omaniku kohta kantakse

registrisse ja tehakse nendes muudatusi omandiõigust tõendava alusdokumendi alusel. Selliseks

dokumendiks võib olla ka ehitisele kui vallasasjale omandiõigust tunnustav kohtuotsus.

11. See aga, et isikul võib olla võimalus kaitsta oma õigusi ka tsiviilhagi esitamisega, ei tähenda

iseenesest, et isikul puuduks õigus vaidlustada haldustoimingut, kui see rikub tema õigusi.

12. Kaebuse esitajal võib hooneregistri toimingu õiguspärasuse kindlakstegemise suhtes olla

põhjendatud huvi, sest ta soovib taotleda selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamist ja selle nõude

rahuldamine sõltub vaidlustatud toimingu õigusvastasusest. Kas kaebuse esitajal on tegelikult kahju

tekkinud ja kas see on põhjuslikus seoses vaidlustatud toiminguga, ei ole käesolevas asjas vaidluse

esemeks. Seega ei saa kohus neid küsimusi põhjendatud huvi selgitamisel kontrollida. Samale

seisukohale asus kolleegium 19. märtsi 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 ja 3. aprilli 2002. a

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02.

13. Kaebuse esitajal ei ole aga põhjendatud huvi, kui toiming ei riku ega ole kunagi rikkunud tema

õigusi. Õigusvastaseks tunnistamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Samuti jääb

rahuldamata toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, kui toiminguga ei ole rikutud kaebuse

esitaja õigusi.

14. Õiguste rikkumist ei välista iseenesest see, et hooneregistri kanne ei loo otseselt kellelegi õigusi

ega kohustusi. Hooneregistrisse omaniku kohta ebaõigete andmete kandmine võib tuua kaasa

omandiõiguse ülemineku kolmandale isikule, raskendatud võib olla hoone käsutamine tegelikul

omanikul jne. Hoone tegelikul omanikul on õigus nõuda, et talle kuuluva hoone kohta ei säilitataks

hooneregistris vääraid, puudulikke, aegunud või eksitavaid andmeid. Sarnasele seisukohale asus

kolleegium 8. mai 1998. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-18-98 seoses isiku kohta

rahvastikuregistrisse kantud valeandmetega.

15. Seega tuli asja läbivaatamisel kõigepealt selgitada, kas kaebuse esitaja on või oli vaidlusaluse

hoone omanik. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid,

mis tõendaksid, et vaidlustatud toiming rikub või rikkus kaebuse esitaja õigusi või piiras tema

vabadusi, s.t tema omandiõigust vaidlusalusele hoonele. Kassatsioonimenetluses pole Riigikohtul

võimalik tõenditele teistsugust hinnangut anda.

16. Ringkonnakohtu otsuse motiive tuleb täiendada käesoleva otsuse motiividega, muus osas aga

tuleb jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann