3-2-1-115-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHagiavalduse kohaselt kuulub Tallinnas Mahtra 28-1 asuv eluruum OÜ-le Vara ja Hooldus (AS Ehitajate EEV õigusjärglane). J. Norikov on eluruumi üürnik ning tema abikaasa ja poeg üürniku
Legislator headnote
AI generated3-2-1-115-02 · Riigikohus: J. Norikov on eluruumi üürnik ning tema abikaasa ja poeg üürniku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-115-02
Otsuse kuupäev
Tartu, 6. november 2002. a
Kohtukoosseis
Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik
Kohtuasi
OÜ Vara ja Hooldus hagi Juri Norikovi, Tatjana Norikova ja
Oleg Norikovi vastu eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks
lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi
vastu andmata.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2002. a otsus
tsiviilasjas nr 2-2/232/2002
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Vara ja Hooldus kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
7. oktoober 2002. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai
2002. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks
läbivaatamiseks.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
3. Tagastada OÜ-le Vara ja Hooldus 20. juunil 2002. a tasutud
kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hagiavalduse kohaselt kuulub Tallinnas Mahtra 28-1 asuv eluruum OÜ-le Vara ja Hooldus (AS
Ehitajate EEV õigusjärglane). J. Norikov on eluruumi üürnik ning tema abikaasa ja poeg üürniku
täisealised perekonnaliikmed. Üürileping on sõlmitud 3. veebruaril 1999. a. 1. mai 2000. a seisuga
võlgneb kostja hagejale eluruumi üüri ja osutatud kommunaalteenuste eest 30 012 krooni 39 senti.
Hageja palus ES §-de 37 ja 54 lg 1 p 1 alusel üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada ja väljakolimisest
keeldumise korral tõsta kostjad eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kostja ei tasunud
võlga ka pärast 30. novembri 1999. a võla tasumise kokkuleppe sõlmimist.
2. Kostjate vastuväitel on nad mõjuvatel põhjustel tekkinud võla tasunud. Neil ei olnud ajutise raske
majandusliku olukorra tõttu võimalik üüri- ja kommunaalmakseid tasuda. Nad on eluruumi
erastamiseks kandnud hageja arvele 13 680 krooni, kuid hageja ei ole neile eluruumi erastanud ega
raha tagastanud.
3. Tallinna Linnakohtu 1. novembri 2001. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste
kohaselt tasusid kostjad kohtumenetluse kestel võla. See aga ei muuda olematuks üürilepingu
tingimuste rikkumist, mis andis üürileandjale õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Kostjatel puudusid mõjuvad põhjused üüri- ja kommunaalteenuste eest tasumata jätmiseks. Ainuüksi
30. novembri 1999. a kokkuleppe sõlmimine võla kustutamiseks, ei näita kostjate tahet võla
kustutamiseks. Kostjad täitsid seda kokkulepet vaid ühe kuu. Kohus jättis asjasse mittepuutuvatena
tähelepanuta kostjate väited eluruumi erastamise kohta.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2002. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti
hagi rahuldamata. Hagejalt mõisteti kostjate kasuks välja kohtukulud. Ringkonnakohtu otsuse
põhjenduste kohaselt võis kuni 29. novembrini 2000. a kehtinud ES § 28 lg 2 redaktsiooni kohaselt
üürilepingu järgi üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema volitatud isik. Hageja ei ole esitanud
tõendeid, et ta on vaidlusaluse eluruumi omanik. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on nimetatud
elamu suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid.
Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 kohaselt jätkab eluruumide erastamise kohustatud
subjekt elamu haldamist kuni elamu üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele ning
sama paragrahvi 3. lõige sätestab, milline on eluruumide kohustatud subjekti pädevus eluruumide
haldamisel. Nimetatud sättest ei tulene hageja õigus esitada hagi üürniku väljatõstmiseks. Kostjad on
tähtaegselt esitanud avalduse eluruumi erastamiseks ja tasunud hagejale 13 680 krooni. Hageja ei ole
eluruumi kostjatele erastanud ega raha tagastanud. EES § 3 lg 5 kohaselt ei ole üürivõlg eluruumi
erastamist takistavaks asjaoluks. Kostjad on võla tasunud. Kuna hageja ei ole elamu omanik, pidi ta
TsMS § 91 lg 1 kohaselt tõendama omanikult saadud volitusi olla üürileandjaks. Esitatud
üürilepingust ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on hageja üürileandjaks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud oma üürileandja õigusi.
Kohtumenetluse käigus ei ole kostjad kordagi esitanud väidet, et hageja ei ole üürileandja. ES § 54
lg 1 alusel võib üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist nõuda nii eluruumi omanik kui ka tema poolt
volitatud isik. Ringkonnakohus ei võimaldanud hagejal üürileandja õigusi tõendavaid dokumente
esitada.
6. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja T. Norikova kaebust põhjendamatuks. Riigikohtu
tsiviilkolleegiumi 6. mai 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-02 (RT III 2002, 14, 168) on
väljendatud seisukohta, et ES § 28 lg 2 kohaselt võib eluruumi omaniku volitatud isikuna mõista
isikut, kellele omanik on andnud õiguse esindada üürileandjat.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse
normi olulise rikkumise tõttu.
8. Kostjad ei ole esimese astme kohtus ega ringkonnakohtus väitnud, et hageja ei ole üürileandja.
Seega puudus hagejal vajadus esitada tõendeid selle kohta, et ta on üürileandja. Pidades silmas TsMS
§-s 3 sätestatud tsiviilasja õige lahendamise eesmärki, võib kohus TsMS § 91 lg 2 kohaselt teha
pooltele ja teistele protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja nõude aluseks
olevate asjaolude tõendamiseks. Seega, leidnud, et hageja õigust olla üürileandja tuleb tõendada, pidi
apellatsioonikohus tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks andma
hagejale võimaluse esitada üürileandjaks oleku kohta tõendid. Seda tegemata rikuti poole õigust
esitada põhjendusi ja tõendeid asja lahendamisel tõusetunud küsimustes ning kohtumenetlus polnud
hageja suhtes aus.
9. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-02 (RT III 2002, 14,
168) AS Ehitajate EEV hagis Emil Treiali vastu üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist
väljatõstmiseks leidis kolleegium, et ES § 28 lg-st 2 tulenevalt peab ringkonnakohus esmalt
tuvastama, kas ja millisel õiguslikul alusel on AS Ehitajate EEV üürileandjaks. Nimetatud asjas
vaidlustas kostja hageja üürileandja õigused esimese astme kohtus.
10. Eelpool viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-43-02 märkis kolleegium et, kui pooled on üürisuhtest
tekkinud võla asendanud laenulepinguga, siis ei ole hageja õigustatud selle võla tõttu nõudma
üürilepingu lõpetamist ES § 54 lg 1 p 1 alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda silmas pidada.
11. Kui hageja on nimetatud elamu suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjekt, on talle
eluruumide erastamise seadusega pandud avalik-õiguslik kohustus eluruumide erastamiseks. Avalik-
õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku tegevusetuse või viivituse peale avalik-õiguslikus suhtes
võib halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 2 kohaselt kaevata halduskohtusse.
H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik