3-2-1-110-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-110-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. november 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Eesti Raadio hagi OÜ Juturaadio vastu kaubamärgi

ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai 2002. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/40/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Raadio kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. oktoober 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. mai

2002. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Eesti Raadio kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Tõnu Meidrale Eesti Raadio eest 6. juunil 2002. a

makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Juturaadio edastas raadiprogrammi "Raadio Eesti" 24 tundi ööpäevas ning selles kasutati sageli

sõnaühendit "Raadio Eesti". 20. oktoobril 1999. a esitatud hagiavalduses palus hageja kohustada

kostjat lõpetama sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamine oma programmi nimetuses ning hoiduma

selle edaspidisest kasutamisest oma saadetes ja programmides. Hageja nimele on kantud Eesti

Vabariigi riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse 1. novembril 1994. a ja 24. aprillil

1995. a kaubamärgid "EESTI RAADIO", "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia", mille kohta on

väljastatud kaubamärgitunnistused. Sõnaühend "Raadio Eesti" kujutab endast kaubamärgi "Radio

Estonia" otsetõlget eesti keelde. Hageja leidis, et tal on ainuõigus kasutada tema nimele registreeritud

kaubamärke oma tegevuses ja kostja poolt sõnaühendi "Raadio Eesti", mis on äravahetamiseni

sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkidega, kasutamine oma programmi tähistamiseks on vastuolus

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lg-ga 3.

Kostja vaidles hagile vastu. Hagejale väljastatud kaubamärgitunnistuste kohaselt ei kuulu kaitse alla

kaubamärgi tähise sõnalisest osast "Eesti" ja "Raadio". Kaubamärgi domineerivaks osaks on selle

kujunduslik külg. Hagejal ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist.

Sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ja sõnapaarid "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla

poolest erinevad.

2. Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt kuulub hagejale väljastatud kaubamärgitunnistustele ja KaMS § 5 lg-le 2 tuginedes riiklik

kaitse kaubamärkide reproduktsioonilistele osadele, mis on tajutavad vaid visuaalselt (kujutiste

nägemine). Seega ei ole võimalik käsitleda kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena kaubamärgi

tähise sõnalise osa "EESTI", "RAADIO", "Eesti", "Raadio", "Radio", "Estonia" kasutamist kõnes,

mille tajumine toimub ainult kuulamise teel. Tuginedes ekspertide arvamusele, leidis kohus, et

sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ning "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest

erinevad ja nad pole kuulamisel äravahetamiseni sarnased. Hagejal, kui kaubamärgi "Eesti Raadio"

omanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohus nõustus

linnakohtu otsuse põhjendustega ning ei korranud neid TsMS § 330 lg-le 5 tuginedes oma otsuses.

Sõnapaar "Raadio Eesti" ei ole kuulamisel äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärkide sõnaliste

osadega "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia". Põhjendamatud ja asjakohatud on hageja

apellatsioonkaebuse väited eksperdiarvamuste tõlgendamise kohta. Nendele asjaoludele ei ole hageja

linnakohtus tuginenud. Kostja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et OÜ Juturaadio ei

kasuta 2002. aasta algusest eetris kaubamärki "Raadio Eesti". Kuigi hageja leiab, et tema õigusi

rikutakse käesoleva ajani, ei ole ta selle kohta tõendeid esitanud. Hageja väide, et kostja tegevus võib

kaasa tuua õiguste rikkumise, ei anna alust nõuet rahuldada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Hageja leiab, et materiaalõiguse normi on vääralt

kohaldatud. KaMS § 4 lg 1 kohaselt on kauba- ja teenindusmärk tähis, mida füüsiline või juriidiline

isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks

teiste füüsiliste või juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Ringkonnakohus ei ole

põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et kaubamärgi tähiste sõnaliste osade kasutamine ei ole

seadusevastane. Selline kitsas tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse üldise mõtte ja eesmärgiga.

Kaubamärgi õiguskaitse laieneb teatud juhtudel ka registrisse kandmata kaubamärkidele ning

kaubamärkidena mõistetakse ka tähiseid, mida ei ole kantud või ei saagi kanda registrisse graafiliselt

kujutatutena. Kaubamärk "Eesti Raadio" on Eestis üldtuntud ja omab aastakümnete jooksul tekkinud

imagot. "Raadio Eesti" oli raadiprogrammide ülesehituses ja sihtgruppide valikus "Eesti Raadiole"

sisuliselt vastupidine, milline asjaolu õõnestas tarbijas tekkinud kindlustunnet Eesti Raadio

programmi suhtes. Oluline ei ole, kas tarbija tajub kaitstud kaubamärki pildilise kujutise või läbi

kaubamärgi tähise suulise kajastamise. Seaduse kohaselt on kaitse all tähis ja seega ka tähise

sõnalised osad ning nende sõnaliste osade suuline esitus.

KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei või füüsiline ega juriidiline isik kaubamärgi omaniku loata kasutada

õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või

sarnaste kaupade või teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. OÜ Juturaadio kasutas turul

üldtuntud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast kaubamärki oma toodete, mis olid kaubamärgi

omaniku toodetega sarnased, tähistamiseks. Kuna kaubamärke registreeritakse Eestis üksnes nende

graafiliste kujutiste kujul ja kui kaubamärgi sisu võimaldab selle tekstipildiga üks-ühele vastavat

sõnalist esitust, siis laieneb kaitse ka sellele esitusele kui samuti tähisele.

Apellatsioonikohus rikkus ka protsessiõiguse norme, kuna jättis vastamata apellatsioonkaebuse

põhjendustele. Hageja vaidlustas ekspert A. Luuki ekspertarvamuse, kohus aga ei analüüsinud hageja

väiteid sisuliselt. Kohatu on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole toonud apellatsioonkaebuses

välja, milles seisnes tema õiguste rikkumine. Asjaolu, et OÜ Juturaadio ei edasta enam hetkel

raadioprogrammi "Radio Estonia" ei oma asjas tähtsust. Hagi rahuldamata jätmise põhjenduseks ei

saa olla asjaolu, et otsuse tegemise hetkel kaebaja õigusi ei rikuta, kuid seda on tehtud enne avalduse

esitamist ja püsib reaalne oht, et seda tehakse ka edaspidi.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta selle rahuldamata. Apellatsioonikohus ei ole

vääralt kohaldanud kaubamärgiseaduse sätteid. Hageja väiteid "Eesti Raadio" imago kohta ei saa

varem esitamata asjaoludena kassatsioonimenetluses hinnata. Ühtlasi ei ole need asjakohased, sest

kohtud on tuvastanud äravahetatavuse puudumise. Asjaolu, et apellatsioonikohus ei põhjendanud

mittenõustumist hageja seisukohaga ekspert A. Luuki arvamuse ebausaldusväärsuse kohta, ei toonud

kaasa ebaõiget kohtulahendit.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

7. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, milles ta nõustus linnakohtu põhjendustega, mille kohaselt

on riikliku kaitse all kaubamärgi reproduktsiooniline osa, st ainult visuaalselt tajutav osa (kujutise

nägemine) ja kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena ei saa käsitleda kaubamärgi tähise sõnalise osa

"EESTI", "RAADIO", "Eesti", Raadio", "Radio" ja "Estonia" kasutamist kõnes. Kolleegium leiab, et

selline tõlgendus on liiga kitsas ja teeks õigushüve kaitsmise paljudel juhtudel võimatuks. Vastavalt

KaMS § 5 lg-le 8 on kaubamärgi reproduktsioon aluseks kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramisel.

Kaubamärk on KaMS § 4 lg 1 kohaselt tähis, mida füüsiline või juriidiline isik kasutab või kavatseb

kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste füüsiliste või

juriidiliste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest. KaMS § 5 lg 2 kohaselt kaitseb riik

õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaubamärgile. Hagejale kuulub kaubamärk

"EESTI RAADIO" ja kaitse alla kuuluvad ka kaubamärgina kaitstavad sõnaühendid "Eesti Raadio" ja

"Radio Estonia". Seadus tagab kaubamärgi omanikule täieliku õiguse keelata igaühel kasutada

samasugust või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samasuguste või sarnaste kaupade või teenuste

tähistamiseks. Väidetavalt edastas kostja raadioprogrammi "Raadio Eesti" ja soovis registreerida

sõnaühendit kaubamärgiklassis 41. Kaubamärgi sõnaühendite kaitse hõlmab ka nende suulist

väärkasutust, st kasutamist isikute poolt, kellel selleks puudub kaubamärgi omaniku luba. Kuigi

kaitse alla ei kuulu eraldi võetuna sõnad "Eesti", "raadio", "Estonia" ja "radio" ja nende sõnade

üksikult kasutamist ei saa kaubamärgi omanik takistada, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine

toob kaasa KaMS § 5 lg 3 sätestatud asjaolud, ei välista see sõnaühendi kui kaubamärgi kaitset.

8. Füüsiline ja juriidiline isik ei tohi KaMS § 5 lg 3 kohaselt kaubamärgiomaniku loata kasutada

õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või

sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. Kostja kasutas sõnaühendit

"Raadio Eesti" raadiosaadete edastamisel. KaMS § 36 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt võib kaubamärgi

omanik, kelle õigusi on rikutud, nõuda tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist ja sellisest tegevusest

edaspidist hoidumist. Asjaolu, et kostja ei edasta hetkel raadioprogrammi "Raadio Eesti", ei tähenda,

et hageja subjektiivsed õigused ei või olla ohustatud tulevikus. Hageja palus hagis kohustada kostjat

hoiduma sõnaühendi "Raadio Eesti" edaspidisest kasutamisest oma saadetes ja programmides. Ka on

linnakohtu toimikus (tlk 54) patendiameti kaubamärgiosakonna teade kostja soovist registreerida

"Raadio Eesti" kaubamärgina klassis 41, s.o samas klassis, kus on registreeritud hageja kaubamärgid

"Eesti Raadio" ja "Radio Estonia". Seetõttu on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et nõude

rahuldamiseks ei anna alust see, et kostja tegevus võib kaasa tuua õiguste rikkumise.

9. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus ei põhjendanud oma mittenõustumist

hageja seisukohaga ekspert Aavo Luuki arvamuse ebausaldusväärsuse kohta. TsMS § 330 lg 6

kohaselt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Apellatsioonikohus

lükkas hageja eelnimetatud põhjenduse tagasi seetõttu, et seda ei esitatud esimese astme kohtus.

Selline ringkonnakohtu seisukoht ei ole õige. Hagejal puudus võimalus ja vajadus ekspertiisi

ebausaldusväärsuse kohta esimeses astmes seisukohta võtta, kuivõrd ta ei teadnud, kas kohus tugineb

otsust tehes ka sellele tõendile.

10. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väidet kaubamärgi "Eesti Raadio" imago kohta ja

asjaolu, et vastustaja tegevus "õõnestas kahtlemata tarbijate juba tekkinud kindlustunnet Eesti Raadio

programmi suhtes", ei saa Riigikohus TsMS § 353 lg 3 kohaselt käsitleda, sest Riigikohtu otsus

põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa