3-1-1-109-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-109-02

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi A. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-

de 1, 2 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai

2002. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 2-1-152/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. M., kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2002

Istungil osalenud isikud

A. M. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2002. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 2-1-152/2002, millega A. M.-lt mõisteti riigituludesse välja kaitsja tasuna 767

(seitsesada kuuskümmend seitse) krooni.

2. Vandeadvokaat Anne Vissaku kasuks ringkonnakohtu istungil osalemise eest summas 767 kr

(seitsesada kuuskümmend seitse krooni) ning vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa kasuks Riigikohtu

istungil osalemise eest summas 460. 20 kr (nelisada kuuskümmend krooni ja kakskümmend senti)

väljamõistetud kaitsjatasu jätta riigi kanda.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 31. oktoobril 2002 ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a otsusega tunnistati A. M. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja

talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas A. M. 14. märtsil 2002. a apellatsioonkaebuse. Lisaks muudele taotlustele

märkis A. M. kaebuses ka seda, et ta ei soovi enam kaitsja osavõttu kohtumenetlusest.

3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 15. aprilli 2002. a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras

arutamisele. Kohtuistungile kutsuti peale A. M. veel ka talle ringkonnakohtu poolt määratud kaitsja

vandeadvokaat Anne Vissak.

4. Kriminaalasja A. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi arutati Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumis apellatsiooni korras 20. mail 2002. a. Kohtuistungi rakendamisel kordas A. M.

kaitsjast loobumise soovi. Kriminaalkolleegium rahuldas taotluse ja võttis A. M.-lt allkirja kaitsjast

loobumise kohta. Advokaat A. Vissakul lubati istungilt lahkuda.

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Samal kuupäeval tehtud kohtumäärusega mõisteti A. M.-lt riigituludesse 767.- krooni vandeadvokaat

A. Vissaku poolt A. M.-le määratud korras osutatud õigusabi eest. Vandeadvokaat A. Vissak oli taotlenud

enesele 1112. kr ja 15 sendi väljamõistmist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kohtualune A. M. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab temalt

kaitsjatasu väljamõistmise A. Vissaku kasuks. Kassaator märgib, et kuna ta juba apellatsioonkaebuses

selgesõnaliselt keeldus õigusabist, puudus ringkonnakohtul igasugune alus temalt kaitsetasu

väljamõistmiseks. Kassaator leiab, et kui ringkonnakohus kutsus omal initsiatiivil teda esindama advokaadi,

tulnuks osutatud õigusabi eest tasumine jätta riigi kanda.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetasid nii A. M. kaitsja kui ka riigiprokurör

kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-3-5-99 (RT III, 1999, 13, 128) on asutud seisukohale, et

puudub seaduslik alus kaitsjatasu väljamõistmiseks isikult juhtudel, mil kohus on kutsunud kaitsja

kohtuistungile omal algatusel, kuigi kohtualune on eelnevalt kaitsjast kirjalikult otsesõnu loobunud ja

tegemist ei ole KrMK §-s 38 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu juhuga. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates puudub alus osundatud kohtulahendis väljendatud seisukoha muutmiseks ja

seetõttu tuleb A. M. kassatsioonkaebus rahuldada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu AKKS

§ 39 lg 4 mõttes.

9. Täiendavalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu

kriminaalkolleegium vaatab käesoleval juhul kassatsiooni korras läbi kaebust kohtumääruse peale. AKKS

§ 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt aga on kassatsiooni korras vaidlustatav üksnes ringkonnakohtu otsus ja teisalt

ei kuulu kaitsjatasu määrus AKKS §-des 68 ja 69 sätestatu kohaselt ka erikaebe korras vaidlustatavate

kohtumääruste hulka. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsjatasu määrus kuulub tegelikult orgaaniliselt

kohtuotsuse juurde - vastavalt KrMK § 88 lg-le 4 tehakse kõnealune määrus üheaegselt kohtuotsusega.

Seetõttu on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates põhjendatud, et nii apellatsioon- kui ka

kassatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kaitsjatasu väljamõistmist ning et ka ainuüksi KrMK § 88 lg 4

alusel tehtav kaitsjatasu määrus on nii apellatsiooni- kui ka kassatsiooni korras vaidlustatav.

10. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, tuleb vaidlustatud

kohtumäärus tühistada ja kaitsjatasu kulud nii ringkonna- kui ka Riigikohtus jätta riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris