3-2-3-4-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-4-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 29. oktoober 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi Boris Sorroki vastu

liikluskahju 167 300 krooni nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. novembri 2000. a otsus tsiviilasjas nr 2-

1573/2000

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Boris Sorroki kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. oktoober 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2000. a tagaseljaotsus

ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Boris Sorrokile 13. augustil 2002. a tasutud kautsjon

1673 (üks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30. novembri 2000. a tagaseljaotsusega mõisteti Boris Sorrokilt Eesti

Liikluskindlustuse Fondi kasuks välja 167 300 krooni. 25. jaanuaril 2001. a avaldati TsMS § 202 lg 2

alusel Ametlikes Teadaannetes tagaseljaotsuse resolutsioon.

2. Tartu Maakohtu 4. juuni 2002. a määrusega jäeti rahuldamata Boris Sorroki taotlus kaja esitamise

tähtaja ennistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Boris Sorrok on seisukohal, et teda ei kutsutud kohtusse seaduses sätestatud korras.

Kohtumaterjalide saatmist 18. oktoobril 2000. a tema endisele abikaasale, kellega ta ei ela koos alates

4. septembrist 2000. a, ei saa vaadelda nende edastamisena TsMS § 28 lg-s 7 nimetatud

perekonnaliikmetele.

4. Eesti Liikluskindlustuse Fond on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohus

on 4. juuni 2002. a määruses asunud õigele seisukohale, et vastavalt TsMS § 202 lg-le 2 loetakse

resolutsiooni avaldamisega Ametlikes Teadaannetes tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks.

Avaldaja esitatud põhjused ei ole piisavalt kaalukad tsiviilasja menetluse ennistamiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1

p 1 alusel rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kättetoimetamise sätted näevad ette formaliseeritud

kättetoimetamise, st teatud juhtudel saab kutse kättetoimetatuks lugeda ka näiteks protsessiosalise

esindajale või protsessiosalisega koos elavale perekonnaliikmele kättetoimetamisega. Kohus ei pea

põhimõtteliselt kontrollima, kas kutse kättetoimetamise hetkel elab kostja koos kutse vastu võtnud

isikuga. Võimalikust kooselu lõppemisest tulenevat riisikot peab üldreeglina kandma kostja.

7. Selles asjas on kohus jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada kostjale (põhiseaduslik) õigus

olla oma kohtuasja arutamise juures, st kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Kui kostja jätab hagile

vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud

vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub kolleegiumi arvates

põhiseaduse §-s 24 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja saada seega ära

kuulatud. Kohtu menetlusõiguslik kohustus tuleneb TsMS § 10 lg-st 1 koostoimes sama seadustiku

§ 166 lg-ga 1 ja § 167 lg-ga 4.

8. Asjale lisatud Haaslava Vallavalitsuse tõendist ilmneb, et kostjal oli registreeritud elukoht

4. septembrist 2000. a alates ja see erines kohtule hageja teatatud kostja elukohast. Kohus ei ole küll

kohustatud esitama järelepärimisi kostja oletatava elukoha kohta üksikute omavalitsusüksuste kaupa,

kuid asjast ei nähtu, et kohus oleks teinud hagejale kostja elukoha täpsustamise ettepaneku või

järelepärimise rahvastikuregistrisse või teinud muid võimalikke toiminguid, saamaks teada kostja

hagile vastamata jätmise põhjuse.

J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik