Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-5-02 AI generated

3-4-1-5-02 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-5-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Kohtunike Jüri Ilvesti, Henn Jõksi, Lea Kivi ja Villu Kõve eriarvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02 Jagame üldkogu otsuse p-des 15-36 märgitut. Leiame aga, et tuvastanud ORAS § 7 lg 3 põhiseadusvastasuse, oleks nimetatud säte tulnud tunnistada kehtetuks 1. juulini 2002. a kehtinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 lg-s 1 sätestatud volitusnormi alusel. Kehtetuks tunnistamise tagajärjena oleks 1941. a ümberasunutele tulnud nendelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada või kompenseerida ORAS-s sätestatud alustel ja korras. Seega oleks vaidlusaluse normi kehtetuks tunnistamine toonud kaasa tagajärje, millega kaasnevad varalised kohustused riigile. See on valdkond, mis nõuab eelkõige poliitilist otsust. Poliitilise otsuse, kas nimetatud isikutele vara tagastada või kompenseerida, või mitte, peaks saama vastu võtta seadusandja, järgides seadusega ette nähtud protseduurireegleid. Sellise otsuse vastuvõtmiseks peab seadusandjal olema mõistlik aeg. Arvestades lähenevate Riigikogu valimiste ja sellest tuleneva seadusandliku organi töö komplitseeritusega, oleks mõistlik aeg selle küsimuse lahendamiseks üks aasta. Eeltoodud erandlikel asjaoludel oleks tulnud kohtuotsuse jõustumine üheks aastaks edasi lükata. Selline kohtuotsus oleks olnud kooskõlas Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu volituste ja pädevusega. Kohtuotsuse jõustumise edasilükkamisega oleks välditud üleskutset omandireformi osalisele seiskamisele ja määramatust ORAS § 7 lg 3 osas. Nimetatud norm oleks kehtinud ja olnud kohaldatav kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tartus 28. oktoobril 2002 Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Henn Jõks, Lea Kivi, Villu Kõve

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-5-02 · Riigikohus: Leiame aga, et tuvastanud ORAS § 7 lg 3 põhiseadusvastasuse, oleks nimetatud säte tulnud tunnistada kehtetuks 1. juulini 2002. a kehtinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 lg-s 1 sätestatud volitusnormi alusel. Kehtetuks tunnistamise tagajärjena oleks 1941. a ümberasunutele tulnud nendelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada või kompenseerida ORAS-s sätestatud alustel ja korras. Seega oleks vaidlusaluse normi kehtetuks tunnistamine toonud kaasa tagajärje, millega kaasnevad varalised kohustused riigile. See on valdkond, mis nõuab eelkõige poliitilist otsust. Poliitilise otsuse, kas nimetatud isikutele vara tagastada või kompenseerida, või mitte, peaks saama vastu võtta seadusandja, järgides seadusega ette nähtud protseduurireegleid. Sellise otsuse vastuvõtmiseks peab seadusandjal olema mõistlik aeg. Arvestades lähenevate Riigikogu valimiste ja sellest tuleneva seadusandliku organi töö komplitseeritusega, oleks mõistlik aeg selle küsimuse lahendamiseks üks aasta. Eeltoodud erandlikel asjaoludel oleks tulnud kohtuotsuse jõustumine üheks aastaks edasi lükata. Selline kohtuotsus oleks olnud kooskõlas Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu volituste ja pädevusega. Kohtuotsuse jõustumise edasilükkamisega oleks välditud üleskutset omandireformi osalisele seiskamisele ja määramatust ORAS § 7 lg 3 osas. Nimetatud norm oleks kehtinud ja olnud kohaldatav kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tartus 28. oktoobril 2002 Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Henn Jõks, Lea Kivi, Villu Kõve

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kohtunike Jüri Ilvesti, Henn Jõksi, Lea Kivi ja Villu Kõve eriarvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02 Jagame üldkogu otsuse p-des 15-36 märgitut. Leiame aga, et tuvastanud ORAS § 7 lg 3 põhiseadusvastasuse, oleks nimetatud säte tulnud tunnistada kehtetuks 1. juulini 2002. a kehtinud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 lg-s 1 sätestatud volitusnormi alusel. Kehtetuks tunnistamise tagajärjena oleks 1941. a ümberasunutele tulnud nendelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastada või kompenseerida ORAS-s sätestatud alustel ja korras. Seega oleks vaidlusaluse normi kehtetuks tunnistamine toonud kaasa tagajärje, millega kaasnevad varalised kohustused riigile. See on valdkond, mis nõuab eelkõige poliitilist otsust. Poliitilise otsuse, kas nimetatud isikutele vara tagastada või kompenseerida, või mitte, peaks saama vastu võtta seadusandja, järgides seadusega ette nähtud protseduurireegleid. Sellise otsuse vastuvõtmiseks peab seadusandjal olema mõistlik aeg. Arvestades lähenevate Riigikogu valimiste ja sellest tuleneva seadusandliku organi töö komplitseeritusega, oleks mõistlik aeg selle küsimuse lahendamiseks üks aasta. Eeltoodud erandlikel asjaoludel oleks tulnud kohtuotsuse jõustumine üheks aastaks edasi lükata. Selline kohtuotsus oleks olnud kooskõlas Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu volituste ja pädevusega. Kohtuotsuse jõustumise edasilükkamisega oleks välditud üleskutset omandireformi osalisele seiskamisele ja määramatust ORAS § 7 lg 3 osas. Nimetatud norm oleks kehtinud ja olnud kohaldatav kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tartus 28. oktoobril 2002 Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Henn Jõks, Lea Kivi, Villu Kõve