3-1-3-7-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-3-7-02

Otsuse kuupäev

25. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Aleksandr Gorkovoi süüdistus KrK § 2102 lg 2 p l järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi

2000. a kohtuotsus nr II-1/209-00

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. Gorkovoi avaldus kohtuvea parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2002. a

Istungil osalenud isikud

A. Gorkovoi kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsus Aleksandr

Gorkovoi karistusaja alguse osas.

2. Lugeda Aleksandr GorkovoHe KrK § 2102 lg 2 p l järgi mõistetud kolmeaastase

vabadusekaotuse kandmise aja alguseks 29. oktoober 1999. a.

3. Gorkovoi avaldus rahuldada.

4. Välja mõista A. Gorkovoilt 2070.90 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 25. oktoobril 2002. aja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 29. oktoobril 1999. a peeti kella 17.00 paiku Tallinnas Vilde

tee 89 maja trepikojas Tallinna Lõuna Politseiosakonna töötajate poolt kinni A. Gorkovoi, kellelt

läbiotsimise käigus leiti ja võeti ara kilekotid valge pulbrilise ainega. 9. novembri 1999. a

ekspertiisiakti nr A-860-99/5599 kohaselt sisaldas äravõetud aine 0,451 g puhast amfetamiini. Lõuna

Politseiosakonnas vormistati 29. oktoobril 1999. a kell 17.15 A. Gorkovoi kohta kinnipidamisakt,

milles kinnipidamise põhjusena märgiti tema viisata ja elamisloata Eestis viibimine. Kriminaalasja

materjalidest ei nähtu, kes ja millisel alusel saatis materjalid A. Gorokovoi suhtes Tallinna

Halduskohtusse, kuid Tallinna Halduskohtu kohtuniku 2. novembri 1999. a otsusega võeti

A. Gorkovoi vastutusele kui välismaalane, kes viibib ilma seadusliku aluseta Eestis. Teda käristati

HÕS § 171 lg l järgi haldusarestiga 15 ööpäevaks. Aresti alguseks loeti 31. oktoober 1999. a.

2. novembril 1999. a on Tallinna politseiprefektuuri narkokuritegude talituse politseivaneminspektor

teinud ettekande sama talituse komissarile. Ettekandest nähtub, et A. Gorkovoilt ära võetud valge

pulbriline aine on kinnipeetu enese sõnade kohaselt amfetamiin ja et kinnipeetu tegeleb amfetamiini

müümisega. Ettekanne on 3. novembril 1999. a registreeritud Tallinna Politseiprefektuuri ühtses

sündmuste raamatus, kuid alles kuu aega hiljem - 2. detsembril 1999. a on narkokuritegude talituse

politseiinspektor A. Tagu algatanud A. Gorkovoi suhtes kriminaalasja KrK § 2102 lg 2 p l tunnustel

(tl l ja 3).

16. novembril 1999. a on A. Gorkovoi saabunud Tallinna Vanglasse Tallinna Halduskohtu kohtuniku

16. novembri 1999. a otsuse alusel, mille kohaselt on ta paigutatud väljasaatmislaagrisse. Kuigi

kriminaalasja materjalides see otsus puudub, tuleneb vastav teave Tallinna Vangla kirjast (tl 89).

17. detsembril 1999. a pikendas Tallinna Halduskohtu kohtunik HÕS § 2362 lg-te l ja 2 alusel

A. Gorkovoi väljasaatmislaagris viibimist kuni väljasaatmisdokumendi saabumiseni ja siseministrilt

vastuse saamiseni, so 15. veebruarini 2000. a.

17. detsembril 1999. a esitati A. Gorkovoile süüdistus narkootilise aine omandamise ja edasiandmise

eest KrK § 210 2 lg 2 p l järgi. 28. detsembril 1999 saadeti kriminaalasi arutamiseks Tallinna

Linnakohtule. Süüdistatava suhtes tõkendit ei valitud põhjendusel, et A. Gorkovoi viibib Tallinna

Vangla inerneeritute laagris Tallinna Halduskohtu kohtuniku 17. detsembri 1999. a määruse alusel

kuni 15. veebruarini 2000. a (tl 39).

2. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusega tunnistati A. Gorkovoi süüdi KrK § 2102 lg 2 p l

järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks. Tema karistuse kandmise aja alguseks loeti

29. oktoober 1999. a, so päev, mil ta ebaseaduslikult Eestis viibimise eest kinni peeti. A. Gorkovoi

suhtes kohaldati tõkendit - vahi all pidamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus põhjendas

karistuse kandmise aja alguse arvestamist 29. oktoobrist 1999. a järgmiselt: "Kohtualune on kinni

peetud seoses antud kuriteo raames tema ebaseadusliku Eestis viibimise ilmsikstulekuga 29. 10.

1999. a. Kohus leiab, et kohtualuse karistuse kandmise alguseks on antud kuupäev".

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör Lavly

Lepp ja apellatsioonkaebuse kohtualune A. Gorkovoi. Prokurör palus linnakohtu otsuse tühistada

karistuse kandmise aja alguse osas ja lugeda A. Gorkovoi karistuse kandmise aja alguseks 17. jaanuar

2000. a, so päev, mil linnakohus kohaldas tema suhtes tõkendit - vahi all pidamine. A. Gorkovoi

palus karistuse kergendamist.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus

sisuliselt muutmata. Ringkonnakohus täpsustas otsuse resolutiivosa, lugedes A. Gorkovoile mõistetud

karistuse aja alguseks 17. jaanuar 2000. a. Apellatsioonprotest rahuldati, apellatsioonkaebus jäeti

rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et EV Põhiseaduse § 20 p 6 näeb ette isikult vabaduse võtmise ainuüksi

ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks. KrMK § 73 lg-s l

sätestatud asjaolude esinemine ei ole eeltoodud juhul vajalik. Ringkonnakohtu arvates ei ole isiku

vabaduse piiramine kriminaalmenetluse välistel asjaoludel samatähenduslik kriminaalmenetluse

tagamiseks kahtlustatava või süüdistatava vahi alla võtmisega.

Kriminaalkolleegium leidis, et KrK § 45 alusel arvestab kohus karistuse tähtaja hulka vaid

eelvangistuses viibitud aja. A. Gorkovoi kinnipidamine ei ole käsitatav eelvangistusena, sest ta

allutati haldusarestile ja paigutati väljasaatmislaagrisse ebaseadusliku Eesti Vabariigis viibimise eest.

A. Gorkovoi suhtes ei kohaldatud kohtueelsel uurimisel tõkendit. Alles siis, kui linnakohus mõistis

ta 17. jaanuaril 2000. a süüdi, kohaldati tema suhtes tõkendit ja ta võeti kohtu saalis vahi alla.

ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. A. Gorkovoi ei vaidlustanud otsust kassatsiooni korras, kuid esitas avalduse kohtuvea

parandamiseks. Avaldaja palub lugeda karistusaja alguseks 29. oktoober 1999. a, so Tallinna

Linnakohtu 17. jaanuari 2000. a otsuses märgitud kuupäeva.

A. Gorkovoi selgitab, et 29. oktoobril 1999. a peeti ta politseitöötajate poolt kinni ja tema

läbiotsimisel leiti 0,5 g amfetamiini. Kuni 17. novembrini 1999. a hoiti teda Eesti riigis ebaseadusliku

viibimise eest kinni Männikul. 17. novembrist 1999. a viidi aga üle Tallinna vanglasse

väljasaatmislaagrisse. Väljasaatmislaagris olid samasugused kinnipidamistingimused kui vanglas, va

kontrollrivistused. Peale 17. jaanuaril 2000. a toimunud Tallinna Linnakohtu istungit paigutati ta

eeluurimisvanglasse. Seetõttu tuleks ajavahemik 29. oktoobrist 1999. a kuni 17. jaanuarini 2000. a

lugeda tema karistuse tähtaja hulka.

6. Riigikohtu istungil toetas A. Gorkovoi kaitsja esitatud avaldust. Lisaks taotles ta A. Gorkovoi

suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatu kohaldamist ja ta vabastamist vahi alt. Kaitsja põhjendas taotlust

asjaoluga, et A. Gorkovi poolt toimepandud kuriteo eest näeb 1. septembril 2002. a jõustunud

Karistusseadustik ette maksimaalse karistusena üheaastase vangistuse. A. Gorkovoi aga kannab

kolme aastat vabadusekaotust, mis ületab KarS §-s 183 sanktsioonis ettenähtud karistuse ülemmäära.

Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis kergendab karistust, tagasiulatav jõud ja

seetõttu tuleb A. Gorkovoi suhtes seda kohaldada.

7. Prokuröri arvates ei kuulu A. Gorkovoi avaldus rahuldamisele. Süüdimõistetu peeti kinni ja ta

viibis väljasaatmislaagris seoses tema ebaseadusliku viibimisega Eesti riigis. Tema suhtes ei

kohaldatud eelvangistust ja seetõttu ei kuulu väljasaatmislaagris viibimise aeg arvestamisele

karistusaja hulka. Kergendava karistuse tagasiulatav jõud A. Gorkovoi suhtes ei kohaldu, sest

A. Gorkovoi kannab juba karistust jõustunud kohtuotsuse alusel. Karistusseadustiku rakendamise

seaduse § l alusel kuuluvad karistuse kandmisest vabastamisele üksnes isikud, kelle poolt

toimepandud teod ei ole enam kuriteona karistatavad või vastavad väärteokoosseisule või kes olid

kuriteo toimepanemisel nooremad kui 14-aastased. A. Gorkovoi aga loetletud isikute hulka ei kuulu.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti A .Gorkovoi 29. oktoobril 1999. a politseitöötajate

poolt kinni. Eesti Vabariiki oli ta saabunud 1999. a jaanuaris 3-päevase viisa alusel. Tema

läbiotsimisel leiti valget pulbrilist ainet. A. Gorkovoi avaldas kinnipidamisel, et see aine on

amfetamiin ja ta tegeleb amfetamiini ostmise ja müümisega (tl 6). Mis alusel peeti A. Gorkovoi kinni

kuni 2. novembrini 1999. a, mil Tallinna Halduskohtu kohtunik karistas teda 15-ööpäevase arestiga

halduskorras Eestis ebaseadusliku viibimise eest, toimikust ei nähtu. Kriminaalasjas puuduvad ka

materjalid selle kohta, kes ja millal otsustas A. Gorkovoi väljasaatmise Eestist, samuti 16. novembri

1999. a halduskohtuniku otsus tema paigutamiseks väljasaatmislaagrisse.

9. 9. novembril 1999. a andis ekspert arvamuse, et A. Gorkovoilt äravõetud aine on narkootiline ja

sisaldab 0,451 g puhast amfetamiini (tl 10). Vaatamata sellele, kriminaalasi A. Gorkovoi suhtes

algatati alles 2. detsembril 1999. a. Kriminaalasja menetlemisel ei peetud vajalikuks tema kui

kahtlustatava ja süüdistatava suhtes tõkendit kohaldada kuna ta viibis alates 16. novembrist 1999. a

kuni 17. jaanuarini 2000. a Tallinna Vanglas asuvas väljasaatmislaagris.

Sel ajal kehtinud Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (RT 1998,1, 98/99, art 1571) § 18

lg 3 sätestas, et kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava

kahtlustatava või süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud tõkendit või

paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrisse. Seega pidas seadusandja

obligatoorselt vajalikuks kuriteo toimepannud väljasaadetava suhtes kohtueelse menetluse ajal

kehtestada piirangud. Piirangute kehtestamine peab välistama süüdistatava kõrvalehoidmise

uurimisest või kohtust, uute süütegude toimepanemise, samuti tagama tema Eestist väljasaatmise.

Nende eesmärkide täitmiseks pole mõistlik ja otstarbekohane isiku suhtes, kes viibib Eestis

ebaseaduslikult, kellel puudub pere, legaalne elu- ja töökoht, kohaldada muud tõkendit kui vahi alla

võtmine.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et vaatamata asjaolule, et A. Gorkovoi peeti kinni

sisuliselt kuriteo toimepannud isikuna, paigutati ta väljasaatmislaagrisse ja tema suhtes

kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud tõkendit ei kohaldatud. Kohtueelsel menetlusel A. Gorkovoi

suhtes tõkendi kohaldamata jätmine oli õigustatud, sest väljasaatmislaagris viibimine ja seal

kinnipidamise tingimused, tagasid seaduses ettenähtud kohustuslikud piirangud ning täitsid

samaaegselt tõkendi kohaldamise eesmärki. Kuid sellisel juhul peab Riigikohtu kriminaalkolleegium

põhjendatuks Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 2000. a otsusest väljendatud seisukohta, et

A. Gorkovoi karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda 29. oktoober 1999. a. Kui isiku suhtes

kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all pidamise tingimustega ja nende piirangute

kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg arvata ka mõistetud

karistuse hulka.

11. Kaitsja esitas Riigikohtu istungil ka taotluse A. Gorkovoi suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatud

kergendava karistuse tagasiulatuva jõu kohaldamiseks.

Kriminaalkolleegium märgib siinjuures järgmist. Käesoleval ajal on Riigikohtu üldkogu menetluses

kriminaalasi, mille käigus lahendatakse ka küsimust karistust kergendava kriminaalseaduse

tagasiulatavast jõust karistust kandvate isikute suhtes. Seda seoses Karistusseadustiku

jõustumisega 1. septembrist 2002. a. Seetõttu puudub kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelisel

koosseisul võimalus tõstatatud küsimuse lahendamiseks. Arvestades asjaolu, et kriminaalkolleegiumi

otsuse alusel vabaneb A. Gorkovoi kinnipidamiskohast kriminaalkaristuse kandmisest juba

29. oktoobril 2002. a, pidas Riigikohtu kriminaalkolleegium selle asja lahendamise üleandmist

üldkogule süüdimõistetu suhtes ebaotstarbekohaseks.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 64 p-st 2, tühistab Riigikohus Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 2. märtsi 2000. a otsuse A. Gorkovoi suhtes osaliselt ja loeb

tema karistuse tähtaja alguseks 29. oktoober 1999. a.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris