3-2-1-112-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedHagiavalduse kohaselt toimus 16. veebruaril 1999. a Tallinnas Rahumäe teel liiklusõnnetus, mille põhjustas S. Kulnevi juhitud sõiduauto Opel Kadett. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada
Legislator headnote
AI generated3-2-1-112-02 · Riigikohus: veebruaril 1999. a Tallinnas Rahumäe teel liiklusõnnetus, mille põhjustas S. Kulnevi juhitud sõiduauto Opel Kadett. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-112-02
Otsuse kuupäev
Tartu, 23. oktoober 2002. a
Kohtukoosseis
Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa
Kohtuasi
ERGO Kindlustuse AS hagi Sergei Kulnevi vastu kahju
hüvitamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2002. a
otsus tsiviilasjas nr 2-2/377/02
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Kulnevi kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2002. a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat M. Lõhmus ja kostja S. Kulnev
Resolutsioon
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli
2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hagiavalduse kohaselt toimus 16. veebruaril 1999. a Tallinnas Rahumäe teel liiklusõnnetus, mille
põhjustas S. Kulnevi juhitud sõiduauto Opel Kadett. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada
Hoiupanga Liisingu AS-le kuuluv sõiduauto Nissan Almera, mida juhtis A. Vill ja mis oli
kindlustatud hageja õiguseelneja Leks Kindlustuse AS poolt vabatahtliku sõidukikindlustuslepinguga
nr 89409. Hageja on kannatanule hüvitanud sõiduauto taastamisremondi maksumuse 27 543 krooni.
Hageja palus kostjalt TsK § 448 ja kindlustusseaduse (KS) § 18 lg 1 alusel välja mõista 21 308
krooni.
2. Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse
põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kannatanu sõiduauto oli vabatahtliku
kindlustuslepingu alusel kindlustatud hageja juures ja kostja tsiviilvastutus ASA Kindlustuse AS-s.
Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 5 kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest
vastutava isiku kindlustusandja. Hagejal tekkis nõudeõigus väidetavalt kahju tekkimises süüdi olnud
sõidukijuhi kindlustusandja vastu. Kostja vastutust ei saa mõjutada ASA Kindlustuse AS
pankrotimenetlus. Hagi on esitatud mittekohase kostja vastu.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja uue otsusega
mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 21 308 krooni ja kohtukulud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt
sätestab KS § 18, et kahjukindlustuse korral läheb nõudeõigus varalise kahju tekitanu vastu
kindlustushüvitise saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise
ulatuses. LKS § 27 lg 5, mille kohaselt liikluskahju hüvitab selle eest vastutava isiku kindlustusandja,
ei välista KS § 18 kohaldamist. Hagi esitati õiguslikul alusel. Hüvitise väljamaksmine ja liikluskahju
suurus on tõendatud. Asjaolu, et pärast liiklusõnnetust koostatud teates varalise kahjuga
liiklusõnnetusest tunnistas A. Vill end õnnetuse põhjustamises süüdi, ei ole kindlustusandjale ega
kohtule siduv. Leks Kindlustuse AS-le antud seletuses tunnistas end süüdi S. Kulnev. Kohus asus
tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Kostja ei andnud
hoolimata "Anna teed" märgist Tuisu tänavalt ristuvale Rahumäe teele välja sõites seal sõitnud
A. Villi juhitud sõidukile teed, mistõttu sõidukid põrkusid kokku. Tähtsust ei oma asjaolu, et A. Vill
oli vastassuunavööndis möödasõitu tegemas. Selle manöövriga ei rikkunud ta liikluseeskirja nõudeid.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus vaatas asja läbi TsMS § 316 lg 1 alusel
kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtus käsitleti esmakordselt asja tõenduslikku külge, mis välistab
asjas kirjaliku menetluse. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja võis kohe esitada nõude kahju
tekitaja vastu. Liikluskindlustuse põhimõttest tulenevalt hüvitab liikluskahju kahju tekitaja
kindlustusandja. Kahju tekitaja hüvitab ise ainult selle kahju, mida tema kindlustusandja ei hüvita.
Esimese astme kohus ei kaasanud menetlusse kostja kindlustusandjat, rikkudes sellega
protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta mõistis kostjalt hageja kasuks välja
suurema summa, kui kohtu enda arvutustest ilmnes. Kohus oleks kindlustusseaduse asemel pidanud
asjas kohaldama eriseadust - liikluskindlustuse seadust.
5. Vastuses kassatsioonkaebusele palus hageja jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kostjalt välja
kohtukulud. Kuna kostja vaidlustas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu,
võis kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Samuti kohaldas ringkonnakohus õiget seadust.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse
tühistamiseks.
7. Vaidlus puudub selles, et ERGO Kindlustuse AS õiguseelneja hüvitas sõidukikindlustuslepingu
alusel Hoiupanga Liisingu AS-le kuulunud sõidukile põhjustatud kahju. KS § 18 kohaselt läks
kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitise saanud isikult üle
kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses.
8. Liikluskindlustuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 1 sätestas
liikluskindlustuse sundkindlustusena selleks, et tagada liiklusõnnetuse tõttu kannatanule selle
seadusega piiritletud liikluskahju hüvitamine võimalikult kiiresti ja täielikult. Seetõttu ei ole
kooskõlas TsK §-de 448, 458 ja KS § 18, mis kehtisid kuni 30. juunini 2002, mõttega võimalus
vabastada kahju tekitaja vastutusest LKS § 37 lg 5 alusel liikluskahju kannatanu ees, kes ei ole
saanud kiiret hüvitust kahjutekitanu kindlustusandjalt.
9. Kolleegium on seisukohal, et liikluskindlustuse seadus ei sisalda erisätteid TsÜS § 3 mõttes, mis
välistaksid TsK §-de 448 ja 458 kohaldamise. Seetõttu ei saa välistada kahju tekitaja vastutust, kes on
oma vastutuse kindlustanud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kuna kannatanu ei saanud
hüvitist kahjutekitanu kindlustusandjalt selle pankrotistumise ja likvideerimise tõttu oli kannatanu
kindlustusandjal vastavalt KS § 18 ning tsiviilkoodeksi lepinguvälise kahju hüvitamise normidele
õigus esitada nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Kostja vastutust hageja ees ei saa mõjutada ASA
Kindlustuse AS pankrotimenetlus, kes oli kahjutekitanu kindlustusandja kohustusliku
liikluskindlustuse lepingu alusel. LKS § 27 lg 5, mille kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise
eest vastutava isiku kindlustusandja, ei välistanud KS § 18 kohaldamist.
10. Ringkonnakohus ei rikkunud asja kirjalikus menetluses lahendades TsMS § 316 sätteid.
Kolleegium on oma eelnevates lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-117-96 (RT III 1996, 30, 387) ja 3-2-
1-134-97 (RT III 1998, 3, 25) leidnud, et kui apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud mitte asja
tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist, võib ringkonnakohus lahendada asja
kirjalikus menetluses.
11. Ringkonnakohtu otsuses on kindlaks tehtud ja põhjendatud, miks kostjalt väljamõistetava kahju
suurus on 21 308 krooni ja selles osas ei ole Riigikohtul TSMS § 353 lg 3 kohaselt õigus tuvastada
hagi aluseks olevaid asjaolusid teisiti.
J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa