3-2-1-112-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-112-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

ERGO Kindlustuse AS hagi Sergei Kulnevi vastu kahju

hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/377/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Kulnevi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat M. Lõhmus ja kostja S. Kulnev

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli

2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 16. veebruaril 1999. a Tallinnas Rahumäe teel liiklusõnnetus, mille

põhjustas S. Kulnevi juhitud sõiduauto Opel Kadett. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada

Hoiupanga Liisingu AS-le kuuluv sõiduauto Nissan Almera, mida juhtis A. Vill ja mis oli

kindlustatud hageja õiguseelneja Leks Kindlustuse AS poolt vabatahtliku sõidukikindlustuslepinguga

nr 89409. Hageja on kannatanule hüvitanud sõiduauto taastamisremondi maksumuse 27 543 krooni.

Hageja palus kostjalt TsK § 448 ja kindlustusseaduse (KS) § 18 lg 1 alusel välja mõista 21 308

krooni.

2. Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kannatanu sõiduauto oli vabatahtliku

kindlustuslepingu alusel kindlustatud hageja juures ja kostja tsiviilvastutus ASA Kindlustuse AS-s.

Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 5 kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest

vastutava isiku kindlustusandja. Hagejal tekkis nõudeõigus väidetavalt kahju tekkimises süüdi olnud

sõidukijuhi kindlustusandja vastu. Kostja vastutust ei saa mõjutada ASA Kindlustuse AS

pankrotimenetlus. Hagi on esitatud mittekohase kostja vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja uue otsusega

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 21 308 krooni ja kohtukulud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt

sätestab KS § 18, et kahjukindlustuse korral läheb nõudeõigus varalise kahju tekitanu vastu

kindlustushüvitise saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise

ulatuses. LKS § 27 lg 5, mille kohaselt liikluskahju hüvitab selle eest vastutava isiku kindlustusandja,

ei välista KS § 18 kohaldamist. Hagi esitati õiguslikul alusel. Hüvitise väljamaksmine ja liikluskahju

suurus on tõendatud. Asjaolu, et pärast liiklusõnnetust koostatud teates varalise kahjuga

liiklusõnnetusest tunnistas A. Vill end õnnetuse põhjustamises süüdi, ei ole kindlustusandjale ega

kohtule siduv. Leks Kindlustuse AS-le antud seletuses tunnistas end süüdi S. Kulnev. Kohus asus

tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Kostja ei andnud

hoolimata "Anna teed" märgist Tuisu tänavalt ristuvale Rahumäe teele välja sõites seal sõitnud

A. Villi juhitud sõidukile teed, mistõttu sõidukid põrkusid kokku. Tähtsust ei oma asjaolu, et A. Vill

oli vastassuunavööndis möödasõitu tegemas. Selle manöövriga ei rikkunud ta liikluseeskirja nõudeid.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus vaatas asja läbi TsMS § 316 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtus käsitleti esmakordselt asja tõenduslikku külge, mis välistab

asjas kirjaliku menetluse. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hageja võis kohe esitada nõude kahju

tekitaja vastu. Liikluskindlustuse põhimõttest tulenevalt hüvitab liikluskahju kahju tekitaja

kindlustusandja. Kahju tekitaja hüvitab ise ainult selle kahju, mida tema kindlustusandja ei hüvita.

Esimese astme kohus ei kaasanud menetlusse kostja kindlustusandjat, rikkudes sellega

protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta mõistis kostjalt hageja kasuks välja

suurema summa, kui kohtu enda arvutustest ilmnes. Kohus oleks kindlustusseaduse asemel pidanud

asjas kohaldama eriseadust - liikluskindlustuse seadust.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele palus hageja jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kostjalt välja

kohtukulud. Kuna kostja vaidlustas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu,

võis kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Samuti kohaldas ringkonnakohus õiget seadust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

7. Vaidlus puudub selles, et ERGO Kindlustuse AS õiguseelneja hüvitas sõidukikindlustuslepingu

alusel Hoiupanga Liisingu AS-le kuulunud sõidukile põhjustatud kahju. KS § 18 kohaselt läks

kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitise saanud isikult üle

kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses.

8. Liikluskindlustuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 1 sätestas

liikluskindlustuse sundkindlustusena selleks, et tagada liiklusõnnetuse tõttu kannatanule selle

seadusega piiritletud liikluskahju hüvitamine võimalikult kiiresti ja täielikult. Seetõttu ei ole

kooskõlas TsK §-de 448, 458 ja KS § 18, mis kehtisid kuni 30. juunini 2002, mõttega võimalus

vabastada kahju tekitaja vastutusest LKS § 37 lg 5 alusel liikluskahju kannatanu ees, kes ei ole

saanud kiiret hüvitust kahjutekitanu kindlustusandjalt.

9. Kolleegium on seisukohal, et liikluskindlustuse seadus ei sisalda erisätteid TsÜS § 3 mõttes, mis

välistaksid TsK §-de 448 ja 458 kohaldamise. Seetõttu ei saa välistada kahju tekitaja vastutust, kes on

oma vastutuse kindlustanud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kuna kannatanu ei saanud

hüvitist kahjutekitanu kindlustusandjalt selle pankrotistumise ja likvideerimise tõttu oli kannatanu

kindlustusandjal vastavalt KS § 18 ning tsiviilkoodeksi lepinguvälise kahju hüvitamise normidele

õigus esitada nõue kahju põhjustanud isiku vastu. Kostja vastutust hageja ees ei saa mõjutada ASA

Kindlustuse AS pankrotimenetlus, kes oli kahjutekitanu kindlustusandja kohustusliku

liikluskindlustuse lepingu alusel. LKS § 27 lg 5, mille kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise

eest vastutava isiku kindlustusandja, ei välistanud KS § 18 kohaldamist.

10. Ringkonnakohus ei rikkunud asja kirjalikus menetluses lahendades TsMS § 316 sätteid.

Kolleegium on oma eelnevates lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-117-96 (RT III 1996, 30, 387) ja 3-2-

1-134-97 (RT III 1998, 3, 25) leidnud, et kui apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud mitte asja

tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist, võib ringkonnakohus lahendada asja

kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohtu otsuses on kindlaks tehtud ja põhjendatud, miks kostjalt väljamõistetava kahju

suurus on 21 308 krooni ja selles osas ei ole Riigikohtul TSMS § 353 lg 3 kohaselt õigus tuvastada

hagi aluseks olevaid asjaolusid teisiti.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa