3-2-1-106-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-106-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Sergei Demjanovi hagi EK Liikur (likvideerimisel) ja Andrus

Ripsi vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ning Marina

Donova hagi EK Liikur (likvideerimisel), Andrus Ripsi ja

Anatoli Muhhini vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. märtsi 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/428/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. Donova ja S. Demjanovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26.

märtsi 2002. a otsus kohtukulude poolte enda kanda jätmise

osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. Muuta kohtuotsust põhjenduste osas.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Sergei Demjanovi kassatsioonkaebus rahuldada. Marina

Donova kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Marina Donovale I. Donovi poolt 25. aprillil 2002.

a makstud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elamukooperatiiv Liikur (edaspidi EK Liikur) (likvideerimisel) müüs 24. novembril 1998. a

A. Ripsile Tallinnas Liikuri 10 asuvast elamust 348/1000 mõttelist osa, sealhulgas korterid nr 33 ja nr

104. 15. detsembril 1998. a müüs A. Rips 0,97% mõttelist osa elamust ehk korteri nr 33

A. Muhhinile. Sergei Demjanov palus tunnustada EK Liikur ja A. Ripsi vahel sõlmitud ostu-

müügilepingu tühisust. Marina Donova palus tunnustada EK Liikur ja A. Ripsi ning A. Ripsi ja

A. Muhhini vahel sõlmitud ostu-müügilepingute tühisust. 24. novembri 1998. a tehingu tegemiseks

puudus üldkoosoleku otsus, tehing ei ole kooskõlas elamukooperatiivi eesmärgiga. Elamukooperatiivi

eesmärgiks ei ole vara müük. Tehingud on vastuolus seaduse ja heade kommetega. Elamuseaduse

(ES) § 14 lg 1 järgi ei ole EK-l Liikur õigust võõrandada liikme kasutusse antud korterit

kolmandatele, liikmeks mitteolevatele, isikutele. Korteri nr 33 suhtes kehtis alates 25. maist 1998. a

võõrandamiskeeld. Tehingud rikuvad hagejate õigusi, sest EK Liikur liikmena kasutab S. Demjanov

korterit nr 104 ja M. Donova korterit nr 33 osamaksu alusel. Tehing loob hagejatele eluruumi

vabastamise kohustuse.

2. Kostja EK Liikur (likvideerimisel) esindaja möönab, et elamust mõttelise osa võõrandamise tehing

on TsÜS § 66 lg 2 mõttes tühine. Hagejatel oli ja on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et seaduse ja

põhikirjaga sätestatud tingimused, mille alusel nad astusid EK Liikur liikmeks, jäävad nende

liikmelisuse ajal kehtima. Hagejate liikmemaksude arvutamisel lähtuti vaidlustatava tehinguga

võõrandatud ehitise mõttelistest osadest ja neil oli mõistlik ootus, et nende liikmeks oleku ajal saabub

ka soovitud tagajärg - eluruumi kasutusõigus.

3. Tallinna Linnakohtu 21. detsembri 2001. a otsusega hagid rahuldati ja tunnustati EK Liikur

(likvideerimisel) ja A. Ripsi vahel 24. novembril 1998. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühistust osas,

millega võõrandati ehitisest 0,97% (korter nr 33) ja 0,95% (korter nr 104) mõttelist osa, ning A. Ripsi

ja A. Muhhini vahel 15. detsembril 1998. a sõlmitud 0,97% ehitise mõttelise osa ostu-müügilepingu

tühisust ning kostjatelt mõisteti hagejate kasuks välja kohtukulud. Kohus leidis, et kuigi hagejad ei

ole vaidlustatud lepingute poolteks, on neil EK Liikur liikmetena õigus nõuda nende kasutusse antud

eluruumide ostu-müügilepingute tühisuse tunnustamist. Kuna ES § 4 alusel oli S. Demjanovil korteri

nr 104 ja M. Donoval korteri nr 33 kasutusõigus, siis oli elamu mõttelise osa müük kostjale vastuolus

ES §-ga 14. Elamukooperatiivi majas asuva korteri kasutajaks saab olla vaid kooperatiivi liige ja

kehtiv seadusandlus ei näe ette elamukooperatiivile kui mittetulundusühistule kuuluva elamu müüki

ega vara kuulumist teisele isikule. 24. novembri 1998. a ja 15. detsembri 1998. a tehingud on TsÜS

§ 66 lg 2 järgi algusest peale tühised ja kehtetud. Kuna A. Rips tühise tehingu järgi vara ei

omandanud, ei saanud ta seda müüa A. Muhhinile.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega

tunnustati A. Ripsi ja A. Muhhini vahel 15. detsembril 1998. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust

ja mõisteti EK-lt Liikur (likvideerimisel), A. Ripsilt, A. Muhhinilt välja kohtukulu. Uue otsusega jäeti

hagi 15. detsembri 1998. a tehingu tühisuse tunnustamiseks rahuldamata ja kohtukulud jäeti poolte

endi kanda. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsust ei apelleeritud osas, millega

linnakohus tunnustas EK Liikur (likvideerimisel) ja A. Ripsi vahel 24. novembri 1998. a sõlmitud

ostu-müügilepingu tühisust ehitise 0,95% mõttelise osa (korter nr 104) võõrandamise osas.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud osas,

millega kohus tunnustas EK Liikur (likvideerimisel) ja A. Ripsi vahel 24. novembril 1998. a sõlmitud

tehingu tühisust ehitise 0,97% mõttelise osa (korter nr 33) müügi osas. Selle tehinguga rikuti hageja

M. Donova kui elamukooperatiivi liikme õigusi ja ta oli õigustatud oma õiguste kaitseks hagi

esitama. Tal on liikmelisuse alusel õigus kasutada Liikuri 10 asuvas majas korterit nr 33. Vaidlust ei

ole selles, et korter on olnud kogu aeg tema valduses. Tema ja ka kostjad on märkinud M. Donova

elukoha aadressiks Liikuri 10-33. Kostjad ei ole tõendanud, et ES §-st 14 tulenevalt oleks M. Donova

kasutada antud EK Liikurile kuuluvas Liikuri 10 asuvas majas teine eluruum. Hagejad ei ole

põhjendanud, miks on A. Ripsi ja A. Muhhini vahel 15. detsembril 1998. a sõlmitud leping tühine.

24. novembri 1998. a lepingu tühisus ei too iseenesest kaasa 15. detsembri 1998. a lepingu tühisust.

Seadusest ei tulene, et asja müüjaks saab olla vaid asja omanik. 15. detsembri 1998. a ostu-

müügilepingut tuleb käsitleda mitteomaniku käsutustehinguna AÕS § 95 lg 1 järgi. Hageja

M. Donova ei saa oma õigusi kaitsta 15. detsembri 1998. a lepingu vaidlustamisega põhjusel, et

omandi andis üle mitteomanik. Kuna asjas ei ole asjaõiguslikku nõuet esitatud, ei saa kohus

kontrollida, kas A. Muhhin omandas vara heauskselt või mitte. See vaidlustatud leping ei ole

vastuolus seaduse ega heade kommetega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus hageja M. Donova tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti

tunnustamata 15. detsembri 1998. a tehingu tühisus, ja hagejad M. Donova ja S. Demjanov osas,

millega jäeti poolte kohtukulud nende endi kanda, ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. S. Demjanov leiab, et ringkonnakohus rikkus kohtukulude poolte enda kanda

jätmisega TsMS § 60 lg 1. Linnakohus rahuldas tema hagi. Kostjad ei vaidlustanud linnakohtu otsust

24. detsembri 1998. a ostu-müügilepingu 0,95% mõttelise osas (korter nr 104) müügi tühisuse

tunnustamise osas. Järelikult ei saanud ringkonnakohus jätta kohtukulu hageja S. Demjanovi kanda.

Hageja M. Donova esitas kaks üheliigilist hagi. Ühe hagi rahuldamine ja teise rahuldamata jätmine ei

ole vaadeldav hagi osalise rahuldamisena. Ringkonnakohus on eiranud seda põhimõtet, jättes

M. Donova kohtukulu tema enda kanda.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 ja § 95 lg 1 sellega, et ei hinnanud kõiki tõendeid ega

põhjendanud, miks ta ei arvesta kõiki hageja M. Donova seletusi. Hageja tõi 15. detsembri 1998. a

lepingu heade kommetega vastolu põhistamiseks välja, et tal oli mõistlik ja õiguspärane ootus

kasutada ja vallata elamukooperatiivi liikmena korterit nr 33 ning EK Liikur lõpetamisel saada selle

omanikuks. Sellest tuleneb ka hageja ebavõrdne kohtlemine teiste liikmetega võrreldes, kellel selline

õigus on. Kuna 15. detsembri 1998. a ostu-müügilepingu tõttu peab hageja 10. detsembrist 1992. a

tema kasutuses olnud korteri nr 33 vabastama, on tema subjektiivseid õigusi rikutud. Kuna ta ei ole

korteri omanik, vaid valdaja, ei saa ta esitada asjaõiguslikku hagi ja oli õigustatud oma õiguste

kaitseks esitama hagi tehingu tühisuse tunnustamiseks.

6. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas A. Rips kaebust põhjendamatuks.

7. Kostja A. Muhhin pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. M. Donova ei

olnud 15. detsembri 1998. a tehingu tegemise ajal EK Liikur liige ega ole ka praegu Liikuri 10 asuvas

elamus moodustatud korteriühistu liige.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu kohtukulude poolte endi kanda jätmise osas ja muuta otsust põhjenduste

osas.

9. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse EK-lt Liikur (likvideerimisel), A. Ripsilt ja

A. Muhhinilt kohtukulude väljamõistmise osas ja jättis pooli nimeliselt kohtuotsuse resolutsioonis

märkimata kohtukulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks jäeti hageja

S. Demjanovi kohtukulu tema enda kanda. Linnakohtu otsust ei apelleeritud osas, millega rahuldati

S. Demjanovi hagi tehingu tühisuse tunnustamiseks EK Liikur (likvideerimisel) ja A. Ripsi vastu.

Kostja A. Muhhin vaidlustas linnakohtu otsuse ainult temalt S. Demjanovi kasuks alusetult

kohtukulude väljamõistmise osas põhjusel, et tema vastu ei olnud S. Demjanov hagi esitanud. Õige

on hageja S. Demjanovi kassatsioonkaebuse väide, et tema osas ei ole kohtukulu hageja kanda

jätmine kooskõlas TsMS § 60 lg-ga 1, mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, sest tema

hagi rahuldati täielikult.

10. Kassatsioonkaebuses vaidlustas kassaator M. Donova ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus jättis rahuldamata tema hagi A. Ripsi ja A. Muhhini vastu 15. detsembril 1998. a

sõlmitud ostu-müügilepingu Liikuri 10 asuvast elamust 0,97 % mõttelise osa müügi tühisuse

tunnustamiseks ja jättis kohtukulud täielikult tema enda kanda. Õige on kassaatori M. Donova

kassatsioonkaebuse väide, et kahe, erinevate kostjate vastu, nõude esitamine ja neist ühe nõude

rahuldamine ei ole vaadeldav hagi osalise rahuldamisena. M. Donova esitas hagi 24. novembri 1998.

a tehingu tühisuse tunnustamiseks kostjate EK Liikur (likvideerimisel) ja A. Ripsi vastu. Linnakohus

rahuldas selle hagi. 15. detsembri 1998. a tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas hageja A. Ripsi

ja A. Muhhini vastu ning ringkonnakohtu otsusega jäeti see haginõue rahuldamata. Kui kõrgema

astme kohus muudab tehtud otsuse või teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab

ta TsMS § 60 lg 11 kohaselt kohtukulude jaotust. Kohtukulude jaotamisel peab ringkonnakohus

lähtuma aga TsMS § 60 lg-s 1 sätestatud põhimõttest. Kuigi M. Donova hagi kostjate EK Liikur

(likvideerimisel) ja A. Ripsi vastu rahuldati, jättis ringkonnakohus hageja M. Donova kohtukulu tema

enda kanda, mis on TsMS § 60 lg-s 1 sätestatuga vastuolus.

11. Vastavalt TsMS §-le 4 on isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks

pöörduda seadusega ette nähtud korras kohtusse. Ringkonnakohus leidis õigesti, et 15. detsembri

1998. a ostu-müügileping ei riku M. Donova õigusi. Ringkonnakohus tuvastas, et M. Donova on EK

Liikur (likvideerimisel) liige ja tema valduses ja kasutada on Liikuri 10 asuv korter nr 33. Kuni

30. juunini 2002. a kehtinud ES § 2 sätestas, et eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on

liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis). Eluruumide kasutamist elamuühistu (-kooperatiivi)

liikmena reguleerib elamuseaduse III osa. Vastavalt ES § 14 lg-le 1 on elamuühistu (-kooperatiiv)

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks

eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu,

elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Nimetatud sätte järgi kuulub elamu

elamuühistule, liikmed kasutavad ühistule kuuluvas majas omaette korterit. Elamuühistu liige kasutab

elamuühistule kuuluvas elamus ES § 14 lg 2 kohaselt vastavalt liikme osamaksu suurusele tema

valdusse antud eluruumi. Elamuühistu liige ei ole tema kasutuses oleva korteri omanik, kuid talle

kuulub ES § 21 lg 1 järgi osamaksu võõrandamise õigus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatust ja

elamuseaduse viidatud sätetest tuleneb, et M. Donova kasutab ja valdab Liikuri 10 asuvat korterit

nr 33 õiguslikul alusel. Kostja pole väitnud, et M. Donova oleks osamaksu võõrandanud.

Kuna 15. detsembri 1998. a tehing ei riku hageja õigusi, siis puudus ringkonnakohtul vajadus hinnata

seda tehingut. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta viide sellele, et hageja ei ole

asjaõiguslikku nõuet esitanud. M. Donova ei ole asja omanik, kelle omandiõigust oleks 15. detsembri

1998. a tehing rikkunud. Samuti ei ole ta isik, kelle valdust oleks rikutud (AÕS § 40), sest

ringkonnakohus tuvastas, et korter nr 33 ei ole M. Donova valdusest välja läinud.

12. Ebaõige on M. Donova kassatsioonkaebuses toodud seisukoht, et ringkonnakohus on rikkunud

TsMS § 330 lg 4. Tallinna Linnakohus ei tuvastanud oma otsuses ostu-müügilepingute vastuolu heade

kommetega. Selle peale ei ole pooled ka apellatsioonkaebust esitanud. Seega puudus ringkonnakohtul

vajadus hakata analüüsima hageja väiteid tehingu väidetavast vastuolust heade kommetega.

J. Luik, A. Kull, L. Laarmaa