3-1-1-106-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-106-02

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi R. S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1

ja 2 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai

2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-139/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. S., kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. september 2002. a

Istungil osalenud isikud

R. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2002. a ja Tartu Maakohtu

22. märtsi 2002. a otsused R. S.-le KrK § 41 lg 1 alusel mitme kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse

osas.

2. Mõista R. S.-le kohtuotsuste kogumi eest KarSRakS § 3 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel 7 aastat ja 6

kuud vangistust.

3. Karistuse kandmise aja alguseks on 22. märts 2002. a.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus tühistamata.

5. Kassatsioonkaebus rahuldada.

6. Välja mõista R. S.-lt 1073. 80 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 18. oktoobril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22. märtsi 2002. a otsusega tunnistati R. S. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 140

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt kuus ja kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 40

lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti seitse aastat

vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a

otsusega mõistetud karistuse - kuus aastat vabadusekaotust - ärakandmata osa, so kaks aastat kaheksa kuud ja

kakskümmend seitse päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. S.-le üheksa

aastat vabadusekaotust.

2. Maakohtu otsuse peale esitas R. S. apellatsioonkaebuse, milles ta vaidlustas otsuse kuriteo kvalifikatsiooni

osas.

3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2002. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati

osaliselt. Maakohtu otsus tühistati R. S. süüditunnistamises KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Ta mõisteti süüdi

KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistati kuue aastase vabadusekaotusega. Kohtuotsuste kogumi järgi KrK

§ 41 lg 1 alusel mõistetud karistus jäeti muutmata. Karistuse kandmise aja alguseks

määrati 22. märts 2002. a. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas R. S. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab temale mõistetud

lõpliku karistuse KrK § 41 lg 1 alusel.

4.1 Kassaator märgib, et Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a otsus vaidlustati esmalt ringkonna- ja seejärel

Riigikohtus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1999. a otsusega nr 3-1-3-13-99 (RT III 1999, 28,

263) tühistati nii linna- kui ka ringkonnakohtu otsus temale karistuse mõistmise osas. KrK § 141 lg 2 p-de 1

ja 3 järgi mõisteti talle karistuseks neli aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks

loeti 19. november 1998. a. Seega ei olnud 22. märtsi 2002. a seisuga talle Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa mitte kaks aastat kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva,

vaid seitse kuud ja kakskümmend seitse päeva. Seetõttu palub kassaator karistuste liitmisel tekkinud eksitus

parandada.

5. Riigikohtu istungil toetasid nii kaitsja kui ka prokurör esitatud kaebust.

RIIGIKOHTU SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et R. S.-i kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Maakohus ja

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole R. S.-le kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 lg 1 alusel

karistuse mõistmisel arvestanud, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1999. a otsusega 3-1-3-13-

99 tühistati Tartu Linnakohtu 7. mai 1998. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari

1999. a otsused R. S.-le mõistetud karistuse osas KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Riigikohus tegi uue otsuse,

mõistes talle karistuseks 4 aastat vabadusekaotust, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks

loeti 19. november 1998. a. Seetõttu oli Tartu Maakohtu 22. märtsi 2002. a otsuse tegemise päevaks R. S.

eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistust 7 kuud ja 27 päeva, mitte aga Tartu Maakohtu poolt arvestatud

2 aastat, 8 kuud ja 27 päeva. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole 13. mai 2002. a otsusega

maakohtu otsuses sisalduvat viga parandanud, vaid on jätnud R. S.-le KrK § 41 lg 1 alusel mitme

kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 aastat vabadusekaotust muutmata.

7. Kuna nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel, siis kuuluvad nende poolt tehtud otsused

selles osas tühistamisele ja lähtudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 64 p-st 1 teeb Riigikohus uue otsuse.

8. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRakS) § 3 lg 4 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast

karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kohtuotsuste kogumis

lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi,

raskendamata kohtualuse karistust.

Liitkaristuse hilisemat mõistmist reguleerib KarS § 65 lg 2, mille kohaselt süüdimõistetule, kes paneb pärast

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue

kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega

kui lähtuda R. S.-le liitkaristuse mõistmisel karistusseadustikust, ei saaks liita ärakandmata karistust osaliselt,

vaid tuleks liita kogu ärakandmata osa.

Tartu Maakohus on R. S.-le mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel liitnud ärakandmata karistuse

osaliselt. Seda põhimõtet on kohustatud järgima ka Riigikohus, sest vastasel juhul raskendaks kogu

ärakandmata karistuse liitmine, võrreldes kriminaalkoodeksis sätestatuga, süüdimõistetu olukorda

9. Liites eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osaliselt, mõistab Riigikohus R. S.-le mitme

kohtuotsuse järgi karistuseks seitse aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks

on 22. märts 2002. a.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Hannes Kiris