3-1-1-105-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi
Legislator headnote
AI generated3-1-1-105-02 · Riigikohus: Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-105-02
Otsuse kuupäev
17. oktoober 2002
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes
Kiris
Kohtuasi
Kaupo Kalm'i süüdistus KrK § 207 lg 3 p 1, § 207 lg 31 ja
§ 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a
kohtuotsus nr 2-1-58/2002
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu K. Kalm'i kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
17. september 2002
Istungil osalenud isikud
Kaupo Kalm, tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Koolmeister,
riigiprokurör Marge Püss
Resolutsioon
Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a kohtuotsus Kaupo Kalm'i
süüdistusasjas muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 17. oktoobril 2002. a ega ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja
§ 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi
KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning tema lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja
kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti karistuse tähtaja hulka tema vahi all pidamise
aeg 28.- 30. novembrini 2000. a ja 30. jaanuarist 19. aprillini 2001. a, s.o kokku 2 kuud 24 päeva.
Sama otsusega tunnistati süüdi Herkki Küla, Lauri Triipan, Kalmer Kuudeberg, Janek Raud ja
Margus Rohtmets, kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsioonikorras vaidlustatud.
K. Kalm mõisteti KrK § 207 lg 3 p 1 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kellele oli esitatud süüdistus
KrK § 207 lg 3 p 1 järgi, omamata luba laskemoona soetamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks,
omandas täpselt tuvastamata ajal ja kohast ebaseaduslikult 57 vintpüssipadrunit cal 7,62x54R, 50
ääretulepadrunit cal 22LR ja siledaraudse püssi padruni cal 16 ning hoidis neid kuni 28. novembrini
2000. a oma elukohas Tartumaal Nõo vallas Meeri külas.
K. Kalm mõisteti KrK § 207 lg 31 järgi süüdi selles, et tema, omamata luba tulirelva ja laskemoona
soetamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks, toimetas 22. juulil 2000. a koos H. Külaga oma elukohast
Tartumaal Nõo vallas Meeri külas Raul Mossini elukohta samas vallas Linnuse talus automaadi
AKMS nr 2680, s.o lahingurelvaks tunnistatud tulirelva, koos selle juurde kuuluva lahingurelva
laskemoonaga - s.o 30 lahingurelva padrunit (cal 7,62x39) sisaldava padrunisalvega. K. Kalm müüs
nimetatud asjad samal õhtul koos H. Külaga Lauri Triipanile.
2. Esitatud apellatsioonkaebuses palus K. Kalm'i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat
maakohtu otsuse K. Kalm'i osas tühistada ja K. Kalm kõikides kuritegudes õigeks mõista.
Alternatiivina palus kaitsja K. Kalm karistuse kandmisest tingimisi vabastada.
3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a kohtuotsusega jäeti Tartu Maakohtu
14. märtsi 2002. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati K. Kalm'ile eelmise kohtuotsusega
mõistetud karistuse kandmise korda. Kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.
ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. Kalm, kes
vaidlustab jätkuvalt enda süüdimõistmise KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi.
4.1 Kassaator palub end süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi õigeks mõista, sest väidetavalt
puuduvad tõendid leitud laskemoona tegeliku omaniku kohta. Ta väidab, et kuigi kõnesolev
laskemoon leiti tema majast, ei kuulu see talle ning tema süüditunnistamine laskemoona omamise
eest on ebaõige.
4.2 Kassaator leiab, et tema süüditunnistamine ja karistamine KrK § 207 lg 31 järgi on ebaõige, sest
nimetatud kuriteokoosseis näeb ette kriminaalvastutuse üksnes siis, kui tegemist on rohkem kui ühe
lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelva edasitoimetamisega. Kassaatori arvates ei ole
ühe lahingurelvaks tunnistatud tulirelva edasitoimetamine kriminaalkorras karistatav tegu. Ta leiab, et
kõnesoleva paragrahvi järgi järgneb kriminaalvastutus juhul, kui tegemist on lahingurelvadega suures
koguses, s. o relvaäriga.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegium lugenud uuritud tõendite kogumile tuginedes põhjendatult tuvastatuks, et
K. Kalm'ilt äravõetud laskemoon kuulus talle. Nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Riigikohtu
praktikas on asutud seisukohale, et teatud menetlussituatsioonides võib lugeda piiratud ulatuses
lubatavaks ja õigustatuks süütuse presumptsiooni PS § 22 lg-s 2 sisalduva elemendi (keegi ei ole
kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama) riivet (vt näiteks Riigikohtu otsused 3-1-1-
112-99 (RT III, 2000, 2, 20) ja 3-1-1-9-00 (RT III, 2000, 5, 49)). Ka käsitletava kriminaalasja puhul
on kohtud, arvestades kõiki uuritud tõendeid nende kogumis, asunud põhjendatult seisukohale, et
kuna K. Kalm ei ole suutnud piisavalt usutavalt osundada isikutele, kellele võiks kuuluda tema
elukohast leitud laskemoon, siis on alust lugeda seda kuuluvaks kõnealuse eluruumi valdajale, s.o
K. Kalm'ile.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab samuti, et põhjendatud on ka K. Kalm'i süüdimõistmine KrK
§ 207 lg 31 järgi. Kriminaalkoodeksi § 207 lg 3 1 tekstis kasutatakse tõepoolest sõna "tulirelv"
mitmuslikku vormi, kuid see tuleneb lause grammatilisest ülesehitusest (läbiv mitmus). Seadusandja
tahe kõnealuse sätte kehtestamisel on olnud suunatud nende isikute kriminaalvastutuse
karmistamisele, kes panevad toime sama paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3 ettenähtud tegusid, kuid mille
vahetuks objektiks on lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelv sõltumata relvade
hulgast.
7. Kaupo Kalm'ile süüksarvatud kuritegu on süütegu ka KarS-i järgi ja talle mõistetud 5- aastane
vabadusekaotus jääb sanktsiooni piiridesse, mistõttu puudub alus mõistetud karistuse vähendamiseks.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu
kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus Kaupo Kalm'i süüdistusasjas tuleb jätta
muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris