Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-105-02 ECLI:EE:RK:2002:3.1.1.105.02.309 AI generated

3-1-1-105-02 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-105-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-105-02 · Riigikohus: Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi

Keywords

AI generated
notional interest deduction cost calculation necessary expense non-operating assets surplus-sharing minimum maintenance calculation obligation to advance costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-105-02

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kaupo Kalm'i süüdistus KrK § 207 lg 3 p 1, § 207 lg 31 ja

§ 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a

kohtuotsus nr 2-1-58/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu K. Kalm'i kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2002

Istungil osalenud isikud

Kaupo Kalm, tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Koolmeister,

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a kohtuotsus Kaupo Kalm'i

süüdistusasjas muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 17. oktoobril 2002. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a kohtuotsusega tunnistati K. Kalm süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja

§ 207 lg 31 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega viieks aastaks. Veel tunnistati K. Kalm süüdi

KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning tema lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja

kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti karistuse tähtaja hulka tema vahi all pidamise

aeg 28.- 30. novembrini 2000. a ja 30. jaanuarist 19. aprillini 2001. a, s.o kokku 2 kuud 24 päeva.

Sama otsusega tunnistati süüdi Herkki Küla, Lauri Triipan, Kalmer Kuudeberg, Janek Raud ja

Margus Rohtmets, kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsioonikorras vaidlustatud.

K. Kalm mõisteti KrK § 207 lg 3 p 1 järgi süüdi selles, et ta isikuna, kellele oli esitatud süüdistus

KrK § 207 lg 3 p 1 järgi, omamata luba laskemoona soetamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks,

omandas täpselt tuvastamata ajal ja kohast ebaseaduslikult 57 vintpüssipadrunit cal 7,62x54R, 50

ääretulepadrunit cal 22LR ja siledaraudse püssi padruni cal 16 ning hoidis neid kuni 28. novembrini

2000. a oma elukohas Tartumaal Nõo vallas Meeri külas.

K. Kalm mõisteti KrK § 207 lg 31 järgi süüdi selles, et tema, omamata luba tulirelva ja laskemoona

soetamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks, toimetas 22. juulil 2000. a koos H. Külaga oma elukohast

Tartumaal Nõo vallas Meeri külas Raul Mossini elukohta samas vallas Linnuse talus automaadi

AKMS nr 2680, s.o lahingurelvaks tunnistatud tulirelva, koos selle juurde kuuluva lahingurelva

laskemoonaga - s.o 30 lahingurelva padrunit (cal 7,62x39) sisaldava padrunisalvega. K. Kalm müüs

nimetatud asjad samal õhtul koos H. Külaga Lauri Triipanile.

2. Esitatud apellatsioonkaebuses palus K. Kalm'i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Martin Traat

maakohtu otsuse K. Kalm'i osas tühistada ja K. Kalm kõikides kuritegudes õigeks mõista.

Alternatiivina palus kaitsja K. Kalm karistuse kandmisest tingimisi vabastada.

3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a kohtuotsusega jäeti Tartu Maakohtu

14. märtsi 2002. a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati K. Kalm'ile eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse kandmise korda. Kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

ASJAOSALISTE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohtu eeltoodud otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. Kalm, kes

vaidlustab jätkuvalt enda süüdimõistmise KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 207 lg 31 järgi.

4.1 Kassaator palub end süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1 järgi õigeks mõista, sest väidetavalt

puuduvad tõendid leitud laskemoona tegeliku omaniku kohta. Ta väidab, et kuigi kõnesolev

laskemoon leiti tema majast, ei kuulu see talle ning tema süüditunnistamine laskemoona omamise

eest on ebaõige.

4.2 Kassaator leiab, et tema süüditunnistamine ja karistamine KrK § 207 lg 31 järgi on ebaõige, sest

nimetatud kuriteokoosseis näeb ette kriminaalvastutuse üksnes siis, kui tegemist on rohkem kui ühe

lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelva edasitoimetamisega. Kassaatori arvates ei ole

ühe lahingurelvaks tunnistatud tulirelva edasitoimetamine kriminaalkorras karistatav tegu. Ta leiab, et

kõnesoleva paragrahvi järgi järgneb kriminaalvastutus juhul, kui tegemist on lahingurelvadega suures

koguses, s. o relvaäriga.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium lugenud uuritud tõendite kogumile tuginedes põhjendatult tuvastatuks, et

K. Kalm'ilt äravõetud laskemoon kuulus talle. Nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Riigikohtu

praktikas on asutud seisukohale, et teatud menetlussituatsioonides võib lugeda piiratud ulatuses

lubatavaks ja õigustatuks süütuse presumptsiooni PS § 22 lg-s 2 sisalduva elemendi (keegi ei ole

kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama) riivet (vt näiteks Riigikohtu otsused 3-1-1-

112-99 (RT III, 2000, 2, 20) ja 3-1-1-9-00 (RT III, 2000, 5, 49)). Ka käsitletava kriminaalasja puhul

on kohtud, arvestades kõiki uuritud tõendeid nende kogumis, asunud põhjendatult seisukohale, et

kuna K. Kalm ei ole suutnud piisavalt usutavalt osundada isikutele, kellele võiks kuuluda tema

elukohast leitud laskemoon, siis on alust lugeda seda kuuluvaks kõnealuse eluruumi valdajale, s.o

K. Kalm'ile.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab samuti, et põhjendatud on ka K. Kalm'i süüdimõistmine KrK

§ 207 lg 31 järgi. Kriminaalkoodeksi § 207 lg 3 1 tekstis kasutatakse tõepoolest sõna "tulirelv"

mitmuslikku vormi, kuid see tuleneb lause grammatilisest ülesehitusest (läbiv mitmus). Seadusandja

tahe kõnealuse sätte kehtestamisel on olnud suunatud nende isikute kriminaalvastutuse

karmistamisele, kes panevad toime sama paragrahvi lõigetes 1, 2 või 3 ettenähtud tegusid, kuid mille

vahetuks objektiks on lahingurelvaks või teenistusrelvaks tunnistatud tulirelv sõltumata relvade

hulgast.

7. Kaupo Kalm'ile süüksarvatud kuritegu on süütegu ka KarS-i järgi ja talle mõistetud 5- aastane

vabadusekaotus jääb sanktsiooni piiridesse, mistõttu puudub alus mõistetud karistuse vähendamiseks.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus Kaupo Kalm'i süüdistusasjas tuleb jätta

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris