3-2-1-119-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-119-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Hansa Liising Eesti kaebus kohtutäituri otsuse peale

täitemenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/265/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Hannes Järvala erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

7. oktoober 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai

2002. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole Leppik ja Partnerid kohtutäitur

Hannes Järvala erikaebuselt 31. mail 2002. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur H. Järvala saatis AS-le Hansa Liising Eesti 7. septembril 2001. a täitekutse, mille

kohaselt on viimase suhtes algatatud täitemenetlus 825 krooni nõudes. Täitemenetluse algatamise

aluseks oli Tallinna Liikluskorralduskeskuse avaldus ja parkimiskontrolöri 21. juuli 2001. a otsus

nr 307352 rahatrahvi 530 krooni määramise kohta. See otsus ehk trahvinõue koostati selle eest, et

21. juulil 2001. a pargiti sõiduauto BMW registreerimismärgiga 475 MCN Niguliste tänavale

parkimistasu maksmata. Nimetatud teoga pandi toime haldusõiguserikkumiste seadustiku (HÕS) § 95

1 lg 3 p-s 2 nimetatud haldusõigusrikkumine. Kuna AS Hansa Liising Eesti ei täitnud nõuet

vabatahtliku tasumise tähtpäevaks 11. septembriks 2001. a, pööras täitur sissenõude kaebuse esitaja

arvelduskontole ning 18. septembril 2001. a võeti inkasso korras kaebuse esitaja arvelduskontolt ära

825 krooni. Kohtutäituri tegevuse peale esitas AS Hansa Liising Eesti kaebuse täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 77 lg 1 alusel, mille täitur jättis oma 12. oktoobri 2001. a otsusega rahuldamata.

Nimetatud otsuses leidis kohtutäitur, et tema 18. septembri 2001. a toiming oli seaduslik. Otsuse

põhjenduste kohaselt on parkimiskontrolöri koostatud trahvinõue täitmisele kuuluvaks lahendiks

TMS § 1 lg 1 p 6 järgi. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse alusel, millele on lisatud

täitedokument. Tallinna Liikluskorralduskeskus esitas 30. augustil 2001. a täiturile täitemenetluse

algatamiseks avalduse, milles oli võlgnikuna märgitud AS Hansa Liising Eesti. Samuti oli lisatud

täitedokument ning seega ei olnud täituril alust täitemenetluse algatamisest keeldumiseks. AS Hansa

Liising Eesti esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur H. Järvala 12. oktoobri 2001. a otsuse

peale.

2. Tallinna Linnakohtu 20. novembri 2001. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Määruse

põhjenduste kohaselt on 21. juulil 2001. a parkimistasu jätnud maksmata Niguliste tänavale pargitud

sõiduki BMW omanik AS Hansa Liising Eesti. Viimane ei ole esitanud tõendeid trahvinõude

õiguspärasuse vaidlustamise kohta. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi täituri toimingule

täitemenetluse seadustiku mõttes. Trahvinõude õiguspärasuse hindamine ei kuulu täituri pädevusse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2001. a määrusega tühistati linnakohtu määrus ning kaebus

otsustati rahuldada. Määruse põhjenduste kohaselt saab täitemenetluse seadustiku järgi toimuda

sundtäitmine vaid võlgniku suhtes. TMS § 25 lg 1 kohaselt saab täitemenetluses ka haldusasjas

võlgnikuks pidada kohustatud isikut, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument nõude

täitmiseks haldusasjas. See eeldab, et täitedokumendis oleks märgitud, kes on selle järgi võlgnik.

21. juulil 2001. a koostatud trahvinõudest ei selgu, kes on selle täitedokumendi kohaselt trahvitu ehk

võlgnik ja kelle suhtes annab see täitedokument aluse täitemenetluse algatamiseks. Trahvinõude

pöördele on lahtrisse "omanik/valdaja/juht" märgitud kaebuse esitaja andmed, sellest ei järeldu aga,

nagu saaks isikut selle täitedokumendi alusel võlgnikuks pidada. Nimetatud mõisted ei ole samased

mõistetega "haldusõigusrikkuja", "trahvitu" või "võlgnik". AS Hansa Liising Eesti ei ole

vaidlustanud, et on selle auto omanik. 1. veebruarist 2001. a puudub ka seadus, mis näeks ette

omaniku vastutuse HÕS §-s 951 sätestatud haldusõigusrikkumise eest ja juriidilise isiku vastutus selle

õigusrikkumise eest on HÕS § 5 lg-st 1 tulenevalt üldse välistatud. Seega ei saa ka seadusest teha

järeldust, et trahvinõudele märgitud juriidilist isikut saaks pidada ühtlasi võlgnikuks. Kuna

trahvinõuet ei koostatud AS Hansa Liising Eesti suhtes, ei olnud tal ka vajadust seda vaidlustada.

Kuna täiturile esitati täitmiseks täitedokument, milles ei olnud võlgnikku märgitud, ei olnud

sundtäitmisena AS Hansa Liising Eesti suhtes seaduses sätestatud eeldused täidetud ning täitur ei

võinud kaebuse esitaja suhtes täitetoiminguid teha. Täituri otsus, millega AS Hansa Liising Eesti

kaebus rahuldamata jäeti, tuleb seega tühistada. Analoogia põhjal TMS §-ga 181 tuleb AS-le Hansa

Liising Eesti tagastada täitmise käigus sissenõutud trahv 530 krooni ja täituri tasu 295 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Erikaebuses palus kohtutäitur apellatsioonikohtu määruse tühistada ning saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi.

Kohtutäituri pädevusse ei kuulu trahvinõude või mõne muu täitedokumendi õiguspärasuse

hindamine. Haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse vaidlustamiseks on haldusõiguserikkumiste

seadustikus ette nähtud eraldi menetluskord. See ei näe kohtutäiturile ette võimalust sekkuda

pooltevahelisse vaidlusesse. Samuti ei ole tal õigust keelduda omal algatusel täitemenetluse

algatamisest või täitemenetluse tegemisest ega täitemenetlust peatada. Täituri tegevusele kaebuse

esitamisega ei saa hinnata täitmisele kuuluva lahendi sisulist õigsust, mida aga kaebaja taotles ja

apellatsioonikohus tegi. Ringkonnakohus rikkus oluliselt ka protsessiõiguse normi. Kohtuotsuse

tagasitäitmisel ei ole võimalik tühistatud otsuse alusel sisse nõutud summade tagasinõudmine

kohtutäiturilt, kuna viimane ei asu õigussuhtes sissenõudja asemele solidaarselt sissenõudjaga.

Selleks tuleb algatada haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse tagasitäitmine. Nimetatu on seaduse

mõttes juba uus täitemenetlus.

5. Vastuses erikaebusele leidis AS Hansa Liising Eesti, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada

täitemenetluse seadustiku väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

7. Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et TMS § 25 lg-s 1 sätestatud mõistel "võlgnik" on üldisem

tähendus ja võlgnikuks on ka isik, kelle vastu on esitatud täitmisele täitedokument haldusasjas.

Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et sissenõudja avaldusega ei saa muuta täitedokumenti.

8. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu seisukohaga, et 21. juulil 2001. a koostatud trahvinõudest ei

selgu, kes on selle täitedokumendi kohaselt trahvitu. Asjaolu, et trahvinõude pöördele on AS Hansa

Liising kirjutatud lahtrisse "omanik/valdaja/juht", ei oma kohtutäituri jaoks täitemenetluses tähtsust.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3),

kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses

väljendab eelkõige TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4. TMS § 1 lg 1 kehtestab

täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada

kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument,

on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole

õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust.

Kohtutäiturile esitatud täitedokument vastas HÕS § 231 lg 6 ja ka TMS § 25 lg 1 nõuetele. HÕS

§ 231 lg 6 ei näe ette kohustust märkida trahvinõudele haldusõiguserikkuja nime. Trahvinõudele oli

märgitud isik, keda trahvinõude koostajad peavad haldusõiguserikkujaks ja seega võlgnikuks.

Kohtutäitur ei pea kahtlema ja kontrollima, kas sõnade "omanik/valdaja/juht" kasutamine sõna

"võlgnik" asemel on eksitav ja kas vastavasse lahtrisse märgitud isik on ka tegelikult võlgnik või

mitte. Vastasel korral peaks kohtutäitur kahtlema ja kontrollima nt ka sõnade "kostja" või "müüja"

vastavust sõnale "võlgnik", kui talle esitatakse täitmiseks TMS § 1 lg 1 p 1 või p 13 kohane

kohtulahend või notariaalne täitedokument. See muudaks kohtutäituri sisuliste vaidluste lahendajaks.

9. Ka on apellatsioonikohus eksinud, leides, et analoogia alusel kuulub kohaldamisele TMS § 181 ja

kohtutäitur peab tagastama sissenõutud summa 825 krooni, mis koosneb rahatrahvist ja kohtutäituri

tasust. Apellant ei ole taotlenud täitedokumendi tühistamist, kuid viidates analoogiale §-ga 181 on

apellatsioonikohus lugenud täitedokumendi tühistatuks. Samas reguleerib alusetult halduskaristuse

määramisega tekitatud kahju hüvitamist hoopis TMS § 180, mitte aga § 181.

10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ka täitedokumendi tühistamisel ei vastutaks ebaõige

täitedokumendi väljastamise tõttu tekitatud kahjude hüvitamise eest kohtutäitur, vaid täitedokumendi

väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud

täitemenetluse reegleid.

11. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt

kohtutäitur kui õigusteadmistega isik oleks pidanud teadma HÕS §-s 5 sätestatut, mille kohaselt ei

saa juriidiline isik olla selle rikkumise puhul haldusõigusrikkumise subjektiks. Asjaolu, et kohtutäitur

peab kohtutäituri seaduse § 10 lg 1 kohaselt olema täitnud akadeemilise õigusõppe riiklikult

tunnustatud õppekava, ei muuda teda õigustmõistvaks organiks " kohtutäitur jääb täitevorganiks ning

õigusteadmised on talle abiks täitemenetluse korraldamisel.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ebaõige on vastustaja seisukoht, mille kohaselt on

tegemist ebaselge täitedokumendiga ja kohtutäitur oleks pidanud pöörduma täitedokumendi

selgitamiseks selle koostaja poole. TMS § 31 peab silmas neid juhtumeid, mil on ebaselge

täitedokumendi sisu " kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel

ajal peab ta tegema. Näiteks kui on ebaselge, millise asja peab ta võlgnikult ära võtma, milline on

sissenõutavate intresside suurus. Täitedokumendi selgitamise problemaatikat on käsitlenud

Riigikohtu tsiviilkolleegium nt oma määruses 3-2-1-15-98 (RT III 1998, 7, 72). TMS § 31 saab

kohaldada ka sissenõudja või võlgniku poolel õigusjärgluse tekkimise juhtudel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi määrus 3-2-1-21-99, RT III 1999, 8, 85), kuid antud juhul puudus kohtutäituril

täitemenetluse algatamisel ja täitetoimingute tegemisel alus arvata, et võlgnik on keegi muu kui

täitedokumendist ja sellele lisatud avaldusest nähtuv isik.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa