3-2-1-96-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-96-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Eleonora Labja hagi AS Rinder vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks,

ületunnitasu, puhkepäevadel töötamise eest tasu ning

ebaseaduslikult kinni peetud kahjutasu väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-/391/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eleonora Labja kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. septembril 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

9. aprilli 2002. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna

Linnakohtu otsus Eleonora Labja töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest hüvitise ja ületunnitasu nõude rahuldamata

jätmises ja saata asi tühistatud osas samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Eleonora Labjale 10. mail 2002. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eleonora Labja töötas AS-s Rinder kiosköörina alates 29. juunist 1998. a. Pärast katseaega sõlmiti

hagejaga määratud ajaks töölepingud. Kostja põhjendas määratud ajaks töölepingute sõlmimist

sellega, et kauplemisload on tähtajalised. 1. oktoobril 1999. a lõpetas AS Rinder hagejaga töölepingu

TLS § 77 alusel töölepingu tähtaja möödumisel.

2. E. Labja avalduse alusel mõistis 1. detsembril 1999. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjon tema kasuks AS-lt Rinder välja 132 krooni 30 senti riiklikul pühal töötamise

eest ja hüvitise 1250 krooni lõpparve kinnipidamise eest, kokku 1382 krooni 30 senti. E. Labja

avaldus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise

eest hüvitise, ületunnitöö eest lisatasu, ebaseaduslikult kinni peetud töötasu ja viiviste nõudes jäeti

rahuldamata.

3. Hageja palus hagiavalduses töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tunnistada, välja mõista

hüvitisena tema 6 kuu keskmise palk 7500 krooni, lisatasu 569 krooni 63 senti puhkepäevadel

töötamise eest, lisatasu 86 krooni 36 senti õhtuse töö eest, ületunnitasu 1532 krooni 48 senti ning

ebaseaduslikult puudujäägi katteks kinni peetud 492 krooni 25 senti ja sellelt summalt viivis 221

krooni 40 senti.

Hageja leidis, et kostja sõlmis temaga ebaõigesti määratud ajaks töölepingud. Kostja põhjendas, et

sõlmis töölepingu määratud ajaks, kuna kauplemisluba oli tähtajaline. Selle väitega hageja ei

nõustunud, kuna kostjale väljastatud kauplemisloa tähtajad ei ühti hagejaga sõlmitud töölepingute

tähtaegadega. Kostja ei võimaldanud hagejale kahte puhkepäeva nädalas. Ta jättis maksmata lisatasu

puhkepäevadel töötamise eest, ei maksnud lisatasu õhtuse töö ja töötasu ületunnitöö eest. Õhtuse töö

eest jättis kostja maksmata 1998. aasta detsembris ning ajavahemikul 1999. aasta aprillist

septembrini. Ületunde tegi hageja inventuuride läbiviimisel osaledes, suvel kella 21-ni töötades ning

päevas 8 tunni asemel 11 tundi töötades. 15. juulil 1999. a informeeriti hagejat tekkinud puudujäägist.

Ta kirjutas inventeerimistulemuste aktile eriarvamuse ning ei nõustunud puudujäägi summa palgast

kinnipidamisega.

4. Kostja leidis, et kuna hagejaga olid sõlmitud tähtaegsed töölepingud ja töölepingu lõpetamine oli

seaduslik, puudub kohtul alus TLS § 117 sanktsioonide rakendamiseks. Hageja töötas töögraafiku

alusel, mis ei näinud ette lisatasu maksmist õhtuse töö eest. Hageja tasus puudujäägi vabatahtlikult,

kostja ei ole seda kinni pidanud hageja palgast.

5. Tallinna Linnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 132 krooni 30 senti riiklikul pühal

töötamise eest ja hüvitise 1250 krooni lõpparve kinnipidamise eest, kokku 1382 krooni 30 senti.

Kohus jättis rahuldamata hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvitise,

ületunnitasu, puhkepäevadel ja õhtusel ajal töötamise eest tasu saamiseks, 492 krooni 25 sendi ning

viiviste väljamõistmiseks.

Kohus leidis, et kostja sõlmis hagejaga töölepingu määratud ajaks, tuginedes TLS § 27 lõikele 2

seetõttu, et Põhja-Tallinna Valitsus andis kostjale kauplemisloa kindlateks perioodideks. Töö oli

ajutise iseloomuga ning seega oli põhjendatud hagejaga töölepingu sõlmimine määratud ajaks.

Hageja nõuded tasu väljamõistmiseks ületundide ja puhkepäevadel töötamise eest on alusetud.

Hageja töötas töögraafikute alusel ning töötamine üle normaalaja pole tõendatud. Tööajanorm oli

hagejaga kokku lepitud nii töölepingus kui töögraafikus. 15. juuli 1999. a kassa sissetulekuorderiga

on tõendatud, et hageja hüvitas kostjale puudujäägi 492 krooni 25 senti vabatahtlikult, mille kohta

anti talle kassasissetuleku orderi nr 659 konts.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja

kasuks 1382 krooni 30 senti ja riigilõiv 105 krooni. Selle nõude osas ringkonnakohus jõustas

töövaidluskomisjoni otsuse.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel

osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõuded. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu põhjendustega.

Ringkonnakohus leidis, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud kooskõlas TLS § 27 lg-ga 2

tähtajalisena, mistõttu töölepingu lõpetamine hagejaga 1. oktoobril 1999 toimus kooskõlas TLS § 77

lg-ga 1. Asjaolu, et kostja kauplemisluba on pikendatud ka pärast 1. oktoobrit 1999, ei välista

töölepingu lõpetamist hagejaga TLS § 77 lg 1 alusel. TLS §-s 78 sätestatud asjaolusid, mille alusel

tähtajaline tööleping muutunuks tähtajatuks, hageja tõendanud ei ole.

Linnakohus tuvastas õigesti, et hageja nõuded ületunnitasu ja puhkepäevadel töötamise eest tasu

saamiseks on alusetud. Tööajanorm oli hagejaga kokku lepitud nii töölepingus kui tööajagraafikus

kooskõlas töö- ja puhkeaja seaduse §-ga 9. Puhkepäevadel töötamine ei ole vastuolus töö- ja puhkeaja

seaduse § 28 lg-ga 2. Põhjendatult ei arvestanud kohus töötundide hulka aega, mis kulus inventuuride

läbiviimiseks. Täieliku materiaalse vastutuse lepingust ega töölepingust ei tulene, et inventuuri

läbiviimiseks kuluv aeg arvatakse hageja tööaja hulka.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostja ei ole

puudujääki hageja palgast kinni pidanud, vaid hageja maksis selle ise sularahas kassasse.

Töövaidluskomisjon rahuldas hageja 1382 krooni 30 sendi nõude. Kostja on töövaidluskomisjoni

otsuse täitnud 9. veebruaril 2000. Linnakohtu otsusega aga nõutakse kostjalt seda summat

teistkordselt. Lisaks nimetatud summale mõistis linnakohus välja ka riigilõivu. Linnakohus leidis

õigesti, et ITVS § 25 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu, kui pool esitab avalduse kohtule.

Samas määrab aga kohus TsMS § 240 lg 2 alusel oma otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra.

Seega pidanuks linnakohus otsusega määrama kindlaks otsuse täitmise korra ja jõustama

töövaidluskomisjoni otsuse AS Rinder 1382 krooni ja 30 sendi väljamõistmises osas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist.

Kohtud on valesti leidnud, et töö kioskis oli ajutise iseloomuga. AS-le Rinder anti välja

kauplemisluba 18. novembril 1996. a ja seda pikendati 28. novembrini 2001. a. Töölepingutes pole

märgitud alust, millest nähtuvalt sõlmiti töölepingud määratud ajaks.

Ringkonnakohus konstateeris, et puhkepäevadel töötamine ei ole vastuolus TLS § 28 lg-ga 2. Samas

ei ole kohus arvestanud, et kostja ei võimaldanud hagejale kahte puhkepäeva nädalas ega arvestanud

palgaseaduse § 15 alusel lisatasu. Samuti ei arvestanud kostja lisatasu õhtuse töö eest ja ületunnitasu.

Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei arvestata töötundide hulka kauba

inventeerimiseks kulunud aega. Hageja pidi temaga sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingu

alusel osalema inventuuride tegemises.

Hageja ei ole puudujäägi summat vabatahtlikult kostja kassasse maksnud. Selles küsimuses ei ole

ringkonnakohus hinnanud esitatud tõendeid vastavalt TsMS § 95 lg 1 nõuetele.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti muutmata Tallinna

Linnakohtu otsus Eleonora Labja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise ja ületunnitasu nõude rahuldamata jätmises. Muus osas ei anna

kassatsioonkaebus alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

10. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus on jätnud andmata

õigusliku hinnangu hageja väitele, et määratud ajaks töölepingu sõlmimine hagejaga ei olnud

kooskõlas TLS § 27 lg-s 2 sätestatuga, kuna hageja töö oli alatise iseloomuga. Määratud ajaga

töölepinguid võib sõlmida üksnes TLS § 27 lg-s 2 loetletud juhtudel. See loetelu on ammendav ning

tööandja ei saa seda täiendada. Kolleegium on seisukohal, et kauplemislubade andmine tähtajaliselt ei

muuda müüja töö iseloomu ajutiseks ja ei saa olla tööandjale aluseks temaga määratud ajaks

töölepingu sõlmimisel. Eelnev ei välista aga müüjaga tähtajalise töölepingu sõlmimist, kui müüja töö

on nt hooajaline. TLS § 27 lg 2 meelevaldse laiendamise korral peavad kohtud kohaldama TLS § 15,

mis sätestab töötaja olukorda halvendavate töölepingutingimuste kehtetuse.

11. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et inventuuri läbiviimiseks kuluv aeg arvestatakse töötaja

tööaja hulka üksnes siis, kui see tuleneb temaga sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse

lepingust ja/või töölepingust. Vastavalt TLS § 50 lg-le 1 on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud

tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest

käigust. Töö- ja puhkeja seaduse § 3 kohaselt on tööaeg aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma

oma ülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. 21. mail 1999. a sõlmitud täieliku

materiaalse lepingu punkti 1 d kohaselt kohustus hageja osa võtma temale usaldatud materiaalsete

väärtuste inventeerimisest. Seega tuleb materiaalsete väärtuste inventeerimiseks kulunud aeg arvata

sõltumata vastava kokkuleppe olemasolust täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingus

ja/või töölepingus, müüja tööaja hulka, kuna sellel ajal täidab ta oma töö iseloomust tulenevaid

kohustusi, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.

12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et puhkepäevadel töötamine ei ole iseenesest

vastuolus töö- ja puhkeaja seaduse § 28 lg-ga 2. Kohtud on tuvastanud, et tööajanorm oli hagejaga

kokku lepitud nii töölepingus kui ka tööajagraafikus ning kohtud ei ole tuvastanud, et hageja pidi

kostja tegevusest tingitult puhkepäevadel ja kioski kauasema lahtiolekuga seoses töötama üle

töölepingus kokkulepitud tööajanormi. Seega puudus kohtul alus hageja puhkepäevadel töötamise ja

kioski kauem lahtioleku aja eest töötasu nõuet rahuldada.

13. Leides, et linnakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostja ei ole hageja palgast kinni

pidanud puudujäägi summat, vaid hageja on selle maksnud kostja kassasse sularahana, ei ole

ringkonnakohus protsessinorme rikkunud. Kohtu järeldus, et kostja ei ole hageja palgast kinni

pidanud kahjutasu, rajaneb kassa sissetuleku orderi kontsul.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik